Obsah (8)

§ 432§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18270 Tsiviilasi Tsiviilasja hind XXX hagiava

) § 432 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata, sest 29.06.2010 leping kehtib ja hageja kasutajakontole on seatud üksnes tegevuspiirangud. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja saatis 01.09.2017 hagejale veebikeskkonnas teate, milles avaldab, et ta lõpetab hagejaga kasutajalepingu seoses lepingu tingimuste sisulise mitteaktsepteerimisega (lk 9). Vastuseks hageja 08.09.2017 järelepärimisele avaldas kostja, et kostja on võtnud vastu otsuse hagejaga koostööd mitte jätkata seoses kasutajalepingu tingimuste sisulise mitteaktsepteerimisega (lk 10). Kuigi 01.09.2017 teates märgitakse, et hageja kontole on seatud tegevuspiirang, nähtub 01.09.2017 teatest ja 08.09.2017 e-kirjast selgelt, et kostja tahe oli suunatud hagejaga sõlmitud 29.06.2010 lepingu ülesütlemisele. Kohtu hinnangul sisaldub kostja tahteavaldus öelda leping üles 01.09.2017 teates ja 08.09.2017 e-kirjas selgitab kostja oma otsust lõpetada leping. Seega on kostja öelnud hagejaga sõlmitud 29.06.2010 lepingu üles ja hagejal võib olla õiguslik huvi taotleda lepingu kehtivuse tuvastamist. Hageja on põhistanud oma õiguslikku huvi 02.01.2018 menetlusdokumendis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbivaatamata

§ 432lg 2 p 1 või 2 alusel.

1. Järgnevalt käsitleb kohus, kas kostja on öelnud veebikeskkonna kasutamise lepingu erakorraliselt kehtivalt üles. Käsunduslepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib VÕS § 631, mis sätestab, et kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 631 kohaldada koosmõjus lepingu erakorralist ülesütlemist reguleeriva üldsättega VÕS §
2. Kostja seisukohtadest nähtub, et kostja lõpetas hagejaga 29.06.2010 veebikeskkonna kasutamise lepingu sellepärast, et hageja rikkus enampakkumise tagajärjel sõlmitud müügilepingut, jättes müügieseme ostjale üleandmata. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja korraldas märtsis 4 2017 veebikeskkonnas www.osta.ee riiv veski müügi enampakkumise, mille võitis kasutaja nimega „galina01“. Seega sõlmisid hageja ja enampakkumise võtnud isik müügilepingu VÕS § 10 lg 1 alusel. Kostja esitas ostja 28.03.2017 pretensiooni, millest nähtub, et hageja ja ostja leppisid kokku, et ostja sõidab riiv veski üleandmiseks hageja juurde 18.03 aadressile Aia 20 ajavahemikus 11.00 – 12.
3. Kui ostja sõitis kohale, ei vastanud hageja telefonile. Ostja sõitis tagasi koju. Ostja elab 70 km kaugusel Tallinnast ja ta kulutas tee peale 15 eurot (lk 48 – 49). Hageja esitas kostja poolt 11.07.2017 Tarbijavaidluste komisjonile esitatud vastuse, millest nähtub, et pärast riiv veski ebaõnnestunud üleandmist 18.03.2017 kirjutas ostja 20.03.2017 hagejale ja palus saata kauba pakiautomaadi. Hageja vastas 21.03.2017, et ostja peaks ise kaubale järele tulema ja teatas, et homme hommikul ta sõidab 3 nädalaks Eestist ära (lk 17 – 19). Ostja 28.03.2017 pretensiooniga loeb kohus tõendatuks, et ostja sõitis hagejaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohale müügilepingu eseme üleandmiseks. Hageja ei andnud ostjale riiv veskit üle, sest hagejat ei olnud kohal. Hageja ei vastanud telefonikõnedele. Hageja ei ole tõendanud, et ostja pidi riiv veskile järele tulema muul ajal, kui ostja seda väidab. Kostja 11.07.2017 seisukohaga loeb kohus tõendatuks, et hagejal oli võimalus edastada riiv veski ostjale 21.03.2017 ehk enne Eestist äraminekut 22.03.
4. Hagejal oli võimalus saata müügiese ostjale pakiautomaadi, nagu ostja palus seda teha, kuid kostja ei ole seda teinud. Asjakohane ei ole hageja väide, et hageja oleks pidanud ära jätma etteplaneeritud välisreisi selleks, et proovida ostjale uuesti üle anda 10 sendine asi. Hagejal oli võimalus saata riiv veski ostjale enne reisile minemist. Seega on lükatud ümber hageja väide, et riiv veski üleandmine viibis ostja tõttu, sest viimane ei ole kokkulepitud ajaks kohale tulnud.
