4-19-3468/22

Väärteoasi nr 4-19-3468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2019.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-19-3468 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Merili Kuus Kohtuasi K. M.’i (isikukood: xxx) väärteokaebus nr 4-193468 Vaidlustatud lahend Maksu- ja Tolliameti 13.06.2019 otsus väärteoasjas nr. 930019001135 Asja läbivaatamise kuupäev 12.08; 13.09.2019.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja K. M. kaebuse esitaja kaitsja Kaimo Räppo kohtuvälise menetleja esindaja, Maksu- ja Tolliameti esindaja Mari-Liis Reidi RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti 13.06.2019.a otsus väärteoasjas 930019001135 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 13 alusel kaitsja Kaimo Räppo taotlus kaebuse esitajale tema poolt valitud kaitsja tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata ning jätta see kulu kaebuse esitaja kanda. Asitõendid ja salvestised 2 tabletti ravimit ,,Somnols 7,5 mg’’, 1 tablett ravimit ,,Xanax 0,5 mg’’ – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 16.10.2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna Põhja tollipunkti peainspektor A. S. koostas 14.05.2019.a väärteoprotokolli nr. xxx K. M.’ile selle eest, et tema 14.05.2019.a kell 10:35 saabus reisijana Lennart Meri Tallinna lennujaama, rohelisest koridorist suunati reisija tollikontrolli, pagasi läbivaatusel selgus, et pagas sisaldab uusi oste piirnormi ulatuses, ravimeid ,,Xanax 0,5mg’’ 1 tablett ja ,,Somnols 7,5mg’’ 2 tabletti ning mobiiltelefoni iPhone XS 256 GB, piiriületuse hetkel puudus reisijal Ravimiameti luba. Nimetatud tegevusega rikkus K. M. KMS § 17 lg 1 p 8; Sotsiaalministri 18.02.2005.a määruse nr 31 ,,Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu’’ § 8 lg 4, lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad TS § 69 lg 1; § TS § 70 lg 1 järgi. Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna sisemaa tollijärelevalve valdkonna Lennujaama reisiterminali tollikontrolli üksuse tolliinspektori-vahetusvanem A. S. karistas K. M.’it väärteoasjas nr. 930019001135 tehtud 13.06.2019.a üldmenetlusega otsusega TS § 69 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot ja TS § 70 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o summas 140 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada Maksu- ja Tolliameti 13.06.2019.a üldmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse kohaselt ei olnud K.M. isegi mitte hooletu, mistõttu puudub tema teos subjektiivne koosseis. Kaebuse kohaselt on K. M.’il kaasas olnud ravimid soetatud Eestist, omades selleks retsepti ning seega ei ole võimalik lugeda Eestis soetatud ravimeid kaubaks, mis on toimetatud liiduvälisest riigist ning isikul ei pidanud olema eriluba. Ravimite kogus viitab kasutamisele isiklikuks otstarbeks. Ka on kaebuses märgitud, et mobiiltelefon oli ostetud isiklikuks otstarbeks. Kaebuse kohaselt puudub K. M.’i teos subjektiivne koosseis ning seetõttu ei ole võimalik isikule väärteo toimepanemist ette heita. Kuivõrd K. M.’i süü ei ja avalik menetlushuvi antud asjas ei ole suur, palutakse kaebuses alternatiivselt lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja põhjendamatult jätnud otsuse koostamisel arvesse võtmata asjaolu, et K. M.’i rikkumine ei olnud tahtlik ning ta kahetseb olukorra tekkimist. Ka ei arvestanud kohtuväline menetleja asjaolu, et K. M. on varem karistamata ning tegemist oli juhusüüteoga, millest isik ei olnud teadlik. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta andis ütlusi selle kohta, et ta ei teadnud, et ta peab mobiiltelefoni deklareerima, kuivõrd see oli soetatud tema elukaaslase poolt talle isiklikuks kasutamiseks. Tablettide kohta selgitas kaebuse esitaja, et mõlemad ravimid on talle perearsti poolt välja kirjutatud, kuid ta ei teadnud, et ta vajab nende jaoks veel eraldi mingit luba. Tal oli kaasas lennul vaid 3 tabletti ja nende vajadus tulenes lennuhirmust (paanikateke). Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ning leidis, et kaebuse esitajal ei olnud kohustus seda telefoni deklareerida, kuivõrd telefonil oli kile eemaldatud ning see oli isiklikuks otstarbeks. Kaitsja selgitas, et oluline on tähele panna, et väärteomaterjalide kohaselt saabus isik Eestisse Ameerika Ühendriikidest, kuid tegelikkuses saabus ta Eestisse Arlanda lennujaamast, ehk ta oli juba Euroopa Liidus. Kohtuväline menetleja on märkinud, et tabletid on 2 pärit Ameerika Ühendriikidest, kuid tegelikult tabletid on ostetud Eestist ja need olid tal Eestist kaasa võetud. Kaitsja selgitas, et isegi kui leitakse, et kaebuse esitaja saabus Eestisse otse Ameerika Ühendriigist, siis tema teos puudus igasugune tahtlus sel viisil tegu toime panna nagu seda on kohtuvälise menetleja kaebuse esitajale ette heitnud. Kaitsja märkis, et isegi kui kõik asjaolud tuvastada ja leida, et süüteokoosseis on olemas, tuleks menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kaitsja märkis, et ravimite jaoks on olemas veel eraldi Schengeni tunnistus ning kui vaadata, et kaebuse esitaja oli Arlandast saabudes juba Schengenis, siis saaks kaebuse esitajale ette heita Schengeni tunnistuse puudumist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et käesoleval juhul taandub vaidlus sellele, kas tegemist oli EL tollipiiri ületamisega, kui isik jõudis Tallinna Lennujaama. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et Maksu- ja Tolliameti tavapraktika on see, et transiitlendude puhu kui reisija on ka enne Eestisse saabumist olnud teistes EL lennujaamades, kuid alustanud reisi väljaspool EL riike, siis on isik saabunud ikkagi väljaspoolt EL’i. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et tema isikliku seisukoha kohaselt võiks rääkida väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamisest, kuid asutuse (Maksu- ja Tolliameti) huvisid silmas pidades ei saa ta seda taotleda. Kuna Maksu- ja Tolliametil ei ole ressurssi, et kõiki reisijaid kontrollida, siis tehakse tollikontrolle pisteliselt ning kui üksikute kontrollide tulemusena avastatakse õigusrikkumine, siis Maksu- ja Tolliameti poliitika on, et suhtumine peab olema võimalikult rangem, et ülejäänud ühiskonna usk õiguskorra kehtivusse jääks säilima. Eeltoodud põhjustel otsustati ka kaebuse esitajat karistada. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on nii objektiivselt, kui ka subjektiivselt vaadatuna teod toime pandud kaebuse esitaja poolt. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta Maksu- ja Tolliameti otsus muutmata ja kaebuse esitaja kaebus rahuldamata. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: kohus avaldas kaebuse koos kohtuvälise menetleja 13.06.2019.a otsusega väärteoasjas xxx /kohtutoimik lk 11-14, väärteotoimik lk 33-36/; samuti uuris: - väärteokaebust /kohtutoimik tl 3-6/; läbivaatuse akti /väärteotoimik lk 3-5/; vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 8-9/; 14.05.2019.a koostatud väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 10-15/; deklaratsiooni koopiat /väärteotoimik lk 16-17/; retseptide koopiad /väärteotoimik lk 18-23/; pardakaarte väärteotoimik lk 24/; karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 47/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja kaitsja seisukohaga selles, et väärteootsus kuulub tühistamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata 3 esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus esmalt käsitleb väärteootsusest ravimeid puudutavat osa: Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja saabus Eestisse L. Meri Tallina lennujaama, pagasiga, millises oli mh. 2 tabletti ,,Somnols 7,5 mg’’ ning 1 tablett ,,Xanax 0,5 mg’’. Kaebuse esitaja seda ei vaidlusta. Ka puudub kahtlus selles, et ravimid on kantud sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 ’’Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad’’ Lisa 1 IV nimekirja. Kaebuse esitaja selgitas tablettide kohta, et 1 tablett Xanaxit on jäänud talle kotti juhuks, kui tekib lennuhirmust paanikahoog, Somnols’i oli kaasas 2 tabletti ja seda kasutab kaebuse esitaja pikematel lendudel, et saaks magada. Kaebuse esitaja selgitas, et mõlemad ravimid on ka perearsti poolt välja kirjutatud, kuid ta ei teadnud, et ta vajab nende jaoks veel eraldi mingit luba, perearst ei selgitanud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitud leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine TS § 70 lg 1 järgi K. M.i poolt. