Obsah (8)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 56§ 55

1-19-2404 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2404 (18233001273) Kohtukoosseis Merit Bobrõsev Koh

§ 424

lg 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jürgen Hüva Süüdistatav Aleksandr Ignatjev isikukood 36705043722; elukoht XXX; registrijärgne elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht XXX varem kriminaalkorras karistatud: 02.06.2015 Harju Maakohtu otsusega

§ 424

järgi rakendades

§ 68

lg 1, § 73 lg 1, 3, § 50 sätteid 5 kuu ja 28 päevase vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseaja jooksul, ühes lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja lepinguline kaitsja Sergei Ivanov RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas: Tunnistada Aleksandr Ignatjev süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et koheselt kuulub ära kandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud vangistust, 1 1-19-2404 jätta täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksandr Ignatjev ei pane 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ja lg 2 ps 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Ta on kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7. mitte tarvitama alkoholi. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Aleksandr Ignatjevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt kandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Aleksandr Ignatjevi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Aleksandr Ignatjev ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.06.2019. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Aleksandr Ignatjevi suhtes lisakaristust, võttes Aleksandr Ignatjevilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üheks) aastaks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse kulgemise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 1 (ühe) aastase tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba kohtuotsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile. Asitõendid: - toimikus asuvad elektroonilised andmeandjad, so plaadid, 2 tk – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Mõista Aleksandr Ignatjevilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - kohtueelses menetluse kaitsjatasu 150 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 37,71 eurot, s.o menetluskulud summas 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 71 senti. Lepingulise kaitsja tasu summas 2 040 eurot jätta süüdistatava enda kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Aleksandr Ignatjev temalt väljamõistetud riiginõude menetluskulu näol kogusummas 997 (üheksasada üheksakümmend seitse) eurot ja 71 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 2 1-19-2404 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700029865 ning selgitus „Aleksandr Ignatjev, 1-19-2404, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. juunist
2. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
3. juulil
4. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast (s.o
5. juulist 2019), mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Süüdistus Aleksandr Ignatjevi süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 23.09.2018 kella 21:05 paiku Narva linnas Tallinna mnt 32 ja Tallinna mnt 34 eramute juures mootorsõidukit Mazda 6 reg.nr-ga XXX olles alkoholijoobes. A. Ignatjevil tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,21 mg/l kohta ning veres etanoolisisaldust 2,66 (+/- 0,06) mg/g kohta. Selle tegevusega rikkus A. Ignatjev liiklusseaduse § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1 sätestatuid nõudeid. Aleksandr Ignatjev pani uue kuriteo toime isikuna, keda on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega

§ 424järgi.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selle teoga pani A. Ignatjev toime

