1-17-1148/101

1-17-1148 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-1148 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Mirjam Frey (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Viktoria Manjaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Viktoria Manjak (ik: 46511302248; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 15.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Viktoria Manjak karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.09.
4. a, millest esimeseks 9 (üheksaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Viktoria Manjak 24-ks (kahekümne neljaks) kuuks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Viktoria Manjaki suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 9 (üheksa) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Viktoria Manjakile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Viktoria Manjak vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista Viktoria Manjakilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 81 € (kaheksakümmend üks eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Viktoria Manjakile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Viru kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusele, Viktoria Manjakile ja tema kaitsjale. Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 13.09.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktoria Manjaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Maakohtu 02.02.
11. a kohtuotsusega tunnistati Viktoria Manjak süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.09.
12. a ja lõpp on 13.09.
13. a. Viktoria Manjaki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolev kuritegu on narkootikumide käitlemine. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud riigikeele õppe tasemel A1 ning sotsiaalprogrammi „Võida“. Alates 17.12.2018 kuni 24.01.2019 töötas AS Eesti Vanglatööstuses. Töötamisse suhtub positiivselt. Isikuga on läbi viidud ka psühholoogiline nõustamine probleemide lahendamise oskuse süvendamise ning kohanemisraskusega toimetuleku teemadel. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on neljatoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetavale. Korteris elab kinnipeetava xxxx, kes on andnud kriminaalhooldusametnikule kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ja xxxx. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetav elas nimetatud aadressil ka enne vangistust. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on töövõimetuspensionär. K-Raha andmetel on tal 08.08.2019 seisuga vabanemisfondis 1 641,92 eurot ning tasumata olevaid nõudeid on 3 712,07 euro ulatuses. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Kinnipeetava lähedased on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama, kui selleks peaks vajadus tekkima. Viktoria Manjak taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Viktoria Manjaki vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetav on oma tegudest järeldused teinud. Ta soovib seaduskuulekalt edasi elada, töökoha leida ning ta on nõus elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Samuti nõustuvad nii vangla kui ka prokurör kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kõik eeldused isiku vabastamiseks on täidetud. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Viktoria Manjaki võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Viktoria Manjaki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 3 aastat ja 1 kuu vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Viktoria Manjaki tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Viktoria Manjakile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgituga, et kinnipeetavat ei iseloomusta vägivaldne käitumine, ta ei ole impulsiivne ning ta ei väljenda kuritegelikke hoiakuid. Isik on motiveeritud endaga tegelema ja oma toimetulekuoskusi parandama. Tagasiside kohaselt hindab ta enda võimeid realistlikult. Ametiisikutega suheldes on viisakas ning käitumiskontrolli nõuete rikkumisi ei ole tuvastatud. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Viktoria Manjakil olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Viktoria Manjak, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/