4-19-4322/24

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Võru Väärteoasi Andres Linnase süüdistus liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi Väärteoasja number 4-19-4322 Menetlusalune isik Andres Linnas. Isikukood 36102196514; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; praegu kinnipeetav Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Lõuna prefektuuri vanemväärteomenetleja Tarmo Tammesoo RESOLUTSIOON
2. Andres Linnas LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi süüdi mõista ning karistada teda 25 päeva arestiga.
3. Kohustada Andres Linnast kandma aresti ära vahetult pärast tema praegu kantava vangistuse ära kandmist.
4. Aresti kandmise aja algust arvata alates Andres Linnase arestimajja saabumisest. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, st alates
5. oktoobrist
6. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. PÕHIOSA Menetluse käik
7. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas
8. augustil 2019 Tartu Maakohtule Andres Linnase väärteoasja materjalid A. Linnasele aresti kohaldamiseks. A. Linnasele heidetakse väärteoprotokollis ette LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 rikkumist ning § 201 lg 2 järgset mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist: A. Linnas sõitis
9. juulil 2019 kell 15:30 Võrumaal SõmerpaluMustahamba tee
10. kilomeetril Toyota Corollaga, ehkki tal ei olnud juhtimisõigust. Ka oli A. 1 Linnas
11. juulil 2017 kuni juhtimisõiguse saamiseni mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
12. juulil 2019 ülal viidatud moel käitudes rikkus A. Linnas ka LS § 69 lg 3 ja pani toime ka LS § 224 lg 2 pärase väärteo: autoga sõites oli alkoholisisaldus tema välja hingatavas ühes liitris õhus vähemalt 0,71 milligrammi.
13. Kohtuistungil palus PPA esindaja A. Linnas LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi süüdi mõista ja karistada teda 30 päeva arestiga.
14. A. Linnas tunnistas rikkumisi ja leidis samuti, et teda on vaja karistada 30 päeva arestiga. Kohtu seisukoht
15. Väärteoprotokollis kajastatud tegu leidis aset. Seda kinnitavad Hans Saarniidu ütlused, alkomeetri kasutamise protokoll, Maanteeametis koostatud kiri,
16. juuli 2017 juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tegu tunnistab ka menetlusalune isik ise.
17. Tegu ei saa pidada kuriteoks karistusseadustiku (KarS) § 424 – § 25 lg 2 mõttes, st mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise katseks (mis peaks tingima väärteomenetluse lõpetamise ja väärteoasja materjalide andmise prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 4 alusel). Katsest kõnelemine eeldab tahtlust kõigi kuriteo objektiivse kooseisu asjaolude suhtes. Praegu ei olnud A. Linnasel tahtlust joobeseisundi osas. Joobeseisund KarS § 424 lg 2 mõttes tähendab tulenevalt LS §-st 69 mitte üksnes joobes olemist, aga ka joobest tulenevat juhtimisvõimetust. Juhtimisvõimetu on isik siis, kui ta ei võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kui juhi ühes grammis veres on alkoholi vähemalt 1,50 milligrammi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta, on ta igal juhul juhtimisvõimetu (ja ka joobeseisundis). Kui inimese joove sedavõrd suur ei ole, võib ta ikkagi olla juhtimisvõimetu ehk suutmatu sõidukit piisava kindlusega juhtima. Sellise piisava kindluse puudumisele viitab eeskätt ebakindel sõidustiil, koordinatsioonihäired, ebakindel kõnnak, ebaselge kõne jmt (vt RKKKm 1-191178/20). A. Linnase puhul midagi sellist ei olnud: H. Saarniidu sõnul liikles A. Linnas korrektselt ja pidas end ka pärast oma kinnipidamist igati adekvaatselt üleval. Seega ei olnud menetlusalusel isikul ka tahtlust (tegelikult puuduva) juhtimisvõimetuse osas, kuivõrd miski A. Linnase käitumises sellisele võimetusele ei viidanud. Ka väitis A. Linnas ise, et ta tundis end igati sõiduki juhtimise võimelisena.
18. A. Linnas pani hoopiski toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgse väärteo. Ta tegutses tahtlikult, kuivõrd oli teadlik nii oma sõitmisele eelnevast võrdlemisi mahukast alkoholitarvitamisest kui ka teadis seda, et tal ei olnud juhtimisõigust ja et ta oli kaks aastat varem juhtimiselt kõrvaldatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole, mistõttu tuleb A. Linnas süüdi mõista.
19. LS § 201 lg 2 näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 224 lg 2 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Tulenevalt neist sanktsioonimääradest ja juhindudes KarS § 63 lgst 1, tuleb A. linnast karistada LS § 224 lg 2 järgse sanktsiooniga. Juhtimisõiguse äravõtmine kõne alla ei tule, sest A. Linnasel juhtimisõigust ei ole. Ka langeb ära rahatrahv, sest A. Linnase süü on suur (vt all). Järgi jääb arest. Selle pikkus on KarS § 48 kohaselt kuni 30 päeva. A. Linnase süüd suurendavad mitmed asjaolud. Esiteks pani ta toime mitte üksnes sõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületades, aga ka juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta, sealjuures raskendavatel asjaoludel. Viimasenagi viidatud väärtegu kuulub oma sanktsioonist tulenevalt 2 raskete rikkumiste hulka. A. Linnas on varemgi joobes olles sõidukit juhtinud:
20. juulil 2017 pani ta toime KarS § 424 järgse kuriteo. A. Linnas sõidutas autos teist inimest, kelle ta seeläbi ohtu asetas. See oht oli seda suurem, et A. Linnasel pole kunagi juhtimisõigust olnud ehk tema teadmised ja oskused liikluses kindlalt toime tulemiseks on juba sellest lähtuvalt vähesed. Samas peab mõningal määral arvesse võtma, et A. Linnas tunnistab teo toime panemist ja ta sai sõita üksnes väga lühikese maa. Eeltoodud asjaolusid arvestades karistab kohus A. Linnast mõneti alla sanktsiooni maksimaalse määra jääva karistuse ehk 25 päeva arestiga. Praegu kannab A. Linnas talle kriminaalasjas nr 1-19-7566 mõistetud vangistust. Seetõttu peab A. Linnas kandma käesoleva otsusega mõistetud aresti ära vahetult pärast vangistuse ära kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ 3