§ 424lg 2 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on toime pandud korduvalt. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajad, samuti kaitsja ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud ja uurinud kohtuistungil riikliku süüdistaja ja kaitsja esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
2. Lähtuvalt õigusnormi sõnastusest kohustub kohus süüdistuste põhjendatuse hindamisel andma süüteokoosseisu objektiivse koosseisu jaatamiseks hinnangu selle kohta, kas süüdistuses märgitud ajal, s.o 23.09.2018 kella 21.05 paiku juhtis A. Ignatjev mootorsõidukit Mazda 6 rg-märgiga XXX . Kohtu veendumuse kohaselt tuleb menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt vastata tõstatatule jaatavalt. 3 1-19-2404
3. Nii tuleb märkida, et tunnistaja A. F ütluste kohaselt väljus ta 23.09.2018 kella 21:00-22:00 ajal aadressilt Tallinna mnt 34 õue koeraga jalutama. Kortermaja trepikojast väljudes sattus ta peaaegu auto alla ning pidi tagasi astuma, vältimaks auto alla sattumist. Trepikojast mööduv sõiduk oli trepikojale väga lähedal ja sõiduki liikumine äratas tunnistajas kahtlust. Tunnistaja sõnade kohaselt liikus sõiduk Tallinna mnt 32 maja suunast Tallinna mnt 42 maja suunas. Möödudes tunnistajast, jäi sõiduk seisma tunnistaja trepikojast vasakul pool. A. F kõndis mõne meetri ja jäi haljasalale, enda auto juurde, seisma ja vaatama. Ta pööras sõidukijuhile tähelepanu hetkel, mil viimane väljus sõidukis. Sõidukist väljumine õnnestus juhil teisel-kolmandal katsel ja pärast autost väljumist liikus juht sõiduki pagasiruumi juurde. Sõidukis viibis juht üksinda, kaasreisijateta. Seda kõike nägi tunnistaja mootorsõiduki eesmise kaasreisija poolt küljest. Samuti avaldas tunnistaja, et pagasiruumi poole liikudes toetas sõidukis olnud meesterahvas iga sammu juures käega autole. Pagasiruumi jõudes üritas meesterahvas pagasiruumi lahti teha. Tunnistaja hinnangul tekkis isikul pagasiruumi juurde mineku vajadus põhjusel, et auto liikumisel oli kuulda tühjaks läinud rehvi häält. Ühtlasi nägi ta, et sõiduki parempoolne esiratas oli tühi ja parempoolne esitiib kahjustustega. Kogu tegevuse vältel liikus tunnistaja 5 meetri raadiuses, kontrollides olukorda. Pagasiruumist üritas sõiduki juht rehvi pumpamiseks välja võtta kompressorit. See ebaõnnestus, ta pani kompressori kõrvale, läks tungraha järgi, üritades kasutada tungrauda. Selle käigus kukkus isik korduvalt. Taoline käitumine tekitas tunnistajas kahtlusi selles, et isik võib olla tarvitanud alkoholi. Ta helistas politseisse ja kutsus välja patrulli. Tunnistaja A. F kordas, et patrulli väljakutsumise põhjuseks oli kahtlus selles, et autojuht on joobeseisundis. Pärast politseisse helistamist, pani ta tähele lähedal viibivat patrullekipaaži. Liikudes patrullekipaaži poole, hoidis tunnistaja sõidukis olnud meesterahvast oma vaateväljas. Patrullekipaaž andis juhised, et kui teine patrull on kutsutud, tuleb nad ära oodata. Tunnistaja hinnangul jõudis patrull kohale umbes 15-20 minuti jooksul. A. F ootas patrulli saabumise ära ja alles siis kui patrull hakkas juhiga tegelema, ta eemaldus jalutama maja ees olevale haljasalale. Tunnistaja selgitas, et kuni politsei saabumiseni oli tal juhi ja tema autoga silmside. Hiljem pani tunnistaja tähele juba oma korteri aknast vaadates, et patrullauto sõitis kuskile ja autojuht koos autoga jäi kohapeale. 15-20 minuti pärast tuli patrull tagasi. Kogu selle aja tunnistaja jälgis oma aknast toimuvat, s.o isik oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas. Tunnistaja, viibides väljas ja hiljem korteris, ei näinud kordagi et juht oleks midagigi tarbinud. Juht püüdis rehvi vahetada. Auto juures alkohoolseid jooke näha ei olnud. Tunnistaja hinnangul oli juht, kes viibib praegu kohtusaalis ja sõitis tema maja juurde Mazdaga, joobeseisundis. Kaitsja küsimusele vastab tunnistaja, et vahemaa Mazda ja tema sõiduki vahel on 5-7 meetrit ja sealt edasi on ca 2 meetrit haljasalani.
4. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 29-31) nähtub, et 23.09.2018 kell 21:10:51 tehti A. F poolt kasutatavalt abonentnumbrilt XXX kõne häirekeskusele. A. F teavitas kõnes, et palub politseid aadressile Tallinna mnt 34, Narva, kuna korterist väljudes pargiti sõiduk helistaja elukoha aadressi juurde, seejärel lülitati mootor välja. Sõiduk on kahjustustega, parem esirehv on tühi ja sõidukist Mazda rg-numbriga XXX väljunu suhtleb omaette (iseendaga) ja liigub nagu oleks purjus. Kõrvutades asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaid asjaolusid A. F kohtuistungil avaldatuga, nendib kohus, et ütlused haakuvad asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud sündmuse toimumise aja, kohapealse tegevuskäigu ja tunnistaja poolt häirekeskusele tehtud telefonikõne sisu ja ajaga. Lisaks sellele kinnitab A. F ütlusi ka tunnistaja D. R ütluste lisaks olev fototabel A. Ignatjevi mootorsõidukist (tl 1-6), millest nähtub, et mootorsõiduki eesmise kõrvalistuja esimene külg on esitule juures kahjustunud.