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 14.05.2019.a koostatud väärteoprotokollis (tema poolt reisijana saabumine Lennart Meri Tallinna lennujaama, rohelisest koridorist suunati reisija tollikontrolli, pagasi läbivaatusel selgus, et pagas sisaldab mh. ravimeid ,,Xanax 0,5mg’’ 1 tablett ja ,,Somnols 7,5mg’’ 2 tabletti, piiriületuse hetkel puudus reisijal Ravimiameti luba. Läbivaatuse aktist nähtuvalt (lk 3-5), vaatlusprotokollist (lk 8-9), pardakaardist (lk 24) nähtuvalt saabus 14.05.2019.a K. M. Eestisse Ameerika Ühendriikidest läbi Stockholmi lennuga SK748 kell 10:35, tema pagas sisaldas mh. 1 tabletti ,,Xanax’’ toimeainega „Alprasolaam’’ ja 2 tabletti ,,Somnols’’ toimeainega „Zopiclonum’’, sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 ’’Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad’’ Lisa 1 IV nimekirjas. Ravimid peeti tolli poolt kinni, kuivõrd isikul puudus Ravimiameti luba/arsti teatis ravimi vajaduse kohta/retsepti koopia. Tulenevalt TS § 70 lg 1 alusel karistatakse kohustusliku dokumendita teatud kaubaartiklite puhul liiduvälisest riigist Eestisse toimetamist ning käesoleval juhul oli tegemist 2 ravimiga, millised kuulusid sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 4 lg 5 kohaselt IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib sisse või välja vedada ainult psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omav isik. Sotsiaalministri 18.02.2005.a määruse nr 31 ,,Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu’’ § 8 lg 4 kohaselt võib ilma Ravimiameti loata narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 30 ühikut või 25 ml ning ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia, välja arvatud lõikes 41 toodud juhul. Sama määruse § 8 lg 5 kohaselt, kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab lõikes 2, 3 või 4 nimetatud kogust, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite jaoks. Narkootilisi või psühhotroopseid aineid võib Ravimiameti loaga reisile kaasa võtta kuni 30-päevaseks raviks vajalikus koguses. Kuna isik ise kinnitas, et ta saabus Eestusse liiduvälisest riigist (Ameerika Ühendriigid), mida kinnitab ka pardakaart, ei ole vaidlust TS §-s 70 lg 1 fikseeritud koosseisus liiduvälisest riigist saabumise osas. Kuna mõlemad ained asuvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 4 IV nimekirjas ja sotsiaalministri 18.02.2005.a määruse nr 31 kohaselt võib nimetatud aineid kaasa võtta ainult koos Ravimiameti loaga ja nimetatud luba ei ole K. M.’i poolt esitatud ja tema süül seda tal ka ei olnud, siis on koosseis TS § 70 lg 1 osas ka täidetud. Tolliseaduse rikkumine ravimeid puudutavas osas on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning õigesti kvalifitseeritud TS § 70 lg 1 järgi, s.o kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tolliprotseduurile deklareerimise eest. Kohus asub seisukohale, et K. M.’i poolt TS § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohus ei tuvastanud menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus ei saa nõustuda väärteootsuses nimetatud asjaoluga, et isik pani TS § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Isik ise kinnitas, et ta eeldas, et retsepti olemasolu on ravimitega liiduvälisest riigist EL’i sisenemisel ja väljumisel piisav ning kohtul puudub põhjus tema ütlustes kahelda. Isik tegi endale teadaolevalt kõik vajaliku, mida arvas olevat tingimuseks ravimite lennule kaasa võtmiseks (arsti poolt väljastatud retsept), kuid eksis seadusenõuete tundmises. K. M. pani toime TS § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ettevaatamatusena hooletuse vormis. Ettevaatamatuse nõrgemaks vormiks oleva hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärast tagajärje saabumise. Sisulisest küljest on hooletusele omane nii