lg 8 teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Tartu Maakohtu 04.10.2016 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-166052 ei toimu ega ei ole toiminud täitemenetlust, sest kompromiss on täidetud. Kuna hagejal ei ole käesoleval juhul võimalik esitada hagi kompromissi tühistamiseks, tuleb hagi läbi vaatamata jätta. Kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudes ei ole hageja 07.07.2017 kinkelepingu pooleks ja antud lepingust ei tulene talle õigusi ega kohustusi, mistõttu ei ole kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõue esitatud hageja huvide kaitseks ning tuleb samuti jätta läbi vaatamata. Sisuliselt on poolte kompromiss sõlmitud, et I. J. tagastas A. K. xxxxxxx kinnistu tingimusel, et A. K. kanda jäävad AS Krediidipank 08.12.2005 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused ja A. K. tasub I. J. kompromiss-summana 7000 eurot. Poolte vahel sõlmitud kompromissi ei ole võimalik osaliselt tühistada, sest see ei ole osadeks 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus hagi läbi vaatamata jätta, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus pidas hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi ja kuulas pooled ära 3.oktoobril 2019.a.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt
lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. Seega peab hagi rahuldamise eelduseks olema hageja tsiviilõiguste rikkumine ning isik peab tõendama, et tema õigusi on rikutud. 2.Hagis esitatud asjaolude kohaselt taotleb hageja Tartu Maakohtu 04.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6052 kinnitatud A. K. ja I. J. vahel sõlmitud kompromissilepingu osalist tühistamist ja selle p 1.1. kehtetuks tunnistamist; kehtetuks tunnistada A. K. ja A. T. vahel sõlmitud kinkeleping, mille alusel on 7.juulil 2019.a. kinnistusregistrisse kantud xxxxxxx kinnistu omanikuna A. T. ; kohustada A. T. tegema kinnistusraamatus kande muudatus, kustutada senine kanne A. T. kohta xxxxxxx kinnistu omanikuna ja kanda kinnistu registriosa teise jakku omanikuna I. J. . 3.
lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Riigikohus on 1.aprilli 2015.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-15 asunud seisukohale, et „
lg 8 teise lause järgi saab kohtulikku kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. TMS § 221 lg 1 tulenevalt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigus üksnes võlgnikul. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et sellise piirangu näol ei ole tegemist seaduse lüngaga. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et selline piirang puudutab üksnes
lg 8 teise lause järgi saab kohtulikku kompromissi tühistada üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. „Riigikohus on leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada juba enne täitemenetlust, kui täitemenetlust võib lähitulevikus eeldada… Sellise ennetava hagi esitamise võimalusest ei ole abi olukorras, kus kompromiss puudutab kujundusõigusi või tuvastusnõudeid, mille kohta tehtud kohtulahend üldse täitedokumendiks ei ole (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne Tallinn 2017, lk 976)“. Seega piirab
lg 8 regulatsioon ka käesolevas asjas õigusrahu põhjendusega tehingu kehtetuse tuginemise võimalusi kompromissilepingu tühistamise ja selle kehtetuks tunnistamise taotlemise hagi esitamiseks. 4.Kohus märgib hageja poolt esitatud väidete kohta veel järgmist. Hageja väitel sõlmis ta kompromissi pettuse mõjul. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hagi materjalidest ei nähtu, et kostja viis hageja tahtlikult eksimusse või hoidis eksimuses, eesmärgiga kallutada hagejat ebaõigete asjaolude avaldamisega tehingut tegema. Hageja väitel seisneb kostja A. K. poolt kompromissilepingu rikkumine selles, et kostja on 8,5 kuud pärast xxxxxxx kinnistu ainuomanikuks saamist kinkinud kinnistu oma isale, kes kavatseb kinnistu jagada, mistõttu võib osutuda võimatuks kinnistu tervikuna ümbervormistamine nende tütrele tütre täisealiseks saamisel (28.09.2021.a.).
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 5.Poolte vahel ei ole vaidlust, et A. K. ja A. T. vahel on sõlmitud kinnistu kinkeleping. Hageja taotleb selle kinkelepingu, mille alusel on 7.juulil 2019.a. kinnistusregistrisse kantud xxxxxxx kinnistu omanikuna A. T. , kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus selgitas kohtuistungil hagejale TsÜS § 98 lg 1, hageja nõudis jätkuvalt kinkelepingu kohtu poolt tühistamist, leides, et A. K. ja A. T. olid teadlikud poolte kompromissist ja tegutsesid kooskõlastatult, mistõttu nendevaheline kinkeleping riivab hageja õigusi. AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Nõusolekut võib asendada kohtuotsus. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja ei ole kinkelepingu pool ning antud kinkelepingust iseenesest ei tulene hagejale õigusi ega kohustusi, ei ole hageja taotlustel kinkelepingu tühistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks perspektiivi, mistõttu tuleb ka hagi A. K. ja A. T. vahel sõlmitud kinnistu 4
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Neil asjaoludel kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja poolt hagiga Tartu Maakohtu 04.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6052 kinnitatud A. K. ja I. J. vahel sõlmitud kompromissilepingu osalise tühistamise ja selle p 1.1. kehtetuks tunnistamise; A. K. ja A. T. vahel sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja A. T. kohustamise teha kinnistusraamatus kande muudatus, kustutada senine kanne A. T. kohta xxxxxxx kinnistu omanikuna ja kanda kinnistu registriosa teise jakku omanikuna I. J. , võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki ja hagi tuleb
422 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. 7.
lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seega tuleb kohtumääruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 2.jaanuari 2018.a. määruse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx hagi tagamise korras kantud käsutamise keelumärge A. T. kuuluvale xxxxxxx kinnistule I. J. kasuks. Menetluskulud 8.
Seega tuleb jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja A. T. menetluskuluks on tasu esindaja õigusabi eest 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 264 eurot. Kostja A. K. menetluskuludeks on tasu esindaja õigusabi eest 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 264 eurot; kostja A. K. sõidukulud kohtuistungile kokku 64 eurot ja kaotatud töötasu 186,18 eurot, seega kokku 448,18 eurot. Hageja ei vaidlusta kostjate poolt taotletud menetluskulude suurust (tl 111).
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus loeb kohtupraktika kohaselt kostja esindaja põhjendatud tunnitasuks, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, 110 eurot, millel lisandub käibemaks. Kohus loeb kostjate esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabi tasuks kummalgi kostjal tasu 2 tunni ulatuses, s.o. 264 + 264 eurot.
p 2,3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.