5. 26.09.2018 äratundmiseks esitamise protokolli (tl 7-13) kohaselt tundis tunnistaja A. F talle esitatud fotodelt ära fotol nr 2 oleva isiku, märkides, et tegemist on isikuga, kes 23.09.2019 juhtis ebakaines olekus sõidukit Mazda 6 rg-numbriga XXX . Fotol nr 2 oli 4 1-19-2404 A. Ignatjev. Samuti märkis tunnistaja istungil, et sama isik on 23.09.2019 sündmustega seoses ka kohtusaalis, istudes temast vasakul pool. Tunnistajast vasakul käel viibis kohtusaalis süüdistatav A. Ignatjev.
6. Sündmusele reageerinud ja aadressile Tallinna mnt 34, Narva esimesena jõudnud politseiametnikust tunnistaja D. R ütlustest nähtuvalt jõudsid nad 23.09.2018 kella 22:00 paiku, pimedal ajal, väljakutsele aadressile Tallinna mnt 34, Narva. Väljakutse sisuks oli asjaolu, et Narvas, Tallinna mnt 34 maja juurde sõitis auto Mazda, mis pargiti ja autost väljus juhiistmelt isik, kes väljus autost mitte päris õigesti, s.o mitte sirgelt, vaid hoidis end vastu autot, vältimaks kukkumist. Kõne teinud isik oletas, et juht võib olla joobes. Tunnistaja D. R selgitas, et universaalkerega sõiduauto Mazda oli pargitud aadressile Tallinna mnt 34, Narva ja selle juures oli süüdistatav. Esiratta parem rehv oli tühi, sõiduk oli tungraua peal ja A. Ignatjev vahetas ratast. Sõidukil olid liiklusõnnetusse sattumise tunnused. A. Ignatjevil olid välised alkoholijoobe tunnused - suheldes isikuga, oli tunda suust alkoholi lõhna ja ta kõikus. Tunnistaja D. R ütluste kohaselt selgitas ratast vahetanud isik, et rattavahetust palus tal teha tema abikaasa. Kuna väljakutse teinud isiku sõnade kohaselt juhtis sõidukit meesterahvas, aga kohalviibinud ja ratast vahetanud meesterahva sõnul juhtis sõidukit naisterahvas, s.o tema abikaasa, siis oli vaja välja selgitada täiendavad asjaolud. A. Ignatjevi abikaasa asukoht selgitati välja telefoni teel. Tunnistaja lahkus sündmuskohalt J. I asukoha aadressile, milleks oli elukoht Narvas Rakvere tänaval. A. Ignatjevi abikaasa J. I selgitas, et oli terve päeva viibinud kodus, on kaine ja 23.09.2018 Mazdaga ta sõitnud ei ole. J. I selgituste kohaselt oli tal abikaasa A. Ignatjeviga kontakt kella 19:00 paiku ja siis viibis A. Ignatjev aiandusühistus G. D. R kohtuistungil näidatud sõiduki Mazda rg-märgiga XXX fotode (tl 1-6) kohta selgitas ta, et sündmuse toimumise kohas sõidukist tehtud fotod on selle sõiduki kohta, millega sõitis A. Ignatjev, mille rattarehv oli purunenud ja sõidukil on tunnistaja kirjeldatud vigastused. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et fotodelt ei ole näha täis või tühje alkoholipudeleid.
7. Sõiduki juhtimise fakti kinnitab ka 23.09.2018 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 22), millest nähtub, et A. Ignatjev kõrvaldati mootorsõiduki Mazda 6 rg-märgiga XXX juhtimiselt 23.09.2018 kell 22:06, kui viimane juhtis mootorsõidukit Narvas Tallinna mnt 34 maja juures. 24.09.2018 kell 01:30 koostatud sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 23) nähtuvalt teisaldati halli värvi Mazda 6 rg-märgiga XXX aadressilt Tallinna mnt 34, Narva hoiukohta aadressile Tiimanni 3G, Narva. Sõiduki teisaldamisel fikseeriti sõidukil vigastused, mis paiknevad sõiduki paremal küljel; sõidukis nähtaval kohal esemeid ei ole.
8. Toimiku materjalist, s.o 07.01.2019 koostatud asitõendi protokollist (tl 24-28) nähtub, et 23.09.2018 ajavahemikul kell 21:00 kuni 21:02:20 Tallinna mnt 34, Narva linnas asuva KÜ väliturvakaamera C1 näitab liikuvat pilti ning kl 21:01:45 ilmub videosalvestise vaatevälja sõiduauto. Sõiduk liigub paremalt poolt vasakule ning peatub mõneks hetkeks sõidutee ääres. Peatumise ajal on näha, et paremalt poolt sõiduautost keegi ei lahku. Sõiduautos on näha vaid juht. Välikaameraga C2 tehtud liikuva pildi kohta selgub protokollist, et kl 20:59:27 algab video kestusega 4 min 7 sekundit. Kl 21:02:16 ilmub videosalvestuse vaatevälja sõiduauto, mis liigub paremalt vasakule. Kl 21:02:24 sõiduauto peatub ning seisab videosalvestise lõpuni. Sõiduki seismisel sõidukist keegi ei lahku. Sama kaameraga kl 21:03:42 algaval videosalvestusel nähtub, et maja ees seisab sõiduauto tee ääres põõsaste taga ja sõidukist keegi ei lahku. Kl 21:05:57 paiku hakkab sõiduk liikuma ja kell 21:06:16 peatub maja sissekäigu tee ääres. Kl 21:05:57 avaneb trepikoja uks ja õue läheb meesterahvas koos koeraga. Kl 21:06:24 väljub sõiduautost pikemat kasvu kõhnema 5 1-19-2404 kehaehitusega mees, kes hakkab autot paremal pool asuva esiratta juurest üle vaatama. Seejärel võtab isik tagumisest pagasiruumist midagi ja läheb parempoolse esiratta juurde. Istub korraks juhipoolse kõrvalistme kohale ja tuleb taas sõidukist välja parempoolse esiratta juurde. Juhi kehahoiak on kergelt kõikuv. Järgmised kolm videolõiku kajastavad auto pagasiruumist tagavararatta väljavõtmist ja parempoolse esiratta vahetust. Kl 21:21:10 läheb koerakesega meesterahvas trepikotta. Kl 21:25:39 sõidab kahtlustatava juurde politseipatrullsõiduk.
