Obsah (5)
§ 76§184§ 63§ 65§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. augustil 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-9308 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, Olga Nõmm
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Nikolai Šmeljov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja 21.08.2019 esitatud tasutaotlus, määrata kaitsjatasu summa 157,20 eurot (131 eurot sõidukulud ja õigusabi, 26,20 eurot käibemaks) ning jätta menetluskulu 157,20 eurot riigi kanda. Rahuldada kaitsja 05.08.2019 esitatud tasutaotlus, määrata kaitsjatasu summa 247,20 eurot ning mõista Nikolai Šmeljov´ilt välja kriminaalmenetluse kulud: 247 (kakssada nelikümmend seitse) eurot 20 senti (206 eurot õigusabi ja sõidu eest, 41,20 eurot käibemaks) kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Nikolai Šmeljov´il tasuda kaitsjatasu 247.20 eurot 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700014240 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. 1
(9)Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Šmeljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Nikolai Šmeljov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.03.2018 kohtuotsusega
§184
lg 2 p 1, 2, §255 lg 1, §392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 Karistusseadustiku §184 lg.2 p.1) järgi, kokkuleppemenetluses ning karistuseks mõistetid
§ 63
lg 1 ja § 64 lg 1 sätete kohaldades liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
§ 65
lg 1 liideti mõistetud karistusele 5 (viis) aastat vangistust Riigikohtu 16.03.2015 otsusega mõistetud karistus 9 (üheksa) aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 16.07.
- Kohtuotsus jõustus 20.04.
- Karistuse kandmise algus 16.07.2013 ja lõpp 16.07.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.07.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on N.Šmeljov kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas kannab karistust esimest korda. Varasemalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kuritegelikku ühendusse kuulumise ja keelatud aine ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest grupis olles. Mõlemad kuriteod on olnud etteplaneeritud ja tegutsenud kavatsetult. Isiku kuritegelik käitumine sarnaneb varasema käitumisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument elamisloakaart, xxx, kehtivusega kuni 09.01.
- Kinnipeetav töötab vangistuse jooksul; on osalenud A1 riigikeele kursusel, kuid eksami sooritas negatiivsele tulemusele; läbinud riskipõhised vestlused kriminaalhooldusametnikuga väärtushinnangute ning käitumise teemadel; läbinud riskipõhised vestlused probleemide lahendamise oskuste, mõjutatavuse ja elustiili teemadel; läbinud igakuised ITK vestlused kinnipeetavaga. Enne vangistust elas kinnipeetav üle 10 aasta xxx, kuhu planeerib elama asuda ka peale vangistust elama asuda. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub elukaaslasele N.I.. Enne vangistust elas korteris koos elukaaslase ja alaealise tütrega. Hetkel elavad N. I. koos nende ühise lapsega samal aadressil. Kinnipeetava elukaaslane kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis toetama Nikolai Shmeljovi ennetähtaegse vabanemise korral materiaalselt. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse xxx. Peale seda asus õppima xxx eriala. Õppis 2 aastat ning lahkus koolist, kuna läks merele tööle (xxx). Kutseharidust Eestis ei ole omandanud. Enda sõnul on tal olemas täiendkoolituste tunnistused ja kvalifikatsioonitunnistus x erialal. Lisaks väidab, et omandas Venemaal (nõukogude ajal) 2
(9)kelneri elukutse. Kinnipeetav on enda sõnul töötanud erinevatel ametikohtadel. Enne vangistust on töötanud laeval kokana ca 2 aastat. Alates
