← Eesti

2-19-115730/7

Obsah (6)§ 429§ 428§ 174§ 168§ 178§ 150

2-19-115730 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-115730 Tsiviilasi Aian

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Aiandusühistu Meritäht (hageja) esitas 05.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V H (kostja) vastu 69,19 euro saamiseks. Kohus tegi 18.06.2019 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud. Kostja esitas 24.06.2019 nõudele vastuväite. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti 08.07.2019 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Harju Maakohus jätkas 29.07.2019 määrusega hageja poolt kostja vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
  3. Hageja esitas 31.07.2019 kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 69,19 euro saamiseks.
  4. Kohus jättis 02.08.2019 määrusega hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  5. Hageja esitas 06.08.2019 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja selgitas, et kostja on hagis nõutud võlgnevuse summas 69,19 eurot tasunud. Kostja tasus võlgnevuse pärast käimasoleva kohtumenetluse algatamist. Hageja palus tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, hageja arvelduskontole nr xxx. Lisaks märkis hageja, et kuna hagist loobumine on tingitud asjaolust, et võlgnevus on tasutud pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, siis palus hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, st mittetagastatava riigilõivu osa summas 37,50 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb

§ 429lg 1 alusel vastu võtta.

Ühtlasi lõpetab kohus

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

7. Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 2 2-19-115730 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd hagist loobumise avalduse kohaselt loobus hageja hagist seetõttu, et kostja on pärast käesoleva menetluse algatamist hageja nõude rahuldanud, siis jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

9. Hageja on hagist loobumise avalduses selgitanud, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv kokku 75 eurot, millest 45 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 30 eurot hagi esitamisel. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista riigilõivu summas 37,50 eurot, s.o kohtu poolt mittetagastatav riigilõivu osa. Kohus peab põhjendatuks nimetatud riigilõivu summas 37,50 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. 10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 11. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 12. Hageja on tasunud (05.06.2019) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ja (31.07.2019) hagi esitamisel riigilõivu 30 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.