← Eesti

2-19-119253/8

Obsah (7)§ 432§ 661§ 206§ 173§ 168§ 150§ 433

2-19-119253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Tsiviilasja number Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 2-19-119253 13. november 2019, Paide kohtumaja OÜ Aktiva Finants hagi

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

1.5. Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt

§-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 100 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxx

  1. Määrus saata pooltele. MENETLUSKULUD
  2. Menetluskulud on jaotatud poolte vahel kompromisslepinguga, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  3. Tagastada hagejale 100 (ükssada) eurot riigilõivu Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. EDASIKAEBAMISE KORD Vastavalt poolte kokkuleppele ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada. MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Märt Viirma vastu võlgnevuse nõudes. 11.11.2019 esitasid pooled Pärnu Maakohtule kompromisslepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-19-
  4. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2).

Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes

§-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätetele.

  1. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud hageja õigusabi kulude summas 300 eurot ja riigilõivu summas 100 eurot jätmises kostja kanda, ülejäänud menetluskulude osas kokkulepe puudub, mistõttu jäävad need poolte endi kanda. 4. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, st 100 euro tagastamist hagejale.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 100 eurot, põhjendatud 2 2-19-119253 ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu 200 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud arveldusarvele. 6. Menetluse lõpetamise määruse peale võib

§ 433

lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga loobunud määruskaebuse esitamise õigusest (

§ 661lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.