) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tutvunud X kaebuse ning selle täiendusega ja kaebaja poolt viidatud ning vangla poolt edastatud dokumentidega, asub kohus seisukohale, et X kaebus Tartu Vangla peale kuulub tagastamise. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5.
lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest, selle täiendusest ja viidetest dokumentidele nr 1-13/234-2, nr 2-3/523-1 ja nr 2-3/523-2 nähtub, et kaebuse esitamise ajendiks oli asjaolu, et vangla märkis oma 19.02.2019 otsuses nr 1-13/2342, et kaebaja on haldusasjas nr 3-18-877 esitanud kohtule kaebuse täienduse, milles on ratastooli nimetanud käruks. Kaebaja jaoks on see alandav ja solvav, sest ta ei ole sõna „käru“ kasutanud. Vangla on kaebajale 26.03.2019 vastuses nr 2-3/523-2 selgitanud, et sõna „käru“ on sõna „ratastool“ asemel kasutatud kohtus kaebaja venekeelse teksti tõlkimisel eesti keelde. Kohus mõistab X kaebust selliselt, et kaebaja sooviks on vabanduse saamine vanglalt selle eest, et vangla on 19.02.2019 otsuses nr 113/234-2 viidanud sellele, et kaebaja on kohtule esitatud dokumendis kasutanud sõna „käru“. Selgitused, miks vangla on 19.02.2019 otsuses nr 1-13/234-2 viidanud kaebaja poolt sõna „käru“ kasutamisele, on vangla kaebajale juba 26.03.2019 vastuses nr 2-3/523-2 andnud. Riigikohtu praktika kohaselt saab vabandamiseks kohustamise nõude esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2005 otsus asjas nr 3-3-1-30-05, p 18). RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Tegemist on heastamisnõudega
lg 1 p 5 mõttes.
lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 2 tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks vangla vabandamiseks kohustamise nõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja ei ole vanglas 27.02.2019 nr-ga 2-3/5231 registreeritud pöördumises sellist nõuet esitanud. Ka Tartu Ringkonnakohus on 26.04.2017 määruses asjas nr 3-16-1746 leidnud, et vabandamiseks kohustamise nõude esitamisel tuleks eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas määruses on ringkonnakohus täiendavalt märkinud, et kohus ei saa kohustada haldusorganit vabandama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 14). Avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud.
lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on vabandamiseks kohustamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole X kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele
6. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebajal oleks kohtueelne menetlus vabandamiseks kohustamise nõudes läbitud, kuuluks kaebus tagastamisele
lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajale sõna „käru“ omistamist sõna „ratastool“ asemel ei saa pidada isiku õiguste intensiivseks riiveks. Pealegi ei ole vangla seda sõna kasutanud omaalgatuslikult, vaid on viidanud kohtu dokumendile, kust see sõna tuleneb, mistõttu ei oleks kaebuse rahuldamine ka tõenäoline. 7.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuivõrd kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osas.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.