5. Kohus leiab, et jättes riiv veski ostjale üleandmata rikkus hageja 29.06.2010 lepingu p-i 3.1.7, mis sätestab, et kui tegemist on enampakkumisega, kohustub asja/teenust oksjonil müüv klient müüma sellise asja/teenuse rahaliselt kõrgeima pakkumise tegijale. Hageja ei ole tema ja ostja vahel sõlmitud müügilepingut täitnud, sest hageja ei ole müügieset ostjale kokkulepitud ajal üle andnud. Kohtu hinnangul käitus hageja riiv veski ostja suhtes ka ebaväärikalt, sest hageja ei andnud riiv veskit kokkulepitud ajal ja kohas ostjale üle. Samas, teades, et ostja tuli riiv veski saamiseks Tallinnasse teisest linnas ja kandis transpordikulud 15 eurot, keeldus hageja riiv veski ostjale teise linna pakiautomaadi saatmast (lk 17 – 19). Kohus märgib, et Tarbijavaidluste komisjoni 23.08.2017 otsus ja selles sisalduvad seisukohad ei ole kohtule siduvad (lk 6 – 7). Kohus on tõendite hindamisel asunud Tarbijavaidluse komisjonist erinevale seisukohale, et hageja 29.06.2010 lepingu p-i 3.1.7 rikkumine on tõendatud.
6. Hageja on jätnud enampakkumise tagajärjel sõlmitud müügilepingu täitmata ka varasemalt. Kostja esitas veebikeskkonna www.osta.ee kasutaja „toivo 103“ augustis 2014 esitatud pretensiooni, millest nähtub, et kasutaja „toivo 103“ ja hageja vahel enampakkumise tagajärjel sõlmitud müügileping jäi täitmata, sest müügiese oli juba varasemalt müüdud teisele ostjale (lk 48 – 49). Seega rikkus hageja ka kasutajaga „toivo 103“ sõlmitud lepingut täitmata jättes 29.06.2010 lepingu p-i 3.1.
8. 29.06.2010 lepingu p-i 4.1 järgi on kostjal õigus sulgeda kliendi kasutajakonto, kui klient rikub tingimusi või tingimustest tulenevaid kliendi kohustusi (p 4.1.1); kui klient solvab ükskõik millisel viisil teisi isikuid või käitub ebaväärikalt (p 4.1.3). Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on jätnud enampakkumise tagajärjel sõlmitud müügilepingud täitmata, rikkudes sellega lepingu p-i 3.1.7 ja käitunud riiv veski ostja suhted ebaväärikalt, rikkudes sellega lepingu p-i 4.1.
9. Kohus leiab, et eeltoodud hagejapoolseid 29.06.2010 lepingu rikkumisi saab pidada mõjuvaks põhjuseks, mis andsid kostjale õiguse öelda hagejaga sõlmitud veebikeskkonna www.osta.ee kasutamise leping erakorralist üles. Kohtu hinnangul on kostja huvides see, et veebikeskkonna kasutajad järgivad keskkonna kasutamise tingimusi ja täidavad oma kohustusi. Veebikeskkonna kasutamise tingimuste ja kasutaja kohustuste rikkumine hageja poolt kahjustab kostja mainet teiste kasutajate ees, sest tekitab muljet, et kostja ei suuda tingimusi rikkuva kasutaja käitumist takistada. Olukorras, kus hageja on korduvalt rikkunud 29.06.2010 lepingu p-i 3.1.7 ja käitunud riiv veski 5 ostja suhtes ebaväärikalt ei saanud oodata, et kostja jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni. Lepingu erakorraline ülesütlemine ei kahjustaks ülemäära hageja huve, sest enamapakkumiste korraldamise teenus on tagatud ka teistes veebikeskkondades (lk 68 – 70). Lepingu erakorraline ülesütlemine ei takistaks hagejal pooleliolevate tehingute lõpule viimist. Samuti säilis hagejal õigus e-kontol olev raha pangakontole välja tellida (lk 9). Hageja esitatud dokumendist nähtub, et raha ülekandmisel ilmub veateade, et e-kontol ei ole piisavalt raha (lk 58). Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodud dokument, et kostja blokeeris hageja e-kontol oleva raha, vaid tegemist võib olla tehnilise probleemiga. Kohtu hinnangul on hagejal võimalus pöörduda kostja poole e-kontol oleva raha ülekandmise probleemi lahendamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud 29.06.2010 veebikeskkonna kasutamise leping erakorraliselt üles.
