veebruari 2019 otsus lühimenetluse korras Süüdistatav Romek Niggulis, kaitsja Merike Allikmäe Alice Simm Romek Niggulis, ik: 38109155212, elukoht XXX, XXX, 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega
lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 3 kuud 3 aastase katseajaga (1.03.2018-28.02.2021), viibib Tallinna Vanglas. advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat;
järgi ja karistati vangistusega 6 kuud;
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat ning
lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat 10 kuud.
märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 3 kuud vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 5 aastat 1 kuu.
lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka, karistuse kandmise algust arvati alates 15.08.2018, s.o R. Niggulise vahistamisest ja tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. R. Nigguliselt mõisteti AS M kasuks välja 943,85 eurot ja solidaarselt Harju Maakohtu
lg 2 p 8, 9 (viimane tegu 25.05–30.05.2014) järgi, taas ajavahemikul 11.04.2018 kell 21.00 12.04.2018 kell 08.10 Tallinnas, Tartu mnt 50a asuvas maa-aluses parklas, tegutsedes üksmeelselt ja kooskõlastatult grupis MK-ga, tungis vasakpoolse tagumise aknaklaasi lõhkumise teel DD-le kuuluvasse sõiduautosse BMW 520D, reg-nr TTTTTT, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil DD-le kuuluvad järgmised esemed: 2 binokulaari Merident, maksumusega 1700 eurot/tk, kogumaksumusega 3400 eurot; musta bandaaži rasedatele, maksumusega 30 eurot; valge kampsuni Zara, maksumusega 30 eurot; musta spordikoti Nike („Nike“ kirjas punasel taustal), maksumusega 50 eurot; fotoaparaadi Canon 600D, maksumusega 500 eurot; 4 akumulaatorit Eneloop, maksumusega 30 eurot/tk, kogumaksumusega 120 eurot; 4 akumulaatorit AAA Eneloop, maksumusega 30 eurot/tk, kogumaksumusega 120 eurot; välklambi "Ringflash" Yongro, maksumusega 83,39 eurot; luumaterjali CERABON valges karbis, 1 g, maksumusega 200 eurot; macroobjektiivi CANON 100Macro, maksumusega 600 eurot; 20x30 cm musta karbi, milles 6 intraoraalset peeglit, 4 huulte retraktorit, 2 musta kontrasterit, kaart valge balanss „POLAR EYE“, kogumaksumusega 400 eurot; akumulaatorite laadija, musta värvi, maksumusega 50 eurot ja fotokaamera Canon akulaadija, maksumusega 50 eurot. Vargusega tekitati DD-le varalist kahju kogusummas 5633,39 eurot; 2
lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti tema olles 18.07.2018 karistatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, juhtis tahtlikult uuesti: 3
järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 04.05.2018 kella 12.57 ajal Tallinnas, Tondi tn 6 juures omavoliliselt ajutiselt kasutas OÜ-le M kuuluvat ja VB kasutuses olevat sõiduautot Peugeot 206, reg. nr YYYYYY (VIN kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, 2002 v.a.) väärtusega 3000 eurot. Seega R. Niggulis, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani taas korduvalt toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise s.o
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti tema 07.05.2018 kella 08:24 paiku Tallinnas, Majaka ja Pallasti tänavate ristmikul, juhtides mootorsõidukit Volkswagen Polo reg. nr SSSSSS ja sooritades vasakpööret Pallasti tänavalt Majaka tänavale Peterburi tee suunas, ei andnud teed Pallasti tänavalt otse üle Majaka tänava liikunud mootorsõidukile Citroen Berlingo reg. nr CCCCCC, mida juhtis HL. R. Niggulis sõitis enda poolt juhitud mootorsõidukiga otsa HL juhitud mootorsõidukile, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus ja HL sai liiklusõnnetuse tagajärjel raske tervisekahjustuse- parema käe V kämblaluu murru ja rindkere põrutuse. Nimetatud tervisekahjustus on raske ning kestab üle nelja kuu. Liiklusõnnetus toimus, kuna R. Niggulis rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 17 lg 5 p 3 - Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti; LS § 33 lg 2 p 2 - Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles; LS § 48 lg 1 - Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale; LS § 50 lg 3 p 1 - Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; LS § 50 lg 3 p 2 – Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani R. Niggulis toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus. 3. Maakohus, hinnanud kohtuistungil kogutud tõendeid kogumis, asus seisukohale, et R. Niggulise süü on leidnud usaldusväärselt tõendamist kõigis talle süüdistuse järgi esitatud kuriteoepisoodides ja need on õigesti kvalifitseeritud. Vaagides R. Niggulisele mõistetavat karistust, leidis kohus, et eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei ole võimalik karistada süüdistatavat rahalise karistusega, sest teda on varem kriminaalkorras karistatud ja arutatava kriminaalasja raames toimepandud kuriteod on pandud 4
