lg 2 p 7,8,9 ja
jaanuari 2019 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatav ja kaitsja Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Roman Fedortšenko-Jung, ik. 38102040321, korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, viibis eelvangistuses 1 aasta 8 kuud ja 6 päeva Kaitsja Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kriminaalasi RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 14. jaanuari 2019 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-17-8179 Roman Fedortšenko-Jungi eelvangistuses viibitud aja ja talle mõistetud lõpliku karistuse osas. 2. Uue otsusega: Arvestada
lg 1 alusel Roman Fedortšenko-Jungi eelvangistuses viibitud ajaks 1 aasta 8 kuud ja 6 päeva. Mõista Roman Fedortšenko-Jungile lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust.
lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdistus selles, et ta, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, uuesti ajavahemikul 06.01.2017 kuni 18.05.2017 Harjumaal ja Tallinnas pani toime nii isikute grupis kui ka üksinda, sh sissetungimisega 11 võõra vara vargust. 2. Samuti oli talle esitatud süüdistus selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja keda on Harju Maakohtu 17.04.2012 otsusega karistatud
lg 1 järgi, uuesti käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet. Nimelt omandas ta kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 23.06.2016 kella 18.28, suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade VI nimekirja katinoonide rühma kuuluvat narkootilist ainet N-etüülheksedrooni (2-(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oon) sisaldavat pulbrilist ainet ning hoidis seda enda juures kuni 23.06.2016 kella 18.28, mil see tema suhtes kohaldatud isiku läbivaatuse käigus Tallinnas Lääne-Harju politseijaoskonnas (Tallinn, Rahumäe tee 6/1) politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Isiku läbivaatluse protokolliga oli Roman Fedortšenko-Jungi käest võetud ära 42,42 grammi N-etüülheksedrooni (2-(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1-oon) sisaldavat pulbrilist ainet. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine N-etüülheksedrooni (2-(etüülamino)-1-fenüülheksaan-1ooni) puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 15-70 (tavaliselt 25-50 mg) Netüülheksedroonist puhtal kujul. Seega Roman Fedortšenko-Jung, isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o
Roman Fedortšenko – Jungile on esitatud süüdistus
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 3. Maakohus mõistis Roman Fedortšenko-Jungi süüdi
lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust,
lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendas Roman Fedorstšenko-Jungile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõistis Roman Fedortšenko-Jungile liitkaristuse, suurendades maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistust (3 aastat ja 4 kuud vangistust) Harju Maakohtu 09.06.2016. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvas Roman Fedortšenko-Jungi karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinni pidamise 8 päeva (23.06.2016-24.06.2016, 9.01.2017-11.01.2017 ja 18.04.201720.04.2017) ja vahi all viibimine 19.05.
lg-te 1 2, 3, 5 alusel jättis mõistetud karistuse Roman Fedortšenko-Jungi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, ning täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohaldades tema suhtes tähtajalist elektroonilist valvet. Katseaja alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise. Tühistas tõkendi vahistamine ja vabastas Roman Fedortšenko-Jungi kohtusaalis. Maakohus rahuldas kannatanu NB tsiviilhagi täielikult ja mõistis Roman Fedortšenko-Jungilt NB kasuks välja 642,46 eurot. Rahuldas kannatanu P OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõistis Roman Fedortšenko-Jungilt P OÜ kasuks välja 3392,65 eurot. Rahuldas kannatanu F OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõistis Roman Fedortšenko-Jungilt F OÜ kasuks välja 406 eurot. Rahuldas kannatanu AK tsiviilagi täielikult ja mõistis Roman Fedortšenko-Jungilt AK kasuks välja 1258,90 eurot. Rahuldas kannatanu SK’i tsiviilhagi täielikult ja mõistis Roman Fedortšenko-Jungilt SK kasuks välja 47,45 eurot. Jättis täielikult rahuldamata kannatanu SN tsiviilhagi 450 eurot. Mõistis Roman Fedortšenko-Jungilt välja KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel määratud kaitsja tasu summas 2220 eurot; DNA-ekspertiiside teostamise kulud osaliselt summas 1482 eurot, jättis 969 eurot riigi kanda; narkootilise aine ekspertiiside teostamise kulu summas 168 eurot; arstlik kohtutoksikoloogi ekspertiis summas 95 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu summas 183 eurot; mootorsõiduki BMW 730D registreerimismärgiga XXXXXX hoiukohta teisaldamise kulu summas 34,80 eurot; sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1350 eurot. Kokku menetluskulud summas 5532,80 eurot. 3 KrMS § 180 lg 3 alusel määras tasuda Roman Fedortšenko-Jungil menetluskulud kokku summas 5532,80 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendite osas kohaldas
MS § 126 lg 3 p 1,
Ta märgib, et nõustub karistusega, kuid ei nõustu
Eeluurimisel ei olnud tõendatud aine puhtusaste, seega ei saa ütelda, et Roman Fedortšenko-Jungi oleks omanud suurt kogust ainet. Kuna ühegi ekspertiisiga ei suudetud tuvastada aine puhtust, pole võimalik tuvastada millises kogustes ainet piisab joobe tekitamiseks. Roman Fedortšenko-Jung ei nõustu sellega, et kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et aine N-etüülheksedroon oli keelatud alates 30.09.2016.a. aga teda peeti kinni 23.06.2016.a., kui Netüülheksedrooni oli legaalne. Apellant leiab, et kohus ei ole arvestanud, et ühes
episoodis kannatanu SN-le on tagastatud jalgratas, seega on SN tsiviilhagi alusetu.