10. Kostja edastas lepingu erakorralise ülesütlemise tahteavalduse hagejale 01.09.2017 teatega (lk 9). Teatest nähtub kostja tahe lõpetada leping. Hageja on saanud kostja tahteavalduse kätte hiljemalt 08.09.2017, mida kinnitab hageja poolt kostjale 08.09.2017 saadetud e-kirja, kus hageja tsiteerib hageja 01.09.2017 teadet (lk 10).
11. Kohtu hinnangul oli kostjal VÕS § 196 lg 3 alusel õigus öelda veebikeskkonna kasutamise leping erakorraliselt üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kohus leiab, et kostja sai teada hageja veebikeskkonna kasutamise lepingu rikkumisest 28.03.2017, millal riiv veski ostja saatis kostjale pretensiooni hageja kohta ja teatas, et hageja ei andnud riiv veskit üle. Arvestades asjaolusid (st rikkumise väljaselgitamiseks mõislikult vajalikku aega, asjaolude hindamisele kuluvat aeg jne) saab kohtu hinnangul pidada mõistlikuks ajaks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kuni 2 kuud alates rikkumisest teada saamisest. Kostja ütles lepingu erakorraliselt üles alles 01.09.2017 teatega. Kohus leiab, et kostja lepingu erakorraline ülesütlemine 01.09.2017 teatega on tagajärjetu, sest kostja on kaotanud
12. septembriks 2017 õiguse öelda leping erakorraliselt üles VÕS § 196 lg 3 alusel.
13. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on öelnud veebikeskkonna kasutamise 29.06.2010 lepingu korraliselt kehtivalt üles. Tähtajatu käsunduslepingu korralist ülesütlemist reguleerib VÕS §
14. Märgitud sätte lg 1 sätestab, et kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 630 kohaldada koosmõjus lepingu korralist ülesütlemist reguleeriva üldsättega VÕS §
15. Õiguskirjanduses märgitakse, et käsundiandja ja käsundisaaja võivad tähtajatu käsunduslepingu igal ajal ja ilma põhjuseta üles öelda (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn, 2009, lk 30). Selleks, et üks pool saaks lepingu korraliselt üles öelda, ei pea teine pool olema lepingut rikkunud. Ühel lepingupoolel on õigus tähtajatu kestvusleping igal ajal lõpetada, kui tal ei ole enam huvi lepingu vastu. Kostja avaldas tahet lõpetada veebikeskkonna kasutamise 29.06.2010 leping 01.09.2017 teates (lk 9). Hageja on kostja 01.09.2017 teate kätte saanud 08.09.2017 (lk 10). Reeglina võib VÕS § 116 lg 3 alusel kestvuslepingu üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga. Kostja ei ole 01.09.2017 teates määranud mõistlikku lepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega. Etteteatamistähtaja määramisena ei saa kohtu hinnangul käsitleda seda, et hagejal on 01.09.2017 teatest nähtuvalt säilinud õigus viia pooleliolevad tehingud lõpuni ja e-kontol olev raha pangakontole üle kanda. Kuigi kostja ei ole määranud mõistlikku ülesütlemise etteteatamistähtaega, ei tee see kostja lepingu korralist ülesütlemist tagajärjetuks. Kuivõrd kostja on avaldanud tahet lõpetada poolte vahel sõlmitud leping, tuleks kohtu hinnangul lugeda leping korralise ülesütlemise tagajärjel lõppenuks pärast mõistliku etteteatamistähtaja möödumist. Arvestades pooltevahelise lepingu sisu, leiab kohus, et mõistlikuks etteteatamistähtajaks saab lugeda 1 kuu alates lepingu ülesütlemisteate kättesaamisest. Hageja sai kostja 01.09.2017 teate tahteavaldusega öelda 6 29.06.2010 leping korraliselt üles kätte 08.09.
16. Seega lõppes leping mõistliku ülesütlemise etteteatamistähtaja möödumisel 08.10.
17. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik etteteatamistähtaja jooksul leida kostja poolt pakutavale teenusele alternatiiv. Kostja poolt esitatud www.kuldnebors.ee, www.soov.ee ja Facebook gruppi „Ostan ja Müün“ veebilehtede väljavõtetega (lk 68 – 71) on tõendatud, et hageja võis kasutada enampakkumise korraldamise teenust ka teistes veebikeskkondades. Kohus leiab, et kostja on VÕS § 630 lg 1 ja § 195 lg 1 alusel kehtivalt öelnud veebikeskkonna 29.06.2010 kasutamise lepingu üles 01.09.2017 tahteavaldusega alates 08.10.