Sai VB-lt selle sõiduki viimase nõusolekul remontimiseks. Ei tunnista ennast süüdi ka
lg 1 järgi, sest avarii põhjustas M, kes maksis talle 500 eurot, et ta politseile tunnistaks, et roolis oli tema. Ka kannatanu HL on väitnud, et tema ei ole kahtlusalune. Samuti leiab, et seetõttu tuleb ringkonnakohtul üle vaadata ka süüdistus
Tunnistab süüd varguste toimepanemises ja nõustub hagidega. Palub üle vaadata varguste eest mõistetud karistus, kuna see tundub nii talle kui kaitsjale liiga pikk. 4.2. Kaitsja vaidlustab enda apellatsioonis maakohtu otsuse osaliselt, s.o R. Niggulise süüdistuses
, § 422 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi, leides, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuotsuse põhistused veenvad ja kohtu siseveendumise kujunemine jälgitav. Ühestki kogutud tõendist ei nähtu, et R. Niggulis oleks omavoliliselt kasutanud VB kasutuses olevat sõiduautot Peugeot 206. VB andis ise autovõtmed R. Niggulise kätte ega teadnud, kes autoga ära sõitis. 07.05.2018 ei põhjustanud R. Niggulis kellelegi rasket tervisekahjustust, kuigi eelmenetluses ja kohtus tunnistas ta oma süüd täielikult. Kannatanu HL avaldas kohtuistungil, et kuigi ta talle otsa sõitnud auto roolis olevat isikut ei näinud, sõitis talle otsa keegi teine. Sõidukist leitud müügilepingul polnud ostjat märgitud ja puudub vähimgi viide, et see tõend kinnitaks autoga sõitu ja kannatanu vigastamist R. Niggulise poolt. Vastuolude tõttu süüdistava ütlustes, on R. Niggulis põhjendamatult süüdi tunnistatud
järgi ja 04.05.2018 ja 07.05.2018 episoodides
Kaitsja hinnangul ei vasta mõistetud karistus süüdistatava isikule ega kuriteo raskusele, sest esinevad vastutust kergendavad asjaolud ning tsiviilhagisid R. Niggulis tunnistas. R. Niggulis on suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning ta ei nõustu niivõrd pika reaalse vangistusega. Kaitsja palub otsus R. Niggulise suhtes tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. 5. Prokurör A. Rüütli leiab ringkonnakohtule elektrooniliselt edastatud apellatsioonivastuses, et maakohtu otsus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Prokurör palub jätta maakohtu otsuse muutmata. 5
, § 422 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemises ja R. Niggulisele
Ringkonnakohtu istungil taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus, et menetleda asja üldmenetluses kõiki asjaolusid hinnates ja tunnistajaid üle kuulates. R. Niggulis toetab kaitsja taotlust. Tulenevalt apellantide põhjendustest kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks, jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks, miks juhul, kui kohtuistungil sooviti üle kuulata taotlustes nimetatud tunnistajaid, loobusid apellandid maakohtus kriminaalasja arutamisest üldmenetluses ja taotlesid arutamist lühimenetluse korras (kd V, tl 17, 28-37). Ringkonnakohtu istungil kohtu osutusele võimalusest maakohtus lühimenetlusest loobumiseks, vastas süüdistatav vaikimisega. 10. Kohtukolleegium ei saa nõustuda apellantide seisukohaga, et R. Niggulise süü sõiduki omavolilises kasutamises ja liiklussüütegudes ei ole kohtuistungil hinnatud tõenditega tõendamist leidnud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi ja nii apellatsioonides esitatud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva 6
, § 422 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi tehtud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Nähtuvalt kohtuistungi protokollis märgitust (kd V, lk 28-37) on R. Niggulis ennast maakohtus
§-de 422 lg 1 ja 4231 järgi süüdi tunnistanud ja selgitanud, et ta ei ole kunagi juhtimisõigust taotlenud. Seega on R. Niggulis ise tunnistanud, et juhtis 4.05.2018, 7.05.2018 ja 25.06.2018 erinevaid mootorsõidukeid, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja põhjustades ka kõigil kolmel korral liiklusõnnetuse, lahkudes sündmuskohalt. Et lisaks süüdistatava enda süü omaksvõtule kinnitab R. Niggulisel mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist ka õiend (kd III, lk 97), on apellantide väited R. Niggulise
järgi põhjendamatust süüdimõistmisest kohtukolleegiumi hinnangul ainetud ega tulene asjas uuritud tõenditest. Tunnistades R. Niggulise süüdi VB kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 206 reg. nr YYYYYY omavolilises ajutises kasutamises, tugines maakohus eelkõige kannatanu VB ütlustele, mille kohaselt andis ta sõiduauto võtmed 4.05.2018 R. Niggulise kätte selleks, et süüdistatav viiks sõiduauto remonditöökotta. Ka R. Niggulis on kannatanu sellekohaseid ütlusi kinnitanud. Tähtsust ei oma siinjuures asjaolu, kas kannatanu teadis süüdistataval juhtimisõiguse puudumisest või mitte, tema andis süüdistatavale loa sõiduauto remontimiseks, mitte niisama sõitmiseks. Seega ei tegutsenud süüdistatav VB kasutuses oleva sõiduautoga ringisõitmisel mitte kannatanu heakskiidul ja usaldusel, nagu kaitsja ekslikult leiab, vaid pani toime sõiduki omavolilise kasutamise, täites sellega
