Obsah (4)

§ 424§ 66§ 56§ 57

1-19-8576 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8576 (19270000386) Kohtu koosseis Kohtunik En

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses (kiirmenetlus) Süüdistatav Jan Võsa, isikukood: 38402190305; elukoht: xxxxx, xxxxxx x-x; xx xxxxxxx; emakeel: xxxxx xxxx; xxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxx xxxxxx xxx varem kriminaalkorras karistamata. Prokurör Milvi Pruus Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254, § 2565, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jan Võsa

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (sada viiskümmend) päevamäära, mis keskmise päevasissetuleku (10,7 eurot) alusel moodustab 1605 eurot. 2.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus 1605 eurot kuulub kandmisele ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksena 160,50 eurot Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber

1. Selgitusse märkida rahaline karistus, isiku nimi ja kriminaalasja number.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel mõista Jan Võsalt menetluskuludena riigi tuludesse kokku 465 eurot: määratud kaitsjale määratud tasu 60 eurot ja sundraha 405 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 (kümne) kuu jooksul, igakuiselt kuulub tasumisele 46,50 eurot. 1 1-19-8576 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jan Võsat süüdistatakse selles, et tema 27.10.2019.a kella 04:45 ajal juhtis xxxxxx xxxxxxx-xxxxxxxxi tee 53ndal km-l alkoholijoobes olles (alkoholisisaldus 0,82 mg/l väljahingatavas õhus, joove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga) mootorsõidukit Volvo S80 reg nr xxxxxx. Rikkudes LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani Jan Võsa toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Arvestades asjaolu, et Jan Võsa on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel sissetulek, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada Jan Võsa süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning karistada teda 150 päevamäära (päevasisetuleku suurus on 10,7 eurot), s.o 1605 eurot.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, igakuise maksena 160, 50 eurot.. Võimaldada menetluskulude, sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, kokku 465 eurot, tasumine ositi 10 kuu jooksul, igakuiselt kuulub tasumisele 46, 50 eurot.. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 1 järgi ning Jan Võsa on temale süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud.

Jan Võsa käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb üldjuhul lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2 1-19-8576

§ 424

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Lähtudes Jan Võsa poolt toime pandud kuriteo asjaoludest ning temal tuvastatud alkoholijoobe suurusest, s.o 0, 82 mg / l, hindab kohus Jan Võsa süüd keskmiseks. Jan Võsa karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Kuna Jan Võsa ei oma kehtivat karistust ning ta käib tööl ja omab sissetulekut peab kohus võimalikuks Jan Võsale põhikaristusena rahalise karistuse mõistmise ning leiab, et rahaline karistus on piisav mõjutamaks Jan Võsat edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et Jan Võsa poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut arvestades on karistuse eesmärke saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse mõistmisega. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et Jan Võsa sissetuleku suurust arvestades on põhjendatud määrata Jan Võsale mõistetava rahalise karistuse kandmine ositi. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3