- aastast ei ole ametlikult töötanud. Kaotas töö ja ei suutnud uut töökohta leida. Tekkis võimalus kuritegelikul teel suure kasu teenimiseks, mida otsustas kasutada. Kahetseb tehtut ja väidab, et pigem töötaks väiksema töötasu eest, kuid ametlikult. Käesoleva kuriteo pani toime ajavahemikul 2012 algus kuni 2013 juuni. Viru Vangla 25.06.2019 andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 26 260,29, vabanemisfondis 1619 eurot. Lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, elukaaslane ja kaks last. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Isaga ei ole suhelnud alates teismeeast. Vangistuses olles on kinnipeetav osalenud
- aastal kinnipeetavate massilises allumatuses (kohtuotsus ei ole veel jõustunud, menetlus on pooleli), mis näitab, et ta sõltub teiste isikute arvamusest ning käitumisviisist, samuti on puudulik enese kehtestamisoskus. Käesolev kuritegu on toimepandud grupis kuuludes kuritegeliku ühendusse ning isik ei ole lõpetanud suhteid vanade kuriteokaaslastega. Alkoholi tarvitamise risk puudub. Narkootikumide tarvitamise riks puudub. Tervise ja emotsionaalseseisundi ohtlikus puudub. Kuritegu on olnud ette planeeritud ning ei ole toime pandud hetkeemotsioonide ajel. Majanduslikke probleeme ei ole lahendanud sihipäraselt ja seaduslikke viise kasutades, vaid otsustanud kuritegelikul teel kasu teenida. Seda enam, et pani toime korduva narkokuriteo. Seejuures pole teda takistanud asjaolu, et oma tegevusega seab ohtu paljude ühiskonnaliikmete elu ja turvalisuse. On otsinud probleemidele kiireid tulemusi ja kasu, mitte pikaajalisi lahendusi. Tulevikuks on seadnud pikaajalisemad eesmärgid - töötamine, lähedastega heade ja püsivate suhete säilitamine. Suudab kirjeldada, et eesmärkide saavutamiseks on lõpetanud suhted kriminaalse taustaga isikutega. Vanglale teadaolevalt suhtleb kirja teel kuriteokaaslasega, mis näitab, et kinnipeetav ei ole lõpetanud suhteid kuritegelike isikutega. Sellest tulenevalt on eesmärkide saavutamine kahtlane. Varasemalt kriminaalhooldusel ei ole viibinud. Motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks võib pidada madalaks, kuna jätkab vansituses olles suhtelmist kuriteokaaslasega ning on
- aastal kahtlustatakse teda vangistuses osalenud kaaskinnipeetavatega massilises allumatuses (süüdimõistev kohtuotsus ei ole jõustunud). Samas soovib väga vabaneda avavanglaosakonda või tingimisi enne tähtaega, et tegeleda oma perega. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb rahvatervise vastaste kuritegude toimepanemises, kui isik soovib kiirelt majanduslikku kasu teenida. Tagajärjeks on ühiskonnaliikmete elu, tervise ja turvalisuse ohtu seadmine, mis kaasneb narkootikumide käitlemisega. Oht seisneb vanglas viibivate isikute turvalisuse ja julgeoleku ohtu seadmises, mille tagajärjena võib käituda agressiivselt ning vanglas kehtivaid norme mitte järgida. Oht on kõige tõenäolisem , kui kinnipeetaval puudub töökoht, rahalistes raskustes olles, lihtsal viisil majandusliku kasu teenimise soovis, grupiliikmete mõjutusel. Ohtlikkust suurendab kuritegeliku maailmaga tekkinud suhted, mille kaudu on võimalik jätkata varasemat käitumisviisi. Ohtlikkust ja riski suurendab suhete säilitamine kuriteokaaslastega ja isikutega, kellel on kriminaalne taust. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik allub kaaskinnipeetavate mõjutusele ning asub koos nendega tegutsema. Oht suurendab asjaolu, kui viibib koos kinnipeetavatega, kes planeerivad ebasobivat ja subkultuurilist käitumist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 13%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus peab otstarbekaks Nikolai Šmeljovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontrolli ja katseaja pikkuseks ärakandmata karistuse osa – s.o kuni 16.07.