Maakohus leidis seega põhjendatult, et R. Niggulis pani teo toime kavatsetult, sest mootorsõiduki juhtimise õigust tal ei olnud ja ta oli varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Apellantide kaitseteese selles, et R. Niggulise süü ei ole leidnud tõendamist ka talle
lg 1 järgi etteheidetava teo toimepanemises, ei kinnita ükski asjas kogutud tõendist. Ka apellatsioonidest ei tulene asjaolusid, millega maakohus juba süüküsimuse arutamisel arvestanud ei oleks. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest toimunud liiklusõnnetuse kohta nähtub üheselt, et 7.05.2018 juhtis ta sõiduautot Volkswagen Polo reg. nr SSSSSS Majaka ja Pallasti tänavate ristmikul ja selleks, et mitte sõita otsa tema ees punase fooritule ees seisma jäänud sõidukile, keeras ta vasakule vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku otse sõitnud sõiduautoga. Peale avarii toimumist oli ta ehmunud ja lahkus sündmuskohalt. Lisaks süüdistatava ütlustele on R. Niggulise süü
lg 1 järgi leidnud tõendamist tunnistaja OJ ja kannatanu HL ütlustega ning kirjalike tõenditega - sündmuskoha vaatlusprotokolliga, liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vaatlusprotokollidega ja ekspertiisiaktiga nr 18E-LA0010. Samas on ekspert leidnud, sõiduauto juht pidi oluliselt varem enne liiklusõnnetuse toimumist piduripedaalile vajutamisega tajuma, et pidurdussüsteem ei toimi nõuetekohaselt ning seega olid tal olemas kõik võimalused tehniliselt mittekorras sõidukiga liiklemise katkestamiseks. Sõiduki pidurdussüsteemi nõuetele mittevastavus ei vabasta aga juhti vastutusest liiklusõnnetuse põhjustamise eest. LS § 33 lg 2 p 2 järgi peab sõiduki juht enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda ka teel olles. Asudes juhtima sõiduautot Volkswagen Polo reg. nr SSSSSS, R. Niggulis seda aga ei teinud, 7
lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi leiab, et temale mõistetud vangistus on põhjendamatult pikk ning palub seetõttu vähendada talle mõistetud karistust. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid (kd V, tl 71, pöördel). Nii on maakohus liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise süütegude puhul arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja asja omavolilise kasutamise süüteo puhul kergendavate asjaolude puudumisega, samuti süüdlase iseloomustavaid andmeid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kuigi kolme kuriteo episoodi eest võimaldab seadus süüdimõistmisel mõista nii rahalist karistust kui vangistust, leidis kohus põhjendatult, et R. Niggulist ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega, sest teda on varem kriminaalkorras karistatud ja arutatavad kuriteod on toime pandud katseajal. Maakohtu poolt R. Niggulisele mõistetud karistused jäävad sanktsioonide keskmäära lähedale,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud ja mõnevõrra sanktsiooni keskmist määra ületav vangistusmäär on põhjendatud, sest varguste toimepanemisel oli R. Niggulise süü keskmisest suurem, kuivõrd varaline kahju tekitati viiele kannatanule, kõik vargused olid lõpule viidud ja puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
§-de 4231 järgi ja 422 lg 1 järgi karistust mõistes on maakohus puhtsüdamlikku kahetsust arvestades pidanud võimalikuks mõista R. Niggulisele karistused isegi alla sanktsioonide keskmist määra.
Et kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluse korras, on liitkaristust ka 1/3 võrra vähendatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks veelgi kergema karistuse mõistmist. Süüdistatav ega kaitsja ei ole apellatsioonides viidanud mingitele erilistele asjaoludele, mis oleks seotud süüdistatava isikuga või süütegude toimepanemisega ja mida maakohus ei ole juba arvesse võtnud ning mida kohtukolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada karistuse määra, juba arvesse võtnud ning karistusmäärade veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Ka on maakohus õigesti
MS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestab, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. R. Niggulise määratud kaitsja, advokaat M. Allikmäe, esitas ringkonnakohtule taotlused riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.