intellektuaalse kui ka voluntatiivse elemendi püüdmine: isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks pidanud seda hoolsa käitumise puhul ette nägema. Reeglina pole isik hooletuse puhul üldse teadlik oma käitumise õigusvastasusest, unustades oma kohustused täitmata või jättes märkamata midagi, mille tähelepanemiseks ta oli kohustatud. Sellest tulenevalt võib öelda, et hooletuse puhul puudub isikul psüühiline side oma teo tehioludega ning et hooletus kujutab endast üksnes normatiivset etteheidet- isik võinuks ja pidanud koosseisupärast asjaolu realiseerumist ette nägema. Antud juhul ei teadnud K. M., et teostab väärteokooseisule vastavast asjaolu, s.o kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamisel, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ka ei saa kohus nõustuda otsuses nimetatud asjaoluga karistust kergendavate asjaolude puudumises, kuna isik siiralt kahetses toimunut. Käesoleval juhul isik siiralt kahetses toimepandut, milline on vastutust kergendav asjaolu, ka on isik varem karistamata, tegu oli toimepandud ettevaatamatusest hooletuse vormis, suurt kahju ei järgnenud, tablette oli minmaalmääras. Samuti on oluline, et isikule oli ka väljastatud retsept, mis iseloomustab tablettide kasutamise vajalikkust. Eeltoodud alustel saab kohus teha järelduse, et esinevad põhjendused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja (Maksu- ja Tolliameti) esindaja poolt väljendatud seisukohaga, et kuna Maksu- ja Tolliametil ei jätku vahendeid kõikide isikute kontrolliks, tuleb olla nn. ,,tabatutega’’ range. Igasugune isiku karistamine peab olema kaasuspõhine ja ei saa eirata KarS § 56 põhimõtet. Isiku süü ei olnud suur. Antud juhul on eripreventatiivne mõju juba saavutatud. Isik kohtus kinnitas, et ta enam iial antud normi vastu ei eksi ja kohtul puudub alus selles kahelda. Kohtu arvates on üldpreventatiivne toime saavutatav mitte üksikjuhtumi tehiolusid 5 arvestamata rangelt igal korral isikut karistades, vaid pigem käesoleval juhul tuleb silmas pidada asjaolu, et isik pani selle teo toime seadusandlike aktide sisu mitteteadmise tõttu, ehk teadmatusest. Maksu- ja Tolliamet peaks läbi mõtlema mehhanismi isikute paremaks teavitamiseks tollipiiri ületamisel kehtivatest normidest erinevate esemete puhul (ravimid, uus kaup) puhul. Samuti oleks vajalik perearstidel isikule ravimite väljakirjutamisel, milliste reisidele kaasa võtmine väljaspool EL liitu tingiks Ravimiameti loa olemasolu vajalikkuse, selle nõude selgitamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ravimite puhul oli keerukas orienteerida seadusandlike aktide rägastikus. Isik oleks pidanud tundma tolliseadust, olema teadlik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusest, olema teadlik sotsiaalministri 18.02.2005.a määrusest nr 31 ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusest nr 73, mistõttu on inimlikult mõistetav, et isik antud väärteo ettevaatamatuse tõttu toime pani. Tegemist ei ole üldteadaolevate seaduse nõuetega. Kohus järgnevalt käsitleb mobiiltelefoni puudutavat osa: Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja saabus Eestisse L. Meri Tallina lennujaama, pagasiga, millises oli mh mobiiltelefon iPhone XS 256 GB ning millise oleks pidanud deklareerima. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Kaebuse esitaja selgitas, et ta ei teadnud, et ta peab telefoni deklareerima, kuivõrd see oli soetatud tema elukaaslase poolt kaebuse esitajale isiklikuks kasutamiseks Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitud leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine TS § 69 lg 1 järgi K. M.i poolt. Läbivaatuse aktist nähtuvalt (lk 3-5), vaatlusprotokollist (lk 8-9), pardakaardist (lk 24) saabus 14.05.2019.a K. M. Eestisse Ameerika Ühendriikidest läbi Stockholmi lennuga SK748 kell 10:35, tema pagas sisaldas mh. 1 mobiiltelefoni iPhone XS’i. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 14.05.2019.a koostatud väärteoprotokollis (tema poolt reisijana saabumine Lennart Meri Tallinna lennujaama, rohelisest koridorist suunati reisija tollikontrolli, pagasi läbivaatusel selgus, et pagas sisaldab uusi oste piirnormi ulatuses, mh mobiiltelefoni iPhone XS 256 GB. Deklaratsiooni koopiast (lk 16-17) nähtub, et isik tasus Tallinna Lennujaama reisiterminali piiripunktis deklaratsiooni summas 159,10 eurot. Kuna isik ise selgitas, et ta saabus Eesti Vabariiki liiduvälisest riigist, ehk Ameerika Ühendriikidest, siis ei ole antud osas vaidlust. Tulenevalt TS § 69 lg 1 järgi karistatakse deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Liidu tolliseadustik, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 9. oktoobrist 2013 artikkel 158 lg 1 sätestab, et kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. Euroopa komisjoni 28. juuli 2015 delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 artikli 141 lõike 1 punkti a kohaselt on rohelise ehk „ei ole deklareeritavat kaupa" koridori läbimine tolliasutuses, kus on kaks koridori, toiming mida loetakse tollideklaratsiooni esitamiseks. Delegeeritud määruse artikli 142 punkti c kohaselt ei saa rohelise koridori läbimise toiminguga deklareerida kaupa, mille suhtes kehtivad keelud või piirangud. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 (16.november 2009), millega kehtestatakse "Ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem" art 41 kohaselt ei kohaldata kolmandast riigist saabunud reisija isiklikus pagasis sisalduva kauba suhtes imporditollimaksu eeldusel, et nimetatud import on käibemaksust vabastatud 20.detsembri 2007.a Nõukogu Direktiivi 2007/74/EÜ "kolmandatest 6 riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta’’ alusel vastu võetud riiklike Õigusaktide kohaselt. Selliseks siseriiklikult vastuvõetud õigusaktiks on käibemaksuseadus (edaspidi KMS). KMS § 17 lg 1 p 8 kohaselt ei maksustata käibemaksuga reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud mittekaubanduslikku laadi kaupa 430 euro väärtuses lennutranspordiga riiki saabumise puhul. Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi, kuulub käibemaksuga maksustamisele piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna. Vastavalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, 28. juuli 2015, millega täiendatakse tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega artikkel 138 punkt a ja artikkel 141 koosmõjule võib rohelise koridori läbimisega deklareerida määruse 1186/2009 artikli 41 alusel imporditollimaksust vabastatud mittekaubanduslikku laadi kauba. K. M.’i pagasis sisalduva mobiiltelefoni maksumus ületas maksuvaba piirnormi ning vastavalt delegeeritud määruse artiklile 143 pidanuks reisija endaga kaasas oleva kauba kohta esitama paberkandjal tollideklaratsiooni. Seda ei teinud ja on seda ka ise kinnitanud. Tolliseaduse rikkumine mobiiltelefoni puudutavas osas on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud TS § 69 lg 1 järgi, s.o deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Kohus asub seisukohale, et K. M.’i poolt TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohus ei tuvastanud menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Ka mobiiltelefoni puhul ei saa kohus nõustuda väärteootsuses nimetatud asjaoluga, et isik pani TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. K. M. selgitas kohtus, et mobiiltelefoni osas arvas ta, et isiklikuks kasutamisse võtnud välistab deklareerimise vajaduse. Kohus leiab ka siinkohal, et K. M. pani toime TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Antud juhul ei teadnud K. M., et teostab väärteokooseisule vastavast asjaolu, s.o deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Isik ekslikult arvas, et kuna mobiiltelefon on ostetud isiklikuks otstarbeks ja pakendikile eemaldatud, ei kuulu see deklareerimisele. Ka ei saa kohus nõustuda otsuses nimetatud asjaoluga karistust kergendavate asjaolude puudumises, kuna isik puhtsüdamlikult kahetses toimunut. Käesoleval juhul isik siiralt kahetses toimepandut, milline on vastutust kergendav asjaolu, ka on isik varem karistamata, tegu oli toimepandud ettevaatamatusest hooletuse vormis, kahju ei järgnenud, isik tasus lennujaamas seadusest tuleneva maksu. Eeltoodud alustel saab kohus teha järelduse, et esinevad põhjendused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kuna antud juhul sarnaselt kohtuotsuses eelnevalt käsitletud ravimeid puudutava osaga, pani isik väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, varem on ka karistamata, ka esines karistust kergendav asjaolu puhtsüdamliku kahetsuse näol, lisaks käesoleva rikkumise puhul tasus ta tema enda sõnade kohalt ning Maksu- ja Tolliameti viite kohaselt Lennujaamas käibemaksu ehk kahju hüvitati, on põhjust lõpetada menetlus samuti otstarbekuse kaalutlusel. 7 Kohus märgib resümeena mõlema toime pandud väärteo puhul, et kohaldades VTMS § 30 lg 1 p 1, siis Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb pidada isiku süüd väikeseks. Kohus leiab, et mitte alati ei ole vajalik isiku karistamine, vaid kasutatav peab olema ka hoiatamise mehhanism. Kohus on seisukohal, et otstarbekusega lõpetamine peab olema kaasuspõhine ja tuleb kaaluda, kas KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärk on saavutatav ka teisel moel ning alati tuleb arvestada tehiolusid. Antud juhul on tehioludest eriti oluline see, et ravimite, aga ka mobiiltelefoni puhul nagu kohus juba märkis oli väga keerukas orienteeruda seadusandlike aktide rägastikus ja mõista, mida täpselt inimeselt nõutakse. Ravimite puhul oleks isik pidanud teadma järgmiste aktide sisu: tolliseadust, olema teadlik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusest, olema teadlik sotsiaalministri 18.02.2005.a määrusest nr 31 ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusest nr 73, mobiiltelefoni puhul: tolliseadust, käibemaksuseadusest, samuti muuhulgas olema teadlik mitmest Nõukogu, Komisjoni määrusest (otsuses nimetatud). On oluline, et mõistetaks käesoleva väärteootsuse puhul seda, et kohus ei väida, et iga seaduse mittetundmine automaatselt muudab väärteo toimepanduks ettevaatamatusest, vaid iga kord tuleb subjektiivsele küljele läheneda tehioludest lähenevalt ning antud juhul arvestades seadusandlikkuse keerukust, asjaolu, et tegemist ei olnud üldtuntud seadusnõuetega ning samuti arvestades asjaolu, et isik enda arvates tegi endast kõik oleneva seadusekuulekaks käitumiseks (retsepti võtmine, mobiiltelefoni ostmine isiklikuks kasutamine, mobiiltelefoni kilepakendi eemaldamine ja soov seda isiklikult kasutada) on põhjust teha järeldus hooletuse olemasolust. Kohus juba eelpool käsitles Maksu- ja Tolliameti esindaja poolt istungil väljaöeldut, mille kohaselt on Maksu- ja Tolliameti seisukoht, et kuna ressursse napib ja kõiki isikuid kontrollida ei saa, tuleb tabatuid rangelt karistada, et usk õiguskorda säiliks (tl 58). Kohus peab vajalikuks veel kord rõhutada, et isikute karistamisel peab lähtuma KarS § 56 ja igasuguse karistamise aluseks on süü suurus. Ei saa lähtuda ainult üldpreventiivsest eesmärgist. Iga kord tuleb olla kaasuspõhine ja mitte kaotada ka inimlikku mõõdet. Kohtuvälise menetleja otsusega konfiskeeriti väärteoasjas 2 tabletti ravimit ,,Somnols 7,5 mg’’, 1 tablett ravimit ,,Xanax 0,5 mg’’ KarS § 83 lg 2, 6 alusel. Tulenevalt KarS § 83 lg 2 sätetest võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Kohtus leidis tõendamist, et isik pani väärteootsuses nimetatud väärteod toime mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kuna aga isik ei taotlenud tablettide tagastamist ja tegemist on väärtusetute esemetega, kuuluvad 2 tabletti ravimit ,,Somnols 7,5 mg’’, 1 tablett ravimit ,,Xanax 0,5 mg’’ hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Kohtumenetluses on kaebuse esitaja kaitsja esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 1200 eurot. Kohus viitab, et VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel. VTMS § 30 lg 13 alusel jäävad VTMS § 30 lg-s 1 nimetatud alusel väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse kulud menetlusaluse isiku kanda. Seega antud juhul, lõpetades väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, ei kuulu kaitsjatasu hüvitamisele. 8 Kohus juhindub VTMS § 23; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik 9