lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav PEETER KOHK, isikukood 36301185239, xxxx; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõisteti
järgi karistuseks 1 aasta vangistust
lg 1,3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; väärteokorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada PEETER KOHK süüdi
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 450 (neljasaja viiekümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 20 (kakskümmend) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal allutada Peeter Kohk Viru Vangla kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Peeter Kohki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada Peeter Kohki tema nõusolekul alluma alkoholismivastasele ravile, registreerima end hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Viru Haigla Tapa Tervisekeskuse (Valgejõe 14, Tapa linn; tel xxxx või xxxx) programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja osalema programmis ning esitama tõendi programmi läbimise kohta kriminaalhooldusametnikule.
lg 1 p 1 ja lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Peeter Kohkilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Peeter Kohk kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Peeter Kohkilt menetluskuluna sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Peeter Kohkilt menetluskuluna kaitsjatasu 88,20 (kaheksakümmend kaheksa eurot 20 senti) eurot v.adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Peeter Kohkilt joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 (neliteist) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada Peeter Kohkil tasuda menetluskulud kokku 912,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 76,20 eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 76 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700055567 ning selgitusega: „Peeter Kohk, 1-19-8656, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
lg 1 alusel 1-aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, juhtis alkoholijoobes olles 18.06.2019 kella 00.08 paiku xxxx mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. EKEI uuringuaktiga nr. 830 T tuvastati tema veres etanoolisisalduseks 1,57+-0,06 k=2. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Seega Peeter Kohk, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Peeter Kohkile mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 20 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Peeter Kohk kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Peeter Kohki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada Peeter Kohki tema nõusolekul alluma alkoholismivastasele ravile, registreerima end hiljemalt 2 nädala jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Viru Haigla Tapa Tervisekeskuse Valgejõe 14 Tapa tel xxxx või xxxx programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja osalema programmis ning esitama tõendi programmi läbimise kohta kriminaalhooldajale.
lg 1 p 1 ja lg 3 ja
lg 4 p 2 alusel võtta Peeter Kohkilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Süüdistatav Peeter Kohk on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Peeter Kohk on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Peeter Kohk tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 88,20 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 912,20 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 76,20 eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 76 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.