§dest 2, 29 lg1 p1 123, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas: 1. Rahuldada Alari Põlderi kaebus Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor Taavi Taavita 27.06.2019.a. otsusele väärteoasjas nr 940019000530 kaebuse esitaja Alari Põlderi karistamises Kalapüügiseadus § 75 lg2 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, so. 360,00 eurot ja tühistada nimetatud 27.06.2019.a. väärteotsus väärteoasjas nr 940019000530 ning lõpetada Alari Põlderi suhtes väärteomenetlus
Väärteoasi nr 4-19-3922 2.
38305010027) riigieelarvelistest vahenditest lepingulisele kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot 3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Alari Põlder, tema kaitsjale Aleksander Lausile ning kohtuvälisele menetlejale- Keskkonnainspektsioonile. 4.1.Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 27.09.2019.a. 4.2.Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 27.09.2019.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada EV Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi (
lg 9 ja
14 peatükk I jagu).
lg1 alusel riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses (RÕAS) sätestatud alustel ja korras. RÕAS § 10 lg1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Tähtaegselt esitatud kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates
Menetlusalune isik leiab, et tema süü talle omistatavate tegude toimepanemises on täielikult tõendamata ja kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule väärteoasjas nr 940019000530 tehtud otsuses kirjeldatud õigusvastase tegevuse omistamine on alusetu. Menetlusalune isik on seisukohal, et ükski väärteoasjas nr. 940019000530 tehtud otsuses loetletud tõenditest ei tõenda vähimalgi määral seda, et menetlusalune isik oleks kuidagi seotud tunnistaja Jaak Haamer poolt väidetavalt 22.05.2019 *** küla rannikumeres leitud nakkevõrkudega. Kohtuvälise menetleja poolt otsuses märgitud tõenditest võib küll aru saada, et menetlusalune isik viibis 22.05.2019 aastal *** lahe ääres ja seadis paika talle kuuluva kalapaadi Nord 460 hoidmise tarbeks tähist 5 liitrise kanistri näol, kuid mingit seost menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja poolt väidetavalt leitud kalapüügitarvete vahel tõendatud ei ole. Menetlusalune isik ei tea kohtuvälise menetleja poolt leitud kalastusvahenditest midagi ja ei ole neid enne ega ka menetluse ajal kordagi näinud. Tunnistaja poolt antud seletusest selgub, et ka tema ei ole näinud, et menetlusalune isik oleks kuidagi seotud hiljem leitud kalastusvahenditega. Menetlusaluse isiku viibimine mere ääres kahlamispükstega ja tühja kastiga ei ole õigusvastane tegevus ja ei anna ka alust menetlusalust isikut süüdistada väärteoasjas nr 940019000530 tehtud otsuses märgitud õigusvastastes tegudes. Tulenevalt eeltoodust ei oma ülejäänud tõenditena esitatud vaatlusprotokollid mingit tõenduslikku väärtust kuna ei tõenda kuidagi menetlusaluse isiku seotust kohtuvälise menetleja poolt merest leitud kalastusvahenditega. Tulenevalt eeltoodust menetlusalune isik taotleb väärteomenetluses nr. 940019000530 tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist tema suhtes vastavalt
Väärteoasi nr 4-19-3922 Menetlusalune isik on esitanud kohtule kirjaliku taotluse mõista riigilt välja tema poolt kantud lepingulise kaitsja tasu summas 240,00 eurot. Kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas nr 940019000530 esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Oma kirjalikus vastuses kaebusele taotles menetleja tunnistajatena üle kuulata Keskkonnainspektsiooni töötajad Jaak Haameri ja Taavi Taavita (alus
Keskkonna inspektsioon esitas järgmised põhjendused oma seisukohale: Keskkonnainspektsiooni seisukoht esitatud kaebusele: 1.
) § 2 kohaselt ka väärteomenetlusele ning kohtuvälise menetleja ametnikule väärteootsuse tegemisel. 1.
Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kindlaks oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtadele ja leiab, et Alari Põlderi süü väärteo toimepanemises on leidnud tõendamist ja temale menetleja otsusega mõistetud karistus on õiglane. Palub jätta kaebus rahuldamata ja menetleja otsus tühistamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, sh. lg1 p1 alusel on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel.
lg1 p1 alusel väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Nimetatud alusel ongi kaebuse esitaja taotlenud Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor Taavi Taavita 27.06.2019.a. otsuse väärteoasjas nr 940019000530 tühistamist kaebuse esitaja Alari Põlderi karistamises Kalapüügiseadus § 75 lg2 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, so. 360,00 eurot ja asjas menetluse lõpetamist. Kohtuistungil tõendeid uurides on menetlusosalised mõlemad seisukohal vaidluse puudumises selles, et Alari Põlder viibis menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas mere ääres sõiduautoga reg nr ***. Vaidlust ei ole ka selles, et Alari Põlderil olid kaasas ja ka meres käies jalas kahlamispüksid ja temal oli kaasas tühi plastikust must ehituses kasutatav kast. Kuid Alari Põlderi ütluste kohaselt, nii kohtuvälises menetluses antuna kui kohtuistungil antuna, oli tema eesmärgiks, 22.05.2019.a. * lahe ääres olles, paika panna kalapüügihooajaks temale seaduslikult kuuluva kalapaadi Nord 460 hoidmise tarbeks meres 5-liitrise tühja kanistri Väärteoasi nr 4-19-3922 näol nähtav tähis (poi), kinnitades selle kanistri must–valge nööriga juba varasemast meres oleva betoonaluse külge kinnitatud jämeda nööri külge uue, must-valge nööriga. Alari Põlderi ütluste kohaselt kohtus on selline tegevus tavapärane igal aastal umbes samal ajal ja ei ole mingilgi moel seadusega keelatud. Alari Põlderi selgituste kohaselt just 22.05.2019.a. hommikul oli temale seoses lapse lasteaeda viimisega sobilik aeg selliseks paadi ankurdamise koha tähistamiseks. Talvel ta paati seal ei hoia ja seetõttu võetakse kevadel pandud tähis hiljem, enne talve tulekut ära, kevadel tähistatakse uuesti. Kuna vesi oli jahe, merepõhi kohati kivine ja meri kuni betoonitüki külge eelnevalt kinnitatud köieni kohati sügav, siis pani ta jalga kahlamispüksid ning võttis nööri otsas kaasa ohutuse tagamiseks musta plastikust tavalise ehituskasti-et oleks libastumise korral või muul põhjusel tekkiva ohu korral- võimalus haarata kastist kinni. Kast oli nööriga püksitrakside külge kinnitatud. Kui ta oli juba kinnitanud tähiseks oleva valge kanistri ja liikus vees auto poole, pani ta tähele, et merelt läheneb üks paat. Kuna temal midagi karta polnud, siis liikus ta auto juurde, pani kahlamispüksid ja kasti autosse ning pani suitsu põlema. Esimesena jõudis temani keskkonnakaitseinspektor Taavi Taavita ja siis Jaak Haamer. Nad küsisid tema tegevuse kohta, ta vastas, et käis paadi kinnitamise koha tähistamiseks valget kanistrit paigaldamas. Alari Põlder eitab kindlalt enda seost paadi kinnituskoha lähedal keskkonnakaitse inspektorite poolt peale tema mereäärest lahkumist avastatud nakkevõrgu ja selles olnud kaladega. Alari Põlderi ütluste kohaselt lahkus ta mere äärest keskkonnakaitseinspektorite teadmisel. Enne mere äärest lahkumist ei rääkinud keskkonnakaitseinspektorid temale midagi meres olevast nakkevõrgust või tema seosest selle nakkevõrguga. Tema ei pannud võrku tähele kuna tegeles oma jalgade ette vaatamisega. Paigaldatud paadi kinnitustähis asus veepiirist umbes 150 meetri kaugusel. Süüdistusest kuulis hiljem, ta ei ole ei sündmuskoha vaatluse teostamise juures olnud ega ka nende võrkude vaatluse juures olnud. Alari Põlder eitab kindlalt oma süüd temale süüks pandud väärteos. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteo otsuses süüdistuse teokirjelduses Kalapüügiseaduses §-s 75 lg 2 sätestatu rikkumist , mis seisnes alljärgnevas - - ette Et ta püüdis süüdistuses märgitud ajal kala kutselise püügivahendiga (kolme ühte jadasse ühendatud nakkevõrguga, mille kogupikkus oli 131.83 meetrit); Püüdis kala kutselise kalapüügivahendiga, omamata selleks kutselise kalapüügiluba (Kalapüügiseadus § 32 lg1); Pani teo toime kavatsetult, kuna temale on eelmisel aastal väljastatud kolm korda kalastuskaarti. Samuti teadis Alari Põlder, et harrastuskalapüügil tohib kasutada kuni 70 meetrist nakkevõrku; Kalapüügiseaduse § 71 lg1 p1 tähenduses on tegemist tõsise rikkumisega. Kalapüügiseaduse § 75 lg2 järgi karistatakse isikut loata kalapüügi eest või loa nõudeid rikkudes karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajatena üle nii väärteoprotokolli koostanud keskkonnakaitse inspektor Taavi Taavita kui temaga merel kaasas olnud keskkonnakaitse inspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri. Vastavalt tunnistajate ütlustele teostasid nad 22.05.2019.a. * lahel paadiga kalandusjärelevalvet. Taavi Taavita oli paadijuht ja Jaak Haameri ülesandeks oli binokliga rannikul toimuvat jälgida. Ühel hetkel tuvastas Jaak Haamer rannikul valge sõiduauto, hiljem selgus, et tegemist oli ***. Kuna auto oli rannikul, siis hakkas ta vaatama, kas on kuskil mõni inimene, kes võiks püügivahendeid vette panna jalgsi. Liikudes merepeal paadiga kaldale lähemale tuvastas ta ühe inimese veest, kes liikus auto poole. Ta nägi, Väärteoasi nr 4-19-3922 et sellel inimesel oli kahlamispüksid jalas, samuti oli tal kaasas musta värvi plastikust kast, mida ta vedas enda järgi. Mees liikus mingi hetke rahuliku kõnnakuga vees, kuid mida lähemale nemad jõudsid seda kiiremini hakkas see inimene auto poole liikuma. Kui nemad jõudsid rannikule, oli see mees jõudnud autoni, pannud kasti autosse ja võttis kahlamispükse jalast. Esimesena jõudis selle inimeseni Taavi Taavita. Taavilt kuulis Jaak Haamer, et tegemist on Alari Põlderiga, kes selgitas, et käis vees paigaldamas ühte valget kanistrit, selleks, et tulevikus, kui vesi peaks madalamaks minema saaks kinnitada paadi sügavamasse vette. Nad vaatasid koos sõiduauto üle, ka pagasiruumi, kus olid kahlamispüksid ja must plastikust kast, mida veeti vees enda järgi. Kast oli märg, kuid tühi. Küsimuse peale vastas Alari Põlder, et tema ei ole kaldal kedagi teist näinud ja siis läksid nende teed lahku. Tunnistajad läksid siis koos kontrollima just paigaldatud kanistrit. Jõudes paadiga kanistri juurde märkas Jaak Haamer mitte kaugel kanistrist ühte veepudelit ja selle külge kinnitatud nakkevõrgule iseloomulikku veepealset osa. Nad tulid paadist välja ja vaatasid kanistri ümbruse üle, kuid ei tuvastanud vees värskeid inimese jälgi, kinnitusköis oli vetikane ja seda kinni hoidev kivi vees oli juba liiva alla mattunud. Edasi läksid nad nakkevõrgu juurde, märgistasid selle elektrooniliselt, kuna võrgul puudus märgistus, siis tähendas see nende jaoks, et tegemist on selgusetu kuuluvusega võrguga. Nad võtsid võrgu välja, eemaldasid võrgust kalad, lastes kalad vette tagasi. Võrgu lõpukoordinaadid tähistasid elektroonilises andmebaasis. Tunnistaja Jaak Haameri ütluste kohaselt oli ainuke inimene rannas, keda ta nägi Alari Põlder, kes tuli tema mäletamist mööda merest nakkevõrgu poolt mitte kanistri poolt. Tunnistajate ütluste kohaselt oli nakkevõrgu alguspunkti ja valge kanistri vahe umbes 30 meetrit. Veendumus, et Alari Põlder võis selle nakkevõrguga seotud olla, tuli peale Alari Põlderi lahkumist sündmuskohalt, siis kui nad jõudsid ise võrguni. Tunnistajad kahtlustavad, et Alari Põlder kahlas vees sellepärast, et soovis veest nakkevõrgu koos kaladega välja võtta ja selleks oli tal kaasas must kast, mida kalurid tavaliselt kasutavad võrgu veest välja vedamiseks. Hommikune aeg on selliseks tegevuseks paras aeg. Tunnistajate ütluste kohaselt tuli Alari Põlder sealt suunast auto juurde kust ta oleks pidanud nakkevõrku vees ikkagi märkama. Kohtuväline menetleja peab Alari Põlderi väärteoprotokolli kohaselt tõendatuks veel: - Sündmuskoha vaatlusprotokolliga 27.05.2019.a. asitõendi vaatlusprotokolliga 23.05.2019.a. Kohus uuris kohtuistungil lisaks ülekuulatud tunnistajatele nimetatud tõendeid väärteotoimikust avaldades tõendid. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 23.05.2019.a. teostasid kohtuvälised menetlejad Taavi Taavita ja Jaak Haamer Kuressaare linnas 22.05.2019.a. väärteomenetluse raames***küla rannikumerest äravõetud nakke võrgujada vaatlust (VT toimik lk.1-5). Võrgujada on fotografeeritud. Asitõendi vaatluse protokollist ei nähtu selle seost menetlusaluse isiku Alari Põlderiga. 27.05.2019.a., so. pea 5 päeva hiljem on kohtuväliste menetleja Taavi Taavita poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Menetlustoimingu teostamise ajaks on vaatlusprotokollis märgitud 22.05.2019.a. Saare maakond *** küla rannikumeri (väike püügiruut 303). Kuigi vaatlusprotokolli alguses on märgitud, et vaatluse teostamise juures viibisid Jaak Haamer ja menetlusalune isik Alari Põlder, on vaatlusprotokollil ainult protokolli koostanud Taavi Taavita allkiri. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotolt (2,3) nähtub, et valge 5 liitrise kanistri külge on kinnitatud nöör, mis vastab Alari Põldre ütlustes kirjeldatule ja see uus nöör on kinnitatud juba vetikatega kaetud nööri külge. Vaatlusprotokollile lisatud fotolt 5 nähtub, et Väärteoasi nr 4-19-3922 vees on suurem joogipudel ja sellest pudelist veel mingi maa eemal on näha mustad täpid, mis võivad tähistada nakkevõrgu veepealset osa. Fotolt nr 2 (asukoha kaart) on näha Alari Põlderile kuulunud sõiduauto asukoht, faktiline asjaolu, et sõiduauto poolt vaadatuna enne, nakkevõrgu asukohta on valge kanistri asukoht ja kaardi pealt vaadatuna on valge kanistri asukoht ning sellest eemale jääva nakkevõrgu asukoht suhteliselt paralleelselt rannikuga. Väärteotoimikust nähtub ka, et Alari Põlder on menetlusaluse isikuna ülekuulatud ja temale on menetlusaluse isiku õigusi selgitud 28.05.2019.a. Kohus hinnates eelpool nimetatud tõendeid kogumis leiab, et on tõendatud Alari Põlderi viibimine 22.05.2019.a. hommikusel ajal sündmuskohal ja on tõendatud, et Alari Põlder paigaldas merre, juba varem paadi kinnitamiseks kasutatud kohta tähiseks 5-liitrilise valge kanistri, kuid selline tegevus ei ole väärteomenetluse korras karistatav. Ühegi väärteomenetluse käigus kogutud tõendiga ei ole leidnud veenvalt tõendamist fakt, et Alari Põlder oleks selleks isikuks, kes mingil ajal paigaldas merre paadi kinnituskohast eemale jäävasse kohta väärteosüüdistuses nimetatud ja asitõendina vaadeldud nakkevõrgud või, et Alari Põlder 22.05.2019.a. hommikul oli nakkevõrke koos kaladega merest välja võtmas. Alari Põlder on algusest peale oma süüd eitanud ja andnud kohtu jaoks veenvaid ütlusi selle kohta miks ta juhtus 22.05.2019.a. hommikusel ajal sündmuskohal olema. Ta on kinnitanud kohtus, et paigaldades merre paadi ankurdamiseks merre vajalikku tähist. Tähist paigaldades ei pannud ta tähele mingit nakkevõrku. Alari Põlderi ütlused selle kohta, et must ehitusel kasutatav plastikust kast kahlamispükste külge kinnitatuna oli kaasas julgestuseks, on usutavad. Tunnistajate – kohtuvälise menetleja teenistujate Taavi Taavita ja Jaak Haameri ütlused selle kohta, et just Alari Põlder oli sündmuskohal nakkevõrgu koos kaladega merest võtmise pärast ja neid merelt paadiga lähenemas nähes põgenes kaldale, on oletuslikku laadi ja need oletuslikud ütlused ei ole leidnud kinnitust teiste tõenditega- viis päeva sündmusest hiljem, ilma tunnistajate või menetlusaluse isiku juuresolekuta, koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (fotodega sinna juurde) ja sündmuskohalt kaasvõetud asitõendi-nakkevõrgu vaatlusprotokolliga. Alari Põlder on ise kohtus kinnitