← Eesti

2-18-15671/36

Obsah (9)§ 238§ 464§ 333§ 272§ 232§ 657§ 230§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. oktoober 2019 Tsiviilasja numbe

§ 238lg 1 järgi.

Maakohus tegi otsustuse tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise kohta eelistungil, mis on lubatav

§ 464lg 2 järgi.

Kostja ei esitanud õigeaegselt vastuväidet kohtu tegevusele

§ 333

lg 1 järgi ning on minetanud võimaluse sellele kohtuotsuse vaidlustamisel tugineda (

§ 333lg 3).

Maakohus andis OÜ EHITUSARK Santehnika aktile üldise hinnangu, et tegemist on olukorda fikseeriva dokumentaalse tõendiga. Vastuses hagiavaldusele esitas kostja vaid üldsõnalisi vastuväiteid akti kohta, mistõttu polnud maakohtul vajadust ka täpsema seisukoha esitamiseks. Korteriühistu aktiga on hageja soovinud tõendada eelkõige kindlustusjuhtumi toimumist korteris 20 ning hetke olukorda 9. augustil 2017 kell 13:20, kus vannitoa ja köögi laest jooksis vett, selleks hetkeks oli kahjustada saanud laed, osaliselt seinad ja põrand. Akt koostatakse hetke olukorra fikseerimiseks ning sellele ei saa ette kirjutada kohustuslikke elemente või tingimusi. Samuti tõendab akt, et läbijooks sai alguse korterist nr XX , mille omanikuks on kostja. Asjaolude fikseerimise seisukohalt ei ole oluline, et sündmuskohal viibiks kindlasti ka põhjustaja. Hageja poolt on veekahju tekkimine ja suurus tõendatud ka teiste tõenditega (OÜ EHITUSARK Santehnika akt, kindlustusvõtja kahjuavaldus, tehtud fotod, KÜ juhatuse akt, ehitaja ja mööblitootja hinnapakkumised). Maakohus on käsitlenud esitatud hinnapakkumisi dokumentaalsete tõenditena

§ 272

lg 1 mõttes ning neid on kahju suuruse mahu tuvastamisel kohtul olnud võimalik hinnata koosmõjus teiste tõenditega (

§ 232lg 1).

Isegi siis, kui korteri nr 20 olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole tegemist põhjendamatu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Tähtsust ei oma, millal hakati kasutama PVC kiletatud lagesid, vaid oluline on asjaolu, palju maksis vastava suuruse lae taastamine pärast veekahju toimumist. Pole oluline mitu aastat tagasi teostati remont, sest fotodelt on näha lae olukord vahetult pärast veekahju. Seda ei saanud parandada, vaid tuli asendada uue samaväärse laega. Kostja väide, et hageja poolt ei ole kindlaks tehtud kahju suurus, on alusetu. Viivise väljamõistmine ning selle suurus on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ning kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab 5 maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. 7. Hagejale on VÕS § 492 alusel läinud üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale kostja vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuuluvas korteris toimus 9. augustil 2017 veekahjujuhtum, mille põhjustas külmavee vooliku purunemine köögis. Maakohus on õigesti kohaldanud kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadust

(2000), mille § 11 lg 1 kohaselt kohustub korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samasugune kohustus on korteriomanikul ka kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevalt. Riigikohus on olnud seisukohal, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Kahju hüvitamise nõude eelduseks VÕS § 115 lg 1 alusel on see, et rikkumine ei oleks vabandatav. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on oma KOS § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja ei vaidlusta vooliku purunemist (I kd, tl 53). Seega on kostja rikkunud kohustust hoida korteriomandit korras. KOS
(2000)§ 11 lg 3 esimene lause sätestas, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et veevooliku purunemine ei olnud välditav, st rikkumine oleks olnud vabandatav. Kostjal oli kohustus hoida veetorustik korras ja tagada, et ei tekiks veekahju. See, et veetorud olid paar aastat tagasi vahetatud, ei ole asjaolu, mis viitab kostja mõjusfäärist väljaspool olevale asjaolule (vääramatule jõule) ja annaks aluse kostja vastutusest vabastamiseks. 8.. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu
  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 24). Seega ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohus ekslikult hüvitanud korteri taastamisväärtuse, õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud vaidlusaluse kahju suuruse. Hageja on esitanud siseviimistlusega seotud taastamistööde kahju suuruse tõendamiseks Brevanor OÜ
  3. augusti 2017 hinnapakkumise siseviimistlustööde maksumuse kohta (I kd, tl 17). Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud arve põhjal võimalik tuvastada neid üksikuid töid, mis on kahju hüvitamiseks tehtud, konkreetsete tööde mahtu, materjalide kogust ja ühikuhinda. Vannitoa lae taastamistööde ja nende maksumuse osas on hageja esitanud OÜ Avlani arve (I kd, tl 19). Ka sellelt arvelt on näha vajalike tööde loetelu, kogus ja hind. Köögimööbli remonditööde tõendamiseks on hageja esitanud Kodukomfort OÜ hinnapakkumise, ka sellelt arvelt on võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid töid on kahju hüvitamiseks tellitud, nende mahtu ja hinda (I kd, tl 20). 6 Kõik kostja menetluses esitatud vastuväited kahju ulatusele on paljasõnalised. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et siseviimistluse remonti oleks saanud teha vaid osaliselt. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kolmas isik oleks pidanud nagunii ehitustöid läbi viima, st köök või vannituba oleks olnud remonti vajavas seisukorras. Kui on kahjustatud korteri lagi ja seinad, tuleb kahju tekkimise eelse olukorra taastamiseks üldjuhul renoveerida kogu osaliselt kahjustada saanud pind. Just kasutatud köögimööbli puhul ei pruugi ühe detaili vahetamine olla võimalik (vanade osade ühendamine uuega). Tähtsust ei ole ka sellel, mis aastal on ripplagi ehitatud. Maakohus on asja materjalide juurde võtnud tõendina
  4. augusti 2017 eluruumi ülevaatuse akti. Maakohus ei ole nimetatud dokumenti aluseks võtnud kahju ulatuse kindlaksmääramisel, nagu kostja ekslikult apellatsioonkaebuses väidab, vaid kohustuse rikkumise tuvastamisel. Samas tõendab ka nimetatud dokument, et veekahju tagajärjel on kahjustada saanud korteri vannitoa ja köögi laed ning osaliselt on rikutud ka nende ruumide seinad ja põrandad, võimalik on elektrilühise oht, mis kinnitab tehtud tööde põhjendatust. Dokumendi tõendamisväärtust ei muuda see, et kostja ei viibinud selle koostamise juures. Dokument on allkirjastatud korteriühistu juhatuse esimehe, juhatuse liikme ja korteriomaniku poolt. Maakohus ei ole tööde maksumuse hindamisel lähtunud ainult hageja poolt esitatud fotodest, maakohus leidis, et fotod aitavad kahjustuste ulatusest ülevaadet saada. Maakohus on põhjendatult jätnud tunnistaja ära kuulamata. Kui üks korteriomanik ei kannatanud veevooliku purunemise tõttu kahju, ei tähenda see, et kahju ei ole kannatanud teised korteriomanikud. Maakohus on lahendanud tunnistaja ärakuulamise taotluse
  5. märtsi 2019 kohtuistungil (I kd, tl 125), kostja ei ole maakohtus kohtu tegevusele vastuväidet esitanud.

§ 333

lg 2 ja 3 alusel on kostja kaotanud õiguse maakohtu menetlusõiguse rikkumisele tugineda. Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju 3845 eurot (vannitoa remont, aruanne kahju ekspertiisi kohta, ajutine remont, tl 16) on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega. 9. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Hageja

  1. augusti 2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks seoses käesoleva tsiviilasjaga riigilõiv hagiavalduselt ning sõidukulu maakohtu istungile. Nimetatud kulu on maakohus otsusega kostjalt hageja kasuks ka välja mõistnud. Hageja
  2. augusti 2019 menetluskulude nimekirja kohaselt hagejal puuduvad menetluskulud apellatsiooniastmes.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud. Seega hagejale apellatsiooniastmes hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.