lg 2 p 2 järgi ning teha uus otsus, millega mõista Roman Fedortšenko-Jung õigeks
Kaitsja palub jätta menetluskulud osaliselt summas 263 eurot riigi kanda; mõista Roman Fedortšenko-Jungilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810 eurot. 5.1. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Roman Fedortšenko-Jung on toime pannud üksteist vargust, mis on õigesti kvalifitseeritud
Roman Fedortšenko-Jung avaldas, et on nõus talle mõistetud karistusega ning kannatanute tsiviilhagide rahuldamisega. 5.
Tõendid ei kinnita, et süüdistatav pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega seonduvalt tõusetusid käesolevas asjas kaks põhiküsimust. Objektiivse koosseisu osas on peamine vaidlusalune asjaolu narkootilise aine suur kogus, s.o milline oli Roman Fedortšenko-Jungi poolt käideldud kogus ja kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks 10 isikule või mitte. Subjektiivse koosseisu osas on vaidlus selles, kas Roman Fedortšenko-Jungil oli tahtlus käidelda nimetatud ainet teadmisega, et tegemist on narkootilise ainega. 5.2.
lg 2 p 2 järgi üksnes tema enda ütluste alusel olukorras, kus süüdistatav oma süüd järjekindlalt eitab, on põhjendamatu ja meelevaldne. Maakohus Roman Fedortšenko-Jungi ütlustega seonduvalt ka ise asunud seisukohale, et internetist leitav informatsioon (eriti käesoleval juhul) on suure tõenäosusega ebausaldusväärne ja kindlasti ebapiisav isiku süüditunnistamiseks. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et Roman Fedortšenko-Jungi ütlustest nähtuvalt ei pidanud 1 doos ehk 1 gramm mitte põhjustama tal narkootilist joovet, vaid andma üksnes energiat ja parandama enesetunnet. 5.2.2. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Roman Fedortšenko-Jung pani narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime kaudse tahtlusega
Asjas ei ole kummutatud süüdistatava väited selle kohta, et ta ei olnud teadlik sellest, et omandatud aine on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning süüdistataval ei olnud ka võimalik teada saada, et tegemist on keelatud aineklassi kuuluva narkootilise ainega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuriteo kvalifitseerimisel tuleb võtta aluseks süüdlase eesmärk ehk kujutlus tagajärjest, mida tahetakse saavutada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on subjektiivse külje tuvastamisel põhilise kriteeriumina nimetatud teo objektiivseid asjaolusid (vt RKKKO nr 3-1-1-80-02, p 6.1; RKKKO nr 3-1-1-142-05, p 20; nr 3-1-1-12806). Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-119-04 toonitanud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tõendamist leidnud ja asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud. Käesolevalt ei olnud Roman Fedortšenko-Jung N-etüülheksidrooni käitlema asudes tagajärje saabumises kindel, vaid pidas seda tõenäoliseks, s.t tegutses kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul on kaudse tahtlusega tegemist ka aine suure koguse osas. Käesoleval juhul aga ei ole tegemist seaduse mittetundmisega, vaid asjaolude mitteteadmisega. Tahtmise eelduseks on teadmine. Roman Fedortšenko-Jung, olles karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, oli kindlasti ettevaatlik ja püüdis hoiduda vastutusele võtmisest narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Sellega seonduvalt kontrollis Roman Fedortšenko-Jung omandatava aine kuulumist keelatud ainete nimekirjadesse. N-etüülheksedroon aprillis 2016.a veel üheski keelatud ainete nimekirjas ei olnud. Roman Fedortšenko-Jung selgitas, et ta sai aine kätte ja tarvitas seda ning kui tema võimalikku narkojoovet kontrolliti (see leidis aset tingimisi karistatud isiku puhul sageli), siis kunagi narkootiliste ainete tarvitamist ei tuvastatud. Sellest tulenevalt oli Roman Fedortšenko-Jungil kindel teadmine, et midagi ebaseaduslikku ta ei tee. Isegi kui nõustuda sellega, et Roman Fedortšenko-Jung soovis saavutada mingit narkojoobele sarnast seisundit, ei saa see iseenesest ei veel olla aluseks isiku süüditunnistamisele. On üldteada asjaolu, et joobe saamiseks kasutatakse liime, lahusteid jms, mis ei ole üheski keelatud 5 ainete nimekirjas. Süüdistatav ise