← Eesti

2-19-10559/28

Obsah (5)§ 371§ 235§ 663§ 657§ 173

Tsiviilasi nr: 2-19-10559 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-19-10559 Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2019, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots,

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

  1. Hagejad paluvad kohtul tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjades 022/2019/3547 ja 022/2019/3548 põhjusel, et kostja oleks pidanud hüpoteegi realiseerima enampakkumisel müüdud korteriomandi arvelt ning kostja tegevus, et kostja realiseeris hüpoteegi hagejatele kuuluvalt kinnisvara arvelt, on hea usu põhimõtte vastane.
  2. TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-19-10559 kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumendi puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
  1. Täiteasjas nr 022/2019/3548 on võlgnikuks YY ja täitedokumendiks on Tallinna notari Ants Ainson 19.04.2007 notariaalne dokument nr 3136 ja Tallinna notar Ants Ainsoni 26.03.2015 notariaalne dokument nr
  2. Täiteasjas 022/2019/3548 on nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue summas 76 115,71 eurot seisuga 27.05.2019 solidaarselt.
  3. Täiteasjas nr 022/2019/3547 on võlgnikuks XX ja täitedokumendiks on Tallinna notari Ants Ainson 19.04.2007 notariaalne dokument nr. 3136 Täiteasjas 022/2019/3547 on nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue summas 76 115,71 eurot seisuga 27.05.2019 solidaarselt koos YY-ga.
  4. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hagejad leiavad, et sundtäitmine on lubamatu, sest kostja tegevus, et kostja realiseeris esmalt hüpoteegi just hagejatele kuuluva kinnisasja arvelt, mitte enampakkumisel müüdud kinnisasja arvelt, on hea usu põhimõtte vastane.
  5. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et ühishüpoteeki asuti täitemenetluses realiseerima esmalt hagejatele kuuluva kinnisasja arvelt, ei saa muuta sundtäitmist lubamatuks. AÕS § 359 lg 1 kohaselt võib ühe hüpoteegiga koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Vastavalt AÕS § 360 lg-tele 1 ja 2 on hüpoteegipidajal õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi summa jaotada koormatud kinnisasjade vahel, määrates kindlaks, millises ulatuses iga kinnisasi hüpoteegi eest vastutab. Seega lähtudes asjaõigusseaduses sätestatust, ei saa muuta asjaolu, et kostja realiseeris esmalt hüpoteegi just hagejatele kuuluva kinnisasja arvelt, sundtäitmist lubamatuks. Hagejad ei ole tuginenud esitatud avalduses ka väidetele, et ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenev nõue oleks rahuldatud, nõuet ei ole või nõue ei kehti. Hagejad ei ole tuginenud ka väitele, et ühishüpoteegi realiseerimiseks algatatud sundtäitmine iseenesest oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Määruskaebus
  6. Hagejad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks otsustamiseks esimese astme kohtule, tagada hagi ja peatada täitemenetlused nr 022/2019/3547 ja nr 022/2019/3548 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
  7. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hagejad määruse põhjendustega ja leiavad, et kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtma ja rahuldama hagi tagamise taotluse.
  8. Kohus ei võtnud arvesse hagejate seisukohta, et enampakkumisel korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omandas OÜ S&S hinnaga 6561,00 eurot ja sellele seatud hüpoteek jäi kehtima. Hagejad toonitasid, et hea usu põhimõtte vastane on see, et kostja ees ei pea vastutama OÜ S&S kuna XXX, Tallinn osas kinnistusraamatu neljandasse jakku on kande nr 3 all märgitud: „kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks“.
  9. Täitemenetluse jätkamisel hagejate vara arvelt rahuldatakse kostja nõue ning sellega kaasneb hüpoteegi kustutamine ka OÜ S&S korteriomandilt. Lõppkokkuvõttes kostjad jäävad ilma oma eluasemest aga OÜ S&S jääb XXX, Tallinn omanikuks soetamisväärtusega 6561,00 eurot. 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-19-10559
  1. Kostja suhtumine on hea usu põhimõtte vastane, arusaamatu ja hagejate huvisid raskelt kahjustav. Hageja YY saab pensioni mille suurus oli 2019 augustis 315,84 €/kuus, mida tema tõendas panga konto väljavõttega. Hageja XX töötab lasteaias X ja tema netto palk jääb vahemiku 467,00 - 639,00 €. Taoliste sissetulekutega neil on võimatu isegi üürida endale väga tagasihoidliku eluaset.
  2. Hagejad on asunud seisukohale, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võib esitada AÕS § 279 lg-s 7 sätestatud vastuväiteid ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (vt ka Riigikohtu on
  3. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1153-09, p 25). Asjaolu, et hüpoteegi realiseerimiseks sundtäitmise algatamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi.
  4. Kui isegi kostjal on õigus valida, kelle vara arvelt rahuldada oma nõue, sellega ei tohi kuritarvitada ja tegutseda teadlikult hagejate huvisid kahjustaval viisil.
  5. Kohus määruse tegemisel ei arvestanud Riigikohtu juhistega, mille kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel piisab hageja omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb

§ 235

mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia (vt Riigikohtu 29.mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16).

