← Eesti

2-11-8164/32

Obsah (12)§ 430§ 428§ 415§ 416§ 417§ 418§ 149§ 432§ 173§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2019, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-11-8164 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi M S vastu võlg

§ 430

lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-11-8164 kaja menetlus kooskõlas

§ 428lg 1 p-s 4 sätestatuga.

Pooled on teadlikud 2 kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kompromissleping on koostatud poolte tahte kohaselt, hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ning edastatud Harju Maakohtule kinnitamiseks. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viie päevani. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused 4. Kohus leiab esmalt, et kaja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 415

lg 1 p 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

§ 416

lg 1 p-s 3 on nõutud, et kajas oleks esitatud ja põhistatud asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

§ 415

lg 1 esimeses lauses öeldut kordab ja täpsustab

§ 417

lg 2, mis ütleb, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

  1. Kohtule ei ole teada, millal sai kostja tagaseljaotsusest ja selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada, kuna tsiviilasja nr 2-11-8164 on pabertoimik hävitatud ja kohtute infosüsteemist ei nähtu infot menetlusdokumentide ning tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta tsiviilasjas nr 2-11-
  2. Kajast nähtuvalt on kostja elanud xxxx alates aastast 2006 ja sai täitemenetlusest teada 17.07.2019.

§ 415

lg 2 kohaselt võis kostja esitada kaja otsuse kättetoimetamisest 30 päeva jooksul. Kaja on esitatud 25.07.2019, seega eelduslikult tähtaegselt. Kaja on esitatud õiges vormis ning vajalik ei ole mõjuva põhjuse põhistamine, mis takistas kostjal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast, kuna hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks

§ 417

lg-tes 1 ja 2 ning §-s 418 sätestatu, taastab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (

§ 418lg 1).

Kohus märgib, et kuna kohus kaja rahuldab, siis langeb tagaseljaotsuse alusel toimuva täitemenetluse alus ära ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kajalt tasutud kautsjon tagastatakse kostjale kostja avalduse alusel (

§ 149lg-d 5 ja 8).

6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

3 § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 7. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et

§ 432

on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises nii, et kõnealuse kohtumenetlusega seotud kulud jäävad poolte endi kanda. 9. Hageja on tasunud 25.02.2011 hagiavalduselt riigilõivu 639,11 eurot. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 2 p 1).

Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 319,55 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele Swedbank AS arvelduskontole nr xxxx, selgitusega „2-11-8164, M S, riigilõivu osaline tagastamine”. 10.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viie päevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Kaja rahuldamise ning tsiviilasjas menetluse taastamise osas seadus määruskaebevõimalust ette ei näe. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.