kinnitas, et tellitud aine andis talle energiat, jõudu ja parandas enesetunnet. Roman Fedortšenko-Jungi sellekohased selgitused on igati usutavad ja loogilised. N-etüülheksedroon kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja katinoonide rühma ja on katinoonide ainerühmana lisatud VI nimekirja 09.05.2016.a (jõustunud 14.05.2016.a sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 muutmisega). Seega on alates 14. maist 2016.a N-etüülheksidrooni käitlemine keelatud. Muudatused narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjades ja katinoonide lisandumine VI rühma leidsid aset umbes kuu aega pärast aine omandamist Roman Fedortšenko-Jung'i poolt. Ilma eriteadmisi omamata ei olnud tavalisel inimesel 2016.a mingil viisil võimalik kindlaks teha, et N-etüülheksedroon kuulub katinoonide rühma ja selle käitlemine on seega keelatud. Netüüheksedroon oli esmakordselt konkreetselt nimetatud ja internetis leitav septembris 2016.a, Roman Fedortšenko-Jung esitas toimikusse EKEI paindliku akrediteerimisulatuse 30.septembri 2016.a vastava nimekirja. Süüdistatava sellekohaseid ütlusi hinnates tuleb asuda seisukohale, et ta püüdis olla objektiivne, mitte anda endale kasulike ütlusi. Riigikohus on korduvalt märkinud, et subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine. Käesoleval juhul ei saa tähelepanuta jätta Fedortšenko-Jungi aktiivsust omandatava aine käitlemise seaduslikkuse väljaselgitamisel. Kui tegemist oleks olnud isikuga, kes tahab eelkõige oma doosi kätte saada ja ei tunne huvi selle vastu, mida ta tarvitab, siis võiks nõustuda, et muuhulgas isik möönis ka võimalust, et tegemist võib olla keelatud ainega. Roman Fedortšenko-Jung kontrollis kõiki võimalusi kasutades, millise ainega on tegemist ning kas selle käitlemine võiks olla ebaseaduslik. Seega ainet tellides ja tarvitades tegutses ta kindla teadmisega, et see ei ole Eestis keelatud ainete nimekirjades ja eeltoodust tulenevalt ei saa ka rääkida tagajärje möönmisest. Seega on tõendatud, et Roman Fedortšenko-Jung omandas N-etüülheksidrooni, kuid seejuures ei ole tõendatud narkootilise aine suur kogus. Samuti ei ole võimalik järeldada, et Roman Fedortšenko-Jung käitles narkootilist ainet tahtlikult. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud Roman Fedortšenko-Jungi süüditunnistamine
5.3. Leiab, et Harju Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, tunnistades Roman Fedortšenko-Jungi süüdi
Käesoleval juhul puuduvad Roman Fedortšenko-Jungi süüd ümberlükkamatult kinnitavad tõendid. Maakohus ei ole sellekohaste järelduste tegemisel kõiki asjaolusid arvestanud, otsuse põhjendused süüdistuse asjaolude tõendatuse osas ei ole veenvad. Kohtu poolt tehtud järeldused on paljuski oletuslikud ega põhine asjas kogutud tõenditel. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus kõrvaldamata jäänud kahtlusi on kohtu poolt in dubio pro reo põhimõtet rikkudes süüdistatava kahjuks hinnatud. 5.4. Kuivõrd süüdistatav tuleks süüdi tunnistada üksnes
lg 2 p 7, 8, 9 järgi, oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Roman Fedortšenko-Jungilt ei ole alust välja mõista narkootilise aine ekspertiiside (akt nr 17E-AN0589, akt nr 16E-AN0686) teostamise kulu kokku summas 168 eurot; arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi (akt nr 16ELÕX0147) kulu summas 95 eurot. Samuti tuleks mõista Roman Fedortšenko-Jungilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810 eurot, mitte esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1350 eurot. 5.5. Juhindudes KrMS §-dest 181; 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 2, 3 ja 4; 340 lg 2 p 2 ja 6 kaitsja palub 6 tühistada Harju Maakohtu 14. jaanuaril 2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-8179 Roman Fedortšenko-Jungi süüditunnistamise osas
Teha uus otsus, millega mõista Roman Fedortšenko-Jung õigeks
Jätta menetluskulud osaliselt summas 263 eurot riigi kanda; mõista Roman Fedortšenko-Jungilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810 eurot. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 6. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, esitatud apellatsioonidega, leiab alljärgnevat. 7.
lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemistes süüdimõistmist ja karistamist apellandid ei vaidlusta. Kolleegium ei tuvastanud selles osas apellatsiooni piiridest väljumiseks seaduslikke aluseid, mistõttu, nõustudes maakohtu põhjenduste ja järeldustega, ei pea kolleegium vajalikuks selles osas oma põhjendusi esitada.
9.1.
koosseisu objektiivse tunnusena ettenähtud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine on karistatav kõigis avaldumisvormides. Antud juhul puudub vaidlus selles, et
Maakohus, viidates asjakohastele Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-82-03 ja 3-1-1-95-16 on leidnud, et antud juhul on alus lähtuda süüdistatava poolt antud ütlustest. Nimelt on süüdistatav kinnitanud, et internetilehelt, mille kaudu ta N-etüülheksedrooni tellis, oli manustamise infos kirjas, et 1 doos inimesele võrdub 1 grammiga. Kuna Roman Fedortšenko-Jungilt võeti ära 42,2 grammi ainet, jõudis maakohus järeldusele, et sellisest kogusest piisab umbes 42 keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks, mistõttu on tegemist NPALS § 31 lg-st 3 tulenevalt suure narkootilise ja psühhotroopse aine kogusega. Kaitsja on avanud apellatsioonis Riigikohtu lahendites sedastatu seonduvalt narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse kindlakstegemisega ja tõendamisega ning on jõudnud järeldusele, et vaid süüdistatava enda ütlustele toetuvalt on tema süüdi mõistmine põhjendamatu. Selles osas kolleegium osutab, et maakohtu poolt seadusliku tõendina käsitatud narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 16E-AN0686 nähtub, et ekspertiisiks esitatud roosakas pulber massiga 42,42 grammi sisaldab N-etüülheksedrooni ( 3 kd. t.lk. 163-164). Arstliku toksikoloogia ekspertiisi aktis nr 16E-LÕX0147 ja antud arvamuses on märgitud, et N-etüülheksedrooni narkootiliseks joobeks vajalik puhta aine annus on 15-70 mg. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 150-700 mg puhtast N-etüülheksedroonist ( 3 kd. t.lk. 167-168). Seega on ekspertiisidega kindlaks tehtud narkootilise aine koostis ning nii ühele kui ka kümnele keskmisele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajalik puhta aine kogus. Maakohtu otsuses kui ka kaitsja apellatsioonis viidatud Riigikohtu lahendites on sedastatud, et kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole
§-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga. Seetõttu ei näe kolleegium tõendamisviga selles, et maakohus on tuginenud suure koguse tuvastamisel eelnimetatud ekspertiisiaktidele lisaks ka süüdistatava enda ütlustele. Eeltoodust lähtuvalt pole suure narkootilise ja psühhotroopse aine tuvastamisel lähtutud vaid süüdistatava ütlustest nagu väidab kaitsja. Samuti pole eelnimetatud lahendist tulenevalt maakohtu seisukohti ja põhjendust kummutav ega süüdimõistva otsuse tühistamise aluseks ka süüdistatava apellatsioonis esitatud väide, et ekspertiisi vormis pole ära võetud puhta narkootilise aine suur kogus kindlaks tehtud. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et süüdistatav eitab oma süüd, ei anna iseenesest alust tema ütlusi tervikuna hinnata ebausaldusväärseteks ja tõendi kogumist välja jätta. Süüdistatava subjektiivne arvamus sellest, et temale tekitas 1 gramm ainet vaid energiat ei lükka ümber maakohtu põhjendatud järeldust aine suure koguse tuvastamise kohta. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna seaduslikku alust jõuda tõendite hindamise tulemusena maakohtust erinevale seisukohale
objektiivsesse koosseisu kuuluva narkootilise aine suure koguse tõendatuse kohta. 9.3. Apellandid leiavad, et koosseisuks vajalik subjektiive tunnus, kaudne tahtlus, pole tõendatud. Kolleegium osutab, et subjektiivsete tunnuste poolest eeldab
koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste osas ning koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik eelkõige teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. 8 Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, mistõttu oli subjektiivse koosseisu tuvastamisel kohus õigustatud analüüsima süüdistatava ütlusi sellest, et ta uuris internetist aine kohta ja ka selle kohta, kas on tegemist Eestis keelatud ainega. Kontrollis nii Ravimiameti kui ka Riigi Teataja lehekülgedelt. Süüdistatav on kinnitanud, et tegi uurimistööd mais
lg-s 1 ettenähtud objektiivse tunnuse, suures koguse, osas on maakohus otsuses põhjendused esitanud ja tuginenud seejuures õigesti süüdistatava enda arusaamisele ja teadmisele ühekordse annuse osas.
