lg 1, lg 2, § 32 lg 1 ja lg 2 alusel kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand võla katteks. Kostjat teavitati üldkoosoleku otsusest ja kostjale määrati tähtaeg korteri võõrandamiseks. Kostja seda ei teinud.
lg 1-3, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata
§-s 31 sätestatud kohustused; on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist.
lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.
lg 1-3 kohaselt, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega ei pea järgima, kui korteriomanik on teatanud, et ta keeldub võõrandamisest. Hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. Esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on korteriomandi XXX -XXX omanik ja korteriühistu liige. Samuti on tõendatud, et korteriühistu 20.04.2018 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ning seoses sellega toimus 11.05.2018 korduv üldkoosolek. 2 Kuna kostjal on võlgnevus hageja ees 14 403,27 eurot, on sisuliselt täidetud
§-s 32 sätestatud alused, mis annavad hagejale õiguse esitada kostja vastu korteriomandi sundvõõrandamise nõude. Maakohus ei pidanud põhjendatuks teha tagaseljaotsust ja pidas vajalikuks hinnata
Otsus võeti vastu korduskoosolekul. Seega on vajalik hinnata, kas 11.05.2018 korduv üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Hageja põhikirja p. 6.7 kolmanda lause kohaselt peab teistkordsel, so korduval üldkoosolekul, osalema vähemalt 50 liiget või esindajat. Hageja esitas kohtule kutse 11.05.2018 toimuvale korduvale üldkoosolekule. Antud kutsest nähtub üldkoosoleku päevakord, kuid sellest kutsest ei nähtu infot selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
Seega ei olnud korduv koosolek otsustusvõimeline. 11.05.2018 korduv üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna koosolekul osales 29 liiget, 14 liiget andsid hääle volikirja kaudu; seega võib lugeda, et kokku osales 43 ühistu liiget; põhikirja p. 6.7 kolmanda lause kohaselt peab aga teistkordsel, so korduval üldkoosolekul osalema vähemalt 50 liiget või esindajat. Kui lähtuda ainult
sätetest, ka siis ei olnud 11.05.2018 korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kuna üldkoosoleku kutsel puudub info selle kohta, et üldkoosolek on otsustusvõimelane osalejate arvust olenemata.
lg 1 mõtte kohaselt on korteriühistul õigus pöörduda hagiga kohtusse juhul, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest. Hageja on 22.02.2019 vastuses selgitanud, et pärast 11.05.2018 üldkoosolekut vormistati 10 päeva jooksul üldkoosoleku protokollid ning need pandi 21.05.2018 trepikodades olevatele infostendidele tutvumiseks. Hageja märkis, et eraldi pani KÜ esimees Lembit Kikkas 22.01.2018 Nikolai Morjakovi postkasti 11.05.2018 üldkoosoleku protokolli koos sellel vastuvõetud otsusega. Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et kostjale on 11.05.2018 üldkoosoleku protokoll/otsus isiklikult kätte toimetatud. Korteriomandi võõrandamiseks kohustamine on niivõrd oluline ja elulise tähtsusega küsimus, et selleks ei piisa pelgalt otsuse postkasti panekust, antud juhul oleks tulnud dokument kostjale isiklikult kätte toimetada kas allkirja vastu või postiasutuse vahendusel tähitud kirjaga, st hageja oleks pidanud esitama kohtule tõendina dokumendi, millel oleks olnud kostja allkiri 11.05.2018 üldkoosoleku protokolli/otsuse kättesaamise kohta. Ainult sellisel viisil saanuks hageja tõendada, et kostja on jätnud 11.05.2018 üldkoosoleku otsuse täitmata. Isegi kui möönda, et 11.05.2018 üldkoosoleku otsus oli kostjale teatavaks tehtud postkasti panekuga, siis ei sisalda üldkoosoleku otsus viidet sellele, et kostja on kohustatud võõrandama temale kuuluva korteriomandi. Seega puudub üldkoosoleku otsuses nõue, mida kostja oleks pidanud 3 kuu jooksul arvates otsuse kättesaamisest vabatahtlikult täitma. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja põhikiri võeti vastu 2004. a kooskõlas sel ajal kehtinud seadustega. Praegune otsus tehti kehtiva õiguse alusel.
lg 1 järgi, kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. MTÜS § 7 lg 2 kohaselt, kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. See, et ei märgitud, et koosolek on otsustusvõimaline osalejate arvust sõltumata, ei too kaasa otsuse kehtetust. Seega oli koosolek otsustusvõimeline. Korteriühistus kehtiva praktika kohaselt on maja sissekäikudes üles pandud spetsiaalsed stendid elanike teavitamiseks korteriühistu tegevusest. Sinna riputatakse ka üldkoosolekute protokollid. Protokoll pandi kostja postkasti. Sama postkasti kaudu toimetati kätte kostjale ka hagi. Hageja esitas hagi 7 kuud pärast otsust. Kostjal oli piisavalt aega otsuse täitmiseks. 5. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata 7. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga (otsuse p 17), et hageja 11.05.2018 korduskoosolek oli otsustusvõimetu ehk tühine kvoorumi puudumise tõttu.
lg 1 esimene lause sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
lg 2 järgi võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et
lg 1 ei sätesta enam võimalust põhikirjas ette näha teistsugust kvoorumi nõuet korduval koosolekul otsuste kehtivalt vastuvõtmiseks. Seetõttu on avaldaja põhikirja punktis 6.7 korduval koosolekul otsuste kehtivalt vastuvõtmiseks põhikirjas sätestatud kvoorumi nõue vastuolus seadusega ning praegusel juhul on õigustatud lähtuda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.