19. Kohtu hinnangul nähtub 01.09.2017 teatest piisavalt selgelt kostja tahe lõpetada poolte vahel 26.09.2010 sõlmitud leping. Kostja 01.09.2017 teatest ja 08.09.2017 e-kirjast (lk 9 – 10) nähtub, et kostja lõpetas hagejaga sõlmitud lepingu põhjusel, et hageja rikub lepingu tingimusi. Asjaolu, et 01.09.2017 teates ja 08.09.2017 e-kirjas ei selgitanud kostja täpsemalt hagejale etteheidetavad lepingu rikkumisi, ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Käesolevas menetluses esitatud seisukohtadest nähtub, et kostja sisustab hageja lepingu rikkumist eelkõige selliselt, et hageja ei täitnud riiv veski ostjaga sõlmitud müügilepingut ja ei andnud müügieset ostjale üle. Lisaks rikkus hageja veebikeskkonna kasutamise lepingut ka varem, jättes enampakkumise müügieseme ostjale üleandmata. Seega ei puutu asjasse hageja väiteid, et kostja lõpetas lepingu sellepärast, et hageja ei tagastanud riiv veski ostajale 10 senti. Põhjendamatu on hageja väide, et kostja otsustas kasutada kõige äärmuslikumat õiguskaitsevahendit, milleks on lepingu lõpetamine. Kuivõrd hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut, oli kostjal õigus kasutada kõiki seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Kostja otsustas lepingu korraliselt üles öelda. Lepingupoolel on õigus leping korraliselt üles öelda igal ajal ja ilma põhjuseta. Lepingust taganemine kostja poolt ei olnud hageja jaoks ülemäära koormav. Seega ei olnud kostja poolt valitud õiguskaitsevahendi kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ütles lepingu korraliselt üles sellepärast, et Tarbijavaidluste komisjon tegi 23.08.2017 otsuse kostja kahjuks.
20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada, et kostja poolt 01.09.2017 esitatud ülesütlemisavalduse alusel ei ole 29.06.2010 veebikeskkonna www.osta.ee kasutamise leping lõppenud.
21. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, mille puhul on tegemist tähtajatu kestvuslepinguga. Kestvuslepingust ei saa taganeda, vaid kestvuslepingu saab VÕS § 116 lg 6, § 195 lg-te 1 ja 3 alusel üles öelda. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue tuvastada, et kostja poolt 01.09.2017 esitatud lepingust taganemise avalduse alusel ei ole 29.06.2010 veebikeskkonna osta.ee kasutamise leping lõppenud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi jäetakse rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 19.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud asja menetluses kulutusi õigusabile (esindajale) kogusummas 2 890 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks märgitud kulud on kantud 7 seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja palub arvestada menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude suurus on ebamõistlik ja põhjendamatu. Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu menetlustoimingute tegemiseks on selgelt ülepaisutatud. 20.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihindega 119 eurot + käibemaks ja 72,25 eurot + käibemaks. Konkreetse tunnihinde kohaldamine sõltus sellest, kas tööd tegi vahetult vandeadvokaat Tambet Toomela või kasutas ta seejuures abilist. Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 119 eurot ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik. 21. Kohus, analüüsides ja hinnates kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja menetluskulude osas ning leiab, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele aeg on osaliselt ülepaisutatud. Kohus hinnates ja analüüsides kostja vastuse hagile koos lisadega (lk 42 - 51) sisu ja mahtu ning arvestades aega, mis lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse ja selle lisade analüüsimiseks, kompromissläbirääkimisteks ning hagiavaldusele vastuse koostamiseks, asub seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas loetletud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud perioodil 26.01.2018 kuni 08.02.2018 on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus kokku 7 tundi. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja 17.04.2018 menetlusdokumendi koos lisadega (lk 63 70) sisu ja mahtu, tuleb kostja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks perioodil 15.04.2018 kuni 16.04.2018 tehtud menetlustoimingute tegemiseks lugeda kokku 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostja lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 10 tundi, mis lepingulise esindaja tunnihinda (119 eurot) arvestades teeb kokku 1 190 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab seega kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 190 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8 23.

§ 178

lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2019 kohtulahendiga. 9