lg-s 2 p 2 ettenähtud koosseisulise tunnusena korduvuse tuvastamist, pole apellatsioonides vaidlustatud, mistõttu selles osas põhjenduste esitamine pole ringkonnakohtu poolt vajalik. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et vaidlustatud kuriteo toimepanemises Roman FedortšenkoJungi süüdi tunnistamisel pole maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega ka rikkunud põhistamiskohustust, mis tõi kaasa ebaseadusliku otsuse tegemise. Apellatsioonides esitatud argumentatsioon ei anna alust ringkonnakohtul jõuda maakohtust erinevale järeldusele Roman Fedortšenko-Jungi käitumises
MS § 340 lg 1 alusel apellatsioonide piiridest väljuvalt kolleegium leiab, et otsus kuulub tühistamisele eelvangistuses viibitud aja arvestamise ja Roman Fedortšenko-Jungile lõpliku karistuse mõistmise osas. Nimelt on maakohus lugenud
lg 1 alusel mõistetud 4 aasta 7 kuu ja 29 päevasest vangistusest kantuks Roman Fedortšenko-Jungi eelvangistuses viibitud aja, kokku 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva ning mõistnud lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Tegelikult jääb nimetatud eelvangistuse aja maha arvamisel kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Samuti on maakohus lähtunud valest süüdistatava kinnipidamise ajast. Nimelt nähtub Roman Fedortšenko-Jungi kinnipidamisprotokollist ( 1kd. t.lk.88-90), et ta oli kinni peetud 18.05.2017 kell 22.43, mis loetakse KrMS § 171 lg 2 kohaselt tema kinnipidamise hetkeks. Seega on maakohus eksinud lõpliku karistuse mõistmisel süüdistatava kahjuks kolme päeva võrra. Selline süüdistatava olukorda raskendav materiaalõiguse ebaõige kohaldamine toob kaasa lõpliku karistuse osas kohtuotsuse tühistamise ja ringkonnakohtu poolt tühistatud osas uue otsuse tegemise. 11. Kaitsja on taotlenud osaliselt maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude riigi kanda jätmist. Taotluse on kaitsja sidunud süüdistatava õigeksmõistmisega
Kuna ringkonnakohus ei tee osaliselt õigeksmõistvat otsust pole kaitsja taotluse rahuldamiseks alust.
Roman Fedortšenko-Jungile mõisteti
mõistetud karistusest arvati
Roman Fedortšenko-Jungilt mõisteti välja määratud kaitsja tasu 2220 eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulu kogusummas 168 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu 95 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot, mootorsõiduki BMW 730D (XXXXXX) hoiukohta teisaldamise kulu 34,80 eurot ja sundraha 1350 eurot; 1.5. Roman Fedortšenko-Jungi juurest 23. juunil 2016 läbivaatuse käigus leitud esemed (kilepakend, oranži värvi teibitükk ja kaks Minigripi kilekotti) konfiskeeriti
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Roman Fedortšenko-Jungile
lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõistetud kaheaastast vangistust ühe kolmandiku võrra, s.o pikkuseni 1 aasta ja 4 kuud vangistust; 2.3.
juuni 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat, 7 kuud ja 29 päeva vangistust; 2.4.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta, 8 kuud ja 6 päeva. Ärakantavaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 23 päeva vangistust; 2.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.