- Kriminaalhooldaja on andnud arvamuse katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Kui kohus leiab, et Nikolai Šmeljov tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, kohustada teda täitma kohustusi:
§ 75
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
§75lg 2 3
(9)p 2-1 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;
§ 75
lg2 p 7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 kohaselt ei soovi prokurör võtta osa ja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Nikolai Šmeljov selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Kaitsja on arvamusel, et isik väärib vabastamist enne tähraega. ta viibib vangistuses esimest korda. Tema käitumine vanglas on hea, tal on elukoht ja töötamise võimaluse vabaduses. Seega kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Nikolai Šmeljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust. Enne vangistust elas isik elas koos elukaaslase ja alaealise tütrega Narvas 2-toalises korteris. Isikul on kaks last täiskasvanud poeg ja alaealine tütar. Kinnipeetava lähedasteks on ema, elukaaslane ja kaks last. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus. Peale seda asus õppima xxx. Kutsekooli koka eriala, mille jättis pooleli, kuna läks merele tööle (x). Kutseharidust Eestis ei ole omandanud. Enda sõnul on tal olemas täiendkoolituste tunnistused ja kvalifikatsioonitunnistus x erialal. Lisaks väidab, et omandas Venemaal (nõukogude ajal) kelneri elukutse. Enne vangistust 2012 aastal kaotas töökoha ja peale mida ei töötanud ametlikult, kuna ei suutnud leida töökohta. Kinnipeetav on varasemalt teinud erinevaid töid. Käesoleva kuriteo pani toime ajavahemikul 2012 algus kuni 2013 juuni. Varasemalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kuritegelikku ühendusse kuulumise ja keelatud aine ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest grupis olles. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud varasem karistus, töökoht ega lähedaste toetus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Vastupidi, töötamise ja lähedaste toetuse juures pidas isik vajalikuks 4
(9)käuidelda nakrootilisi aineid pikema ajal jooksul, tegutses pikaajaliselt ka kuritegelikus ühenduses. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kriminaalkaristust. Isik on eelnevalt olnud karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Isiku korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud endiselt kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kuritegelikku ühendusse kuulumise ja keelatud aine ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest grupis olles. Isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Isiku korduvad kriminaalkaristsued näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku poolt toimepandud kuriteod ei ole juhulsikud nad on olnud etteplaneeritud ja tegutsenud kavatsetult. Kuriteo puhul, milles eest kannab karistus kuulus ta lisaks organiseeritud kuritegelikku ühendusse, mille heaks tegutses 1,5 aastat. Oma tegevusega seadis ohtu ühiskonnaliikmetele elu ja turvalisuse, käideldes kokku ca 7 miljoni euro väärtuses narkootilist ainet, millest oleks piisanud ca 1 miljonile inimesele narkojoobe tekitamiseks. Isik sooritab kuritegusid, et kiirelt teenida suurt majandusliku kasu. Kohus leiab, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab, et esineb reaalne risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, teiste isikute tervise vastase kuriteo toimepanemise, see risk ei ole vähenenud vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Kinnipeetav on olnud vangistuses pidevalt tööga hõivatud. Ta on läbinud riskipõhised vestlused kriminaalhooldusametnikuga väärtushinnangute ning käitumise teemadel; riskipõhised vestlused probleemide lahendamise oskuste, mõjutatavuse ja elustiili teemadel; igakuised ITK vestlused kinnipeetavaga. Isik käis riigikeeleõppes A1 tasemel, kuid ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Viru Vangla 25.06.2019 andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 26 260,29 euro ulatuses, vabanemisfondis 1619 eurot. Vangistuses olles on 2015. aastal osalenud massilises allumatuses kokku 16 kinnipeetavaga (kohtuotsus ei ole jõustunud). Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus, alates 2016 aasta, hõlmab võrreldes karistusaja pikkusega lühikest ajavahemikku. Kohus märgib, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks ei ole see piisav aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil jätkata rahvatervise vastaste kuritegude sooritamisega. Lisaks võib isik olla kergesti mõjutatav vanade kuriteokaaslaste poolt. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud töötamised ja programmid oleks piisav uue rahvatervise vastase kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – elukoht, toetav tuivõrgustik, varasem töökogemus ning motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja õiguskuuleka elu elamiseks. 5
(9)Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kehtiv isikut tõendav dokument elamisloakaart, xxx, kehtivusega kuni 09.01.
