) § 475 lg 1 p 3 kohaselt on isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine hagita asi.
lg 1 ja 2 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
ei sätesta, et isiku surnuks tunnistamise menetluses peab kohus menetlusosalised ära kuulama, seega lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus algatab isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Isiku surnuks tunnistamise avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist (
ÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg (TsÜS § 20 lg 1). Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed (TsÜS § 20 lg 2). 12. Rahvastikuregistri andmetel on L. K. tütar I. V.. M. H. on I. V.i poeg. Seega on avaldaja M. H. õigustatud esitama L. K. surnuks tunnistamise avalduse (
Avaldaja on märkinud, miks on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest ja esitanud asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Avalduse kohaselt L. K. läks 05.09.2014 metsa seeni korjama, kuid tagasi ei tulnud. Otsingud tulemusi ei andnud. Kohus avaldas 02.09.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteate, et Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses on M. H. avaldus L. K. (ik xxxxxxxxxxxxx, rahvastikuregistri andmetel elukoht xxx xx-xx xxx 41535) surnuks tunnistamise nõudes. Kohus kutsub L. K.t esitama kohtule andmed hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid L. K. kohta. Pärast nimetatud tähtaega otsustab kohus L. K. surnukstunnistamise. Kohtule ei ole esitatud andmeid isiku elusoleku kohta.
kohaselt avaldatakse surnuks tunnistamise määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus saadab isiku surnuks tunnistamise määruse avaldajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile ning määruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub määrus ja kuulub täitmisele siis, kui määruskaebus on määrusega jäetud rahuldamata või läbi vaatamata ja see määrus on jõustunud.
512 kohaselt surnuks tunnistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates 30 päeva jooksul. Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. 16. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.