9. Politsei- ja piirivalveameti õiendist (tl 32) nähtuvalt on universaalkerega sõiduk Mazda 6 rg-märgiga XXX registris registreeritud, lubatud liiklusesse ja sõiduki omanik on A. Ignatjev ning lisaks on kasutajaks J. I.
10. Analüüsides kajastatud tõendeid nende kogumis ja võttes arvesse, et süüdistatav ise pole kohtuistungil ka vastustanud talle etteheidetavat mootorsõiduki juhtimist süüdistuses märgitud ajal ja kohas, kirjeldades üksikasjalikult sõiduki juhtimisega seotud tegevust, siis asub kohus seisukohale, et vaadeldaval juhul on tõendamist leidnud A. Ignatjevi poolt LS § 2 p 41 mõttes mootorsõiduki juhtimine 23.09.2018 kella 21:05 paiku Narva linnas Tallinna mnt 32 ja Tallinna mnt 34 elamute juures sõidukiga Mazda 6 rg-märgiga XXX .
11. Järgnevalt märgib kohus, et tõenditest, s.o tunnistaja ütlustest, samuti 23.09.2018 koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 14-17) nähtuvalt kasutati A. Ignatjevi suhtes 23.09.2018 kell 22:17 indikaatorvahendit, mis andis positiivse tulemi alkoholile. Sellele järgnevalt nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, et A. Ignatjevi seisundi kindlakstegemiseks on 23.09.2018 ajavahemikul kella 22:17st kuni kella 22:24ni kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Safety Alcotest 7110 MK EST nr ARAF-
12. Tõendusliku alkomeetri näidud olid mõlema lugemi korral vastavalt 1,33 mg ja 1,35 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust arvestades oli lõplikuks tulemiks 1,21 mg alkoholi liitri kohta. Joobeseisund on kindlaks tehtud ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuga joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja analüüsiks võetud verest (tl 18-21) etanoolisisalduse kindlaksmääramiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 1375T kohaselt, kasutades metoodikat ET2.1 tuvastati A. Ignatjevi vereproovis etanoolisisaldus 2,66 (+/- 0,06) mg/g k=2 kohta. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Alkoholi tarbimist kinnitab ka süüdistatav, öeldes, et tarbis 23.0.2018 õhtul umbes pool liitrit 45 kraadist alkoholi, kuid tegi seda peale rehvi purunemist ja ajal, mil ta oli sõiduki juhtimise lõpetanud. Alkoholi tarvitas A. Ignatjev oma ütluste kohaselt kehaga pagasiruumi kummardades, kus ta jõi pool liitrit kanget alkoholi ära ühe sõõmuga.
13. Hinnates A. Ignatjevi ütlusi, siis leiab kohus, et menetluse käigus pole kogutud tõendeid, mille alusel järeldada, et A. Ignatjev oli tarvitanud alkoholi juba suvilas viibides. A. Ignatjevi ja V. N ütlustest nähtuvalt lahkusid nad suvilast ühiselt. Mõlemad on nad avaldanud, et A. Ignatjev suvilas olles alkoholi ei tarvitanud ja suvilast lahkudes oli ta kaine. Kohus möönab, et V. N ütlused on rehvivahetusega seonduvate asjaolude kirjelduses mõningate vastuoludega, ent rehvi vahetusega seotud asjaolud on menetluses sekundaarse tähendusega. A. Ignatjevil visuaalselt tajutavate joobeseisundile viitavaid tunnuseid pole tajunud ka V. M, kes viibis A. Ignatjevi ja V. N suvilast lahkumise ajal suvila väravate juures. Ta avaldas, et A. Ignatjev väljus suvilarajoonist väljumiseks sõidukist ja avas väravad. Auto ukse avamise hetkel oli V. M koeraga ja asetses A. Ignatjevist umbes meetri kaugusel, 6 1-19-2404 vahetades mõne sõna. Selle käigus polnud tunda alkoholi lõhna. Samuti nägi ta, et sõidukist viibis ka V. N. Lisaks on menetluse käigus üle kuulatud A. Ignatjevi abikaasa J. I, kes avaldas, et sõiduk Mazda registreerimisnumbriga XXX kuulub talle, kuid kasutajaks on ka tema abikaasa Aleksander.
14. septembril elas Aleksander suvilas, tema aga Narvas korteris. Kõnealusel päeval nad ei kohtunud, kuid olid korduvalt telefonikontaktis. Öösel koju tulles oli tema abikaasa joobeseisundis. Et peale rattarehvi purunemist jätkas A. Ignatjev sõitu, kinnitab süüdistatav ka ise, andes ütlusi selles, et peale rehvi purunemist pööras ta hoovi ja peatus. Koos V. N väljuti sõidukist ning koos nähti, et rehv on tühi. V. N lahkus ja A. Ignatjev läks parkima, sõites hoovis aeglasel kiirusel. Nii V. N kui ka A. Ignatjevi antud ütlustest järeldub, et peale teelt hoovi keeramist sissesõiduteel, mis viib majadeni, peatas A. Ignatjev sõiduki, koos väljuti sõidukist, V. N suundus aga koju. Sel hetkel oli A. Ignatjev V. N sõnul kaine. Asitõendi vaatlusprotokollist ja tunnistaja A. F ütlustest tuleneb, et Tallinna mnt 34 maja juurde jõudes viibis A. Ignatjev mootorsõidukis üksi. Selle asjaolu üle vaidlus ka puudub. Nii on A. Ignatjev avaldanud, et hakkas otsima kohta, kus parkida. Ta avaldas ka, et V. N läks ära aga tema parkima, sõites hoovis aeglaselt nagu kilpkonn, parkides seejärel sõiduki ühte kohta ning seejärel tee äärde kohta, kus teelõik on laiem. A. Ignatjevi sõnul toetas ta peale sõidukist väljumist käega sõidukile, asetades ühe jala asfaldile ja teise äärekivile. Selliselt liikus ta pagasiruumini, kus leidis aset ka alkoholi tarvitamine.
15. Tunnistaja V. N kirjeldas kohtuistungil, et rehvi täispumpamist/parandamist tema juuresolekul ei toimunud. V. N kirjeldatu on vastuolus tema enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Tunnistaja V. N ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused: Aleksandri sõidukil lõhkes parem esirehv. Aleksandr sõitis kohe ristmikust paremale elumajade hoovi. Alguses ta püüdis rehvi täis pumbata, kuid midagi ei õnnestunud. Ma jäin veidi aega Aleksandriga koos, aga pärast läksin koju. St, et V. N kohtueelses menetluses antud ütlused on vastuolus tema enda kohtuistungil antud ütlustega. Kohtuistungil tõusetunud ebakõlade kohta selgitas V. N , et võib olla tol korral ta ei öelnud õigesti, kuna rehvi ei pumbatud. Kuna need ütlused on vastuolulised, siis loeb kohus selles osas V. N ütlused, mis puudutavad A. Ignatjevi poolt rehvi pumpamist V. N juuresolekul ebausaldusväärseks ja jätab need tõendikogumist välja. Et peale rehvi purunemist pöörati majadevahelisele teele ja mõne meetri pärast peatuti sissesõidu teel, mis viib majadeni ning V. N lahkus, selles osas vaidlus puudub.
16. Eeltoodust järeldub, et peale V. N lahkumist jäi A. Ignatjev lõhkenud rehvi ja sõidukiga üksi. Mõlemad, nii A. Ignatjev kui ka V. N on teineteisega riimuvalt andnud ütlusi selles, et peale sõiduki peatumist läks A. Ignatjev sõiduki parkimiseks kohta otsima. Kõrvutades süüdistatava ja tunnistaja ütlusi otsuse punktis 8 kajastatud välikaamera videosalvestisest koostatud asitõendi protokolliga, nähtub, et kui A. Ignatjev oli üksi, siis sõitis ta purunenud rehviga sõidukiga maja aadressil Tallinna mnt 34 eest, s.o A. Ignatjev oli liikunud sissesõiduteelt majadevahelisele alale. Nagu eelpool on kohus tuvastas, oli aadressil Tallinna mnt 34 Narva asuva maja juurde sõitnud sõiduki rehv juba purunenud. Ka tunnistaja A. F ütlustest selgub, et kuulda oli iseloomulikku tühja rehviga sõitmise häält. Seega jääb V. N lahkumise ja A. Ignatjevi tunnistaja A. F vaatevälja sattumise vahele ajavahemik, mil A. Ignatjev toimetas oma tegemisi üksi. Kuna A. Ignatjev oli kuni V. N lahkumiseni kaine, tunnistaja A. F tajus aga A. Ignatjevi kui alkoholi tarvitanud inimest ja hiljem A. Ignatjevil joove ka tuvastati, siis järeldub, et A. Ignatjev pidi tarvitama alkoholi pärast seda, kui V. N oli tema juurest lahkunud ja enne seda, kui saabus politsei. 7 1-19-2404
17. Hinnates A. Ignatjevi versiooni, mille kohaselt tarvitas ta alkoholi pärast sõiduki juhtimise lõpetamist, tehes seda pagasiruumi kummardades, siis on kohus seisukohal, et tuvastatud asjaolud A. Ignatjevi versiooni toimunu kohta ei kinnita. Nii tuleb välja tuua, et A. Ignatjev väitis kohale saabunud politseiametnikele, et tema mootorsõidukit juhtinud polegi, vaid vastu äärekivi sõitis samal päeval tema abikaasa. On fakt, et A. Ignatjevi abikaasa seda ei kinnitanud ja see on otseses vastuolus ka A. F ütluste ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga. Hilisemas menetluses asus A. Ignatjev väitma, et juhtis küll sõidukit, tarvitas ka alkoholi aga alles siis, kui oli mootorsõiduki juhtimise lõpetanud. Seejuures on märkimisväärne, et taolise versiooniga tuli A. Ignatjev välja alles hilisemalt. Politseisse toimetatuna keeldus ta igasuguste menetlustoimingu protokollide allkirjastamisest ega avaldanud ka, et alkoholi tarvitamine toimus sündmuskohal pagasiruumi kummardamisel peale juhtimise lõpetamist. Ütluste usaldusväärse kontrolli kontekstis on kohtupraktikas välja kujunenud arusaam, mille kohaselt erinevates menetlusstaadiumistes antud ütlused ja erinevatel aegadel esitatavad erinevaid kaitseversioonid tõstatavad küsimusi isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse kohta. Ütluste muutmiseks või erinevate kaitseversioonide esitamiseks peavad esinema mõjuvad ja objektiivsed põhjused. Kohtu hinnangul ei ole A. Ignatjev vaadeldaval juhul ära näidanud oma ütluste ja kaitseversioonide muutmist. Esmalt märkis ta, et sõidukit juhtis tema abikaasa, see väide osutus aga ebaõigeks. Nagu öeldud, ei avaldanud A. Ignatjev ka menetlustoimingule allutatud isikuna koheselt asjaolu, et tarbis alkoholi pagasiruumis. Alles hiljem tuli ta välja versiooniga, et tarvitas alkoholi pagasiruumis pudelist. Siinkohal märgib kohus, et versioon, mille kohaselt asus alkoholiga pudel pagasiruumis, kus A. Ignatjev seda ka jõi, on õiguslikus mõttes vaadeldav nn aktiivse kaitsetegevuse teostamisena. Aktiivse kaitse teostamisega seoses on kohtupraktika kestvalt seisukohal, et selle käigus esitatavate väidete kontrollimisel tõendamiskoormis muutub – isik peab kas ise esitatavaid väited tõendama või looma menetlejale tõhusa võimaluse esitatavate väidete kontrollimiseks. Seega selleks, et A. Ignatjevi esitatud versioon oleks tõsiselt võetav, tuli tal koheselt politseiametnikele oma versioon selle kohta, et jõi alkoholi pagasiruumis peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist, avaldada. See võimaldanuks sündmuskohal kontrollida nii pudeli olemasolu, kuid pöörata täiendavalt tähelepanu asjaolude, mis isiku versiooni kinnitada võiks. Kuna seda A. Ignatjev ei teinud, ta asus koheselt politseiametnikke eksitama, omapoolse versiooni esitas ta alles hiljem, so ajal, mil menetlejal pole võimalik tema verisooni objektiivselt kontrollida, siis jääb tema kohtuistungil esitatu paljasõnaliseks, muude tõenditega vastuoluliseks ehk õiguslikult – ebausaldusväärseks. Lisaks ei ole võimalik mööda vaadata ka asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvast, kust ei ole võimalik leida ühtegi momenti, et A. Ignatjev tarvitas alkoholi pagasiruumis, nii nagu A. Ignatjev seda kohtuistungil esitas. Selle väite õigsust ei kinnitanud ka tunnistaja A. F . Seega tõendid nende kogumis A. Ignatjevi versiooni toimunu kohta ei kinnita ja ühtlasi pole kohtu ette toodud asjaolusid, millega lükata ümber A. F ütlused ja asitõendid vaatlusprotokollist nähtuv. Eelnev tähendab kokkuvõttes, et A. Ignatjevi versiooni alkoholi tarvitamise kohta pärast mootorsõiduki juhtimise lõpetamist tõendikogumist tuge ei leia. Samas on tõendamist leidnud tunnistaja ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga, et A. Ignatjev sõitis mootorsõidukiga maja juurde, so juhtis mootorsõidukit. Menetluse käigus leidis tõendamist seegi, et A. Ignatjevil tuvastati kriminaalne joove. Nii oli A. Ignatjevi ühes grammis veres vähemalt 2,60 milligrammi alkoholi. Tegemist on arvnäitajaga, mis ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmäära. Seega saab tõendatuks lugeda süüdistuse hüpoteesi A. Ignatjevi poolt mootorsõiduki juhtimise kohta süüdistuses märgitud ajal ja kohas.
18. Kaitsja peatus sellelgi, et asitõendi vaatlusprotokolli aluseks olevad videosalvestised pole tõendina usaldusväärsed. Kaitsja väidete kontrollimiseks kontrollis kohus asitõendi 8 1-19-2404 vaatlusprotokolli usaldusväärsust läbi salvestise ülevaatamise. Uurides salvestisi ja kontrollides nende võimalikku vastuolu asitõendi vaatlusprotokolliga, on kohus seisukohal, et asitõendi vaatlusprotokoll on usaldusväärne ehk kohtukõlbulik tõend. Kohus ei tuvastanud neis mingeidki kõrvalekaldeid või vastuolu protokolliga. Isegi kui pidada võimalikuks, et mingi osa salvestiselt on puudu, ei tooks see enesega kaasa teistsugust menetlusotsustust. Seda põhjusel, et A. Ignatjevi versiooni ei toeta mitte ükski tõend. Tema ütlused alkoholi tarvitamise fakti osas on ebausaldusväärsed, st, tema ütlused jätab kohus selles osas kõrvale. Lisaks andis istungil ütlusi A. F , kes kinnitas, et A. Ignatjevi tegevus maja juures, pärast sõiduki juhtimise lõpetamist, oli talle koguaeg nähtav ja ta ei tajunud A. Ignatjevi tegevuses pagasiruumis midagi sellist, millest järeldada alkoholi tarvitamist. Ja enamgi veel – juba sõidukist väljumise momendist alates märkis A. F , et A. Ignatjevi liikumine oli ebatavaline, tõstatades tal kahtluse mootorsõiduki juhi võimalikust joobe seisundist. Kaitsja märkis, et A. Ignatjevi kõikuv/taaruv kõnnak on seotud tema pikaajalise merel töötamisega. Kohtus uuritud tõenditest, s.o OÜ M kinnitusest ja tööraamatu väljatrükist, nähtub tõepoolest A. Ignatjevi merel töötamise fakt. Samas on kohus seisukohal, et merel töötamise fakti pinnalt ei saa tuletada tõsikindlat teadmist, et merel töötamine seondub kindlasti ja kahtlusteta hilisema taaruva kõnnakuga. Sellist asjaolu ei saa pidada ega lugeda üldtuntuks. Lisaks esitati kohtule A. Ignatjevi tervislikku seisundit kinnitavad dokumendid, so XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Seega ei lükka kaitsja poolt istungil esitatud väited ümber A. Ignatjevi poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis.
19. Prokuratuur kvalifitseeris A. Ignatjevi teo

§ 424

lg 2 järgi.

§ 424lg 2 sätestab vastutuse korduva joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest.

A. Ignatjevi suhtes koostatud karistusregistri väljatrükist ja Harju Maakohtu 02.06.2016 kohtuotsusest nähtuvalt mõisteti A. Ignatjevi kõnealuse otsusega süüdi

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Uue samaliigilise kuriteo toimepanemine tähendab õiguslikult selle korduvat toimepanemist. Seega esineb õiguslik alus A. Ignatjevi teo kvalifitseerimiseks

§ 424lg 2 järgi.

18. Subjektiivsele koosseisule hinnangu andmisel leiab kohus, et A. Ignatjev realiseeris talle etteheidetava kuriteo tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Aluse taolise järelduse tegemiseks annavad järgmised asjaolud. Kohtuistungil kinnitas A. Ignatjev, et tarvitas alkoholi/tinktuuri – tõsi küll, tema enese kohaselt alles peale seda, kui oli mootorsõiduki juhtimise lõpetanud. Selle väite lükkas kohus aga ümber. Ühtlasi leidis tuvastamist, et mootorsõiduki juhtimine leidis aset joobeseisundis. A. Ignatjevil tuvastati joobe määrana – tõendusliku alkomeetriga minimaalselt 1,21 mg/l (kriminaalne joove alates 0,75 g/l) kohta väljahingatavast õhust ja vereprooviga 2,66 mg +/0,06 mg//g verest. Joobeseisundile viitavatele tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt olid tema silmad kontrolli läbiviimise hetkel punetavad, tema reaktsioonikiirus oli häiritud, ta kõikus ja tema oli häirunud (protokollis – polnud sirge). Menetlusse kaasatud politseiametnikust tunnistaja D. R ja häirekeskusesse kõne teinud A. F tõid A. Ignatjevi osas välja, et tema joobeseisund oli selgesti väliselt ära tuntav. Kohtu hinnangul annavad juba need asjaolud aluse seisukohaks, et A. Ignatjevi joove oli selline, mis oli äratuntav ka talle endale. Märgitu ehk talle endale vastava asjaolu äratundmine, on ka väljaspool kahtlust. Menetluse käigus uuritud kirjalikes tõenditest (indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, juhtimiselt kõrvaldamise otsus) nähtub, et A. Ignatjev keeldus menetlustoimingu protokolle allkirjastamast. Kirjeldatud viisil toimimise põhjendusena avaldas A. Ignatjev kohtuistungil, et jättis menetlusdokumendid allkirjastamata, kuna ei soovinud menetlustoimingu protokolle 9 1-19-2404 joobnuna allkirjastada. Sellest järeldub vaid üks - A. Ignatjev oli teadlik ja teadvustas endale alkoholi tarvitamise fakti, mõistis täielikult enda tervislikku ehk alkoholist tekkinud joobeseisundit, ent sellele vaatamata tegi teadliku valiku mootorsõiduki juhtima asumiseks ja juhtimiseks. Taoline teadmine ja sellise teadlikkuse taustal realiseeritud tahtlus annavad aluse seisukohaks, et A. Ignatjev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. 19.