  1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus on võlgniku jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida. Menetluse edasine käik
  2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis kostjalt sellele seisukohta.
  3. Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et nii kaebus kui selle tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud hagejate kanda. Hagejad ei ole määruskaebuses välja toonud faktilisi ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb. Maakohus on määruses asunud põhjendatult seisukohale, et kuivõrd hagejad ei ole tuginenud oma hagiavalduses väidetele, et ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenev nõue oleks rahuldatud, nõuet ei ole või nõue ei kehti, siis ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kuivõrd kostja on kasutanud oma õiguseid kooskõlas AÕS-ga siis ei ole põhjendatud väide, et kostja suhtumine on hea usu põhimõtte vastane. Lisaks eelnevale peab kostja oluliseks märkida, et ühestki õigusaktist ei tule kostjale lisakohustust kontrollida oma õiguste realiseerimisel võlgnike materiaalset seisundit, seega määruskaebuse p-s 3.6 esitatud asjaolud hagejate kehva materiaalse olukorra kohta ei ole asjakohased.
  4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse ja taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata ning saatis määruskaebuse vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 26. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi menetlusse võtmata (resolutsiooni punkt 1), menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ja määras, et kostjal esitada soovi korral menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-19-10559 jõustumisest arvates (resolutsiooni punkt 3) ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  1. Vaidlustatud määruses on maakohus hagi menetlusse võtmata jätmist muuhulgas põhjendanud sellega, et hagejad ei ole tuginenud väitele, et ühishüpoteegi realiseerimiseks algatatud sundtäitmine iseenesest oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelnevat järeldades eksinud, jättes tähelepanuta, et hagejad on nii maakohtule 15.07.2019 esitatud hagiavalduses, kui ka selle 09.08.2019 täienduses läbivalt tuginenud sellele, et kostjaks oleva krediidiasutuse suhtumine (ja seeläbi sundtäitemenetluse algatamine hagejate suhtes) on hea usu põhimõtte vastane. Hagiavalduse täiendusest nähtuvalt on hagejate hinnangul hea usu põhimõtte vastaseks see, et kostja ees ei pea vastutama kaaskoormatud korteriomandi XXX, Tallinn omandanud isik OÜ S &S ning kostja nõuab sundtäitmist ainult hagejatele kuuluva ja nende ainsaks eluasemeks oleva korteriomandi arvelt. Sisuliselt väidavad hagejad seda, et sundtäitemenetluse algatamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on oma õigusi kasutanud ebaproportsionaalselt ning hagejate huve arvestamata.
  3. Asjaolu, et hüpoteegi realiseerimiseks sundtäitmise algatamine on vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi. TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 6 kohalduvad ka hüpoteegipidaja ja pantija vahelisele võlasuhtele ning sellest tulenevate hüpoteegipidaja õiguste teostamisele. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.12.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-9391, p 16.1.). Õiguste piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.11.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 23-2-1-102-07, p 16).
  4. Esile toodud asjaolude pinnalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik nõustuda maakohtu seisukohaga hagiavalduse perspektiivitusest. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu keeldumine hagiavalduse menetlusse võtmisest olnud põhjendamatu. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hageja väiteid kostja hea usu põhimõtte vastasest käitumisest koos seda kinnitavate tõenditega saab maakohus hinnata ainult hagiavalduse sisulisel menetlemisel, mitte hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
  5. Riigikohtu praktika kohaselt saab

§ 371

lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.12.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10). Kui hagiavalduses toodud asjaoludel ei saa menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9).

  1. Arvestades hagejate määruskaebuses esitatud viidet Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus võlgniku jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida ja väidet, et kostja on teadlikult tegutsenud hagejate huvisid kahjustaval viisil, võiks maakohus hagiavalduse edasisel menetlusse võtmise otsustamisel kaaluda hagejatele hagiavalduse täpsustamise võimaluse andmist.
  2. Kuna maakohus on määruskaebuse tagamise taotluse lahendanud 16.09.2019 määrusega, ringkonnakohus seda taotlust uuesti ei lahenda. Maakohus saab hagi 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-19-10559 tagamise võimalikkust uuesti hinnata juhul, kui hagejad vastavasisulise taotluse esitavad. 34. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus on ekslikult andnud edasikaebeõiguse vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2 sisalduva hagejate 09.08.2019 esitatud hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise osas.

§-st 390 ei tulene õigust vaidlustada määrust, millega kohus hagi tagamata jättis. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määrust kontrollida resolutsiooni punkti 2 seaduslikkuse osas. 35.

§ 173lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.