- Isikul puudub garanteeritud töökoht. Samas isik selgitas kohtuistungil, et ta võib töötada remonditöökojas elukoha järgi. Viru Vangla 25.06.2019 andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 26 260,29 euro ulatuses, vabanemisfondis1619 eurot. Vabanemise korral on isikul võimalik asuda elama xxx. Tegemist on kinnipeetava elukaaslasele kuuluva 2-toalise korteriga, kus kinnipeetav elas ka enne vangisust. Hetkel elab korteris kinnipeetava elukaaslane koos nende alaealise tütrega. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, tal on omandatud töökogemus, tal on toetav tugivõrgustik, võimalus osaleda tööhõives. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Kohus ei jaga kaitsja esitatud argumenti, et mõistlikum on vabastada isik enne tähtaega ja määrata talle kontroll, kui lasta viibida vangistuses karuistusaja lõpuni ja siis isik vabaneb kontrollita. Kui selline loogika oleks seaduseandjale lähedane, oleks seaduseandlik looming liikunud seda teed, et vabastada korralikult käitunud elukohaga isikud automaatselt teatud tähtaja saabumisel. Kohtupraktikas on siiski võetud seisukoht, et ennetähtaegsel vabastamisel on oluline hinnata, kas ennetähtaegsel vabastamisel oleks uue kuriteo toimepanemise risk oluliselt maandatud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (korduv narkokuritegu), ei ole kohtu hinnangul N.Šmeljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kes on jätkanud sarnase kuriteo sooritamist, oleks mõistölik arvata, et uue eriti narkokuriteo toimepanemise risk on ebaoluline.. Peale eelmist karistust kuulus isik 1,5 aastat kruitegeliku ühendusse, käitles suures koguses ebaseaduslikult narkootilistainet ja tegeles keelatud aine ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest grupis olles. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud järeldusi oma varasema käitumise, hoiakute osas ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isik pani toime raske I astme kuriteo, pannes sellega ohtu rahvatervise. Ilmekalt näitab isikukriminaalse hoiakute säilitamise võimalusele see, et
- a oli isik seotud massiliste korratustega, vangla andmetel psales selles. Kohus ei näe neid asjaolusid, miks nüüd tuleks jaatada, et isiku hoiakud on vangistuise ajal nii muutunud, et uue kuriteo 6
(9)toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et tulenevalt vangla iseloomustest on vangla andmetel täitmata rahalisi nõudeid 26 260,29 euro ulatuses. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Enne vangistust isik ei töötanud ametlikult. Isik pani toime kuriteo ettekavatsetult majanduslikult kasusaamise eesmärgil. Seega on eelnevate kuritegude toimepanemise eesmärki arvestades võlgnevuse omamine ohuallikas. Tegemist on üsna arvestavalt suure summaga, mis võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mis soodustab kuritegelikul teel tuluteenimist. Kohtu hinnangul üsna suure võlgnevuse omamine ning eelnevate kuritegude toimepanemise motiiv võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud vanglale, et tema suhtlusringkonda ei kuuluv enam kriminaalse taustaga isikuid. Samas vangla iseloomustuse kohaselt on isik jätkuvalt kirjavaehtuses vana kuriteo kaaslasega. Isik kuulus kuritegeliku ühendusse 1,5 aastat ja pani kuirteo toime grupis. Seega on oht, et isik jätkab peale vanglast vabanemist suhtlemist vanade kuriteokaaslastega ning ta võib olla teiste poolt kergesti mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.07.2022, s.o 1 aasta 11 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on olemas võimalik elukoht, toetav tugivõrgustik ja soov elada edaspidi õiguskuulekalt, samas peab vajalikuks märkida, et isikul olid nimetatud positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta 7
(9)on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kohus ei leia, et faktil, et isik viibi vangistuses esimest korda, oleks antud konkreetses juhtumis nii oluline kaal, et tuleks tõsiselt kaaluda isiku vabastamist. Nagu kohus juba osutanud, ei käitunud isik vanglas alati eeskujulikult. Isiku kuritegelik tegevus oli seotud pikema ajal jooksul ja korduvalt narkokäitlemise ja kuritegelikku ühendusse kuuluvusega. Need asjaolud kogumis annavad kohtule aluse arvata, et ei pruugi olla, et esimese vangistuse mõju oleks tõhus ja piisav karistuse eesmärgide saavutamiseks – et isik ei paneks edaspidi uusi kuritegusid. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (elukoht, tööhõives osalemine, programmides osalemine, toetav tugivõrgustik, distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasoluja majandusliku kasusaamise eesmärk. Isik ei ole varasemast karistustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 8
(9)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Nikolai Šmeljov temale Viru Maakohtu 13.03.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud 05.08.20019 tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu eurot peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsiponaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerimist. Kaitsja esitatud 21.08.2019 kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid menetluskulu tuleb jätta riigi kanda. 21.08.2019 kohtuistungile pidi kaitsja tulema ja osalema istungil, saabudes Tallinnast. Varasem 05.08.2019 jäi ära riigi süül, isik jäeti kohtuistungile toimetamata. Seega ei tekkinud 21.08.2019 täiendavad kulud isiku süül. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 9
(9)