§ 56

lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

§ 424lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aasta pikkuse vangistuse.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Vaadeldaval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks kahe aasta pikkune vangistus. Hinnates A. Ignatjevi süü suurust, on kohus seisukohal, et A. Ignatjevi süüd ei saa hinnata väikeseks. Samuti pole objektiivselt sedastatavad asjaolud, mis viitavad väga suurele süüle. Suurest süüst ei saa rääkida ka põhjusel, et tõendamist leidis joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine lühikese perioodi/vahemaa jooksul. Samas pole süü ka väike, sest tunnistaja A. F ütlustest nähtutvalt pidi ta astuma tagasi, et mitte sõiduki alla jääda. Juba eelnevalt osutas kohus joobe suuruse arvulistele näitajatele. Tuleb aga nentida, et ainuüksi numbriline näitaja A. Ignatjevi süü suurusest aimu ei anna. Süü suurust on võimalik hinnata koostoimes muude tõenditega. Nii hindab kohus A. Ignatjevi süü suurust läbi joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli. Kõnealuse tõendi kohaselt oli A. Ignatjevil kontrolli läbiviimise hetkel mh häirunud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja kõikuv/taaruv kõnnak. Lisaks oli A. Ignatjevi joobeseisund selgelt ära tuntav nii A. F kui politseiametnikust tunnistajale. St, et A. Ignatjevi tervislik seisund oli selline, mis ei võimaldanud ta adekvaatselt ümbritsevat hinnata ja ta tema tegevus mootorsõiduki juhtimisel oli potentsiaalselt ohtlik. Neist asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et A. Ignatjevi süü on selline, mis vastab keskmisele karistuse määrale, so 2 aasta pikkuse vangistusele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Mis puudutab karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, siis on kohus seisukohal, et 2 aasta pikkune karistusmäär võtab arvesse nii A. Ignatjevi varasemat karistust samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, kuid saadab ka ühiskonnale selge sõnumi, et riigivõim ja kohus reageerivad mootorsõiduki joobes juhtide tegevusele küllaldaselt rangelt ning sellistel juhtudel ei saa inimene loota kergele karistusele.
2. Kuna kohus tunnistab A. Ignatjevi süüdi

§ 424

lg 2 järgi, siis

§ 424

lg 4 sätestab, et lg-s 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. St, et seadusest tulenevalt on kohtul kohustus mõista süüdistatavale karistus, mis seostub reaalse vabaduse võtmisega. Kuna A. Ignatjevi süü pole väga suur ja ta pole ka varasemalt kinnipidamisasutuses viibinud, leiab kohus, et A. Ignatjevi edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks on võimalik reaalse vangistuse määra osas piirduda selle minimaalse määraga, s.o 1 kuuga. Ülejäänud osa karistusest jätab kohus tingimisi koos kontrollnõuete rakendamisega täitmisele pööramata. Kuna A. Ignatjevi kuritegu on korduv ja mõlemal juhul seotud alkoholiga, tuleb täiendava kohustusena määrata A. Ignatjevile alkoholi tarvitamise keeld. Kaaludes katseaja pikkust, siis kohtupraktika kohaselt peab katseaeg mõistetavast karistusest olema pikem. Kuna kohus karistab A. Ignatjevi 2 aasta pikkuse vangistusega, siis on proportsionaalne tema süüga 2 aasta ja 1 kuu pikkune katseaeg. 10 1-19-2404 Põhjust on ka välja tuua, et süüdistatava küsitlemise käigus esitas kohus süüdistatavale küsimusi üldkasuliku töö kohaldamise kohta, ent selle süüdistatav välistas. Kuna üldkasuliku tööd saab kohus kaaluda ja rakendada vaid süüdistatava nõusolekul, siis olukorras, kus süüdistatav välistab üldkasuliku töö, ei ole kohtul võimalik omaalgatuslikult üldkasulikku tööd kohaldada. St, antud menetluses ei aktualiseeru küsimus üldkasuliku töö kohta. 22. Tunnistades A. Ignatjevi süüdi

§ 424

lg 2 järgi, näeb seadus ette ka lisakaristuse kohaldamise kohustuslikkuse (

§ 424

lg 4 p 2).

§ 50

lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ja märgib, et väiksema joobeastme tuvastamisel (LS § 224) on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada 3 kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist. Samalaadse teo korduval toimepanemisel 3 kuu kuni 1 aastast tähtaega (LS § 224 lg 3). Kohtu veendumuse kohaselt ei ole üldjuhul põhjendatud ohtlikuma teo, s.o kuriteo toimepanemise eest kergema lisakaristuse kohaldamine, kuna sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis

§ 50lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist.

Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Kohus leiab, et vaadeldaval juhul A. Ignatjevi toime pandud teo süüd on võimalik joobe suuruse arvulist näitajat silmas pidades hinnata keskmisena, mistõttu peab kohus proportsionaalseks mõista lisakaristus määras, mis on võrdeline 1 aasta pikkuse juhtimisõiguse piiramisega. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt

§ 55lg 1 laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 23. Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud süüdimõistmise korral hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 on 810 eurot, kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 150 eurot, kohtumenetluses kokkuleppel kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 1) summas 2 040 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 37,71 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja töötava isikuga, kellele on olemas ametlik töökoht ja seeläbi ka legaalne sissetulek. Seega on alust jaatada süüdistatava maksevõimet riiginõuete täimisel. Kohus märgib ka seda, et ei pea väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumist põhjendatuks ka resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades. Nagu juba korduvalt märgitud, on A. Ignatjev eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuks, mistõttu puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võiks avaldada mõju tema õiguskuulekusele. Seega kuuluvad A. Ignatjevilt välja mõistmisele sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu ja kohtueelsel menetlusel tekkinud määratud kaitsja tasu. Kokkuleppel kaitsja tasu jääb A. Ignatjevi enda kanda. 11 1-19-2404 Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus võimalikuks rakendada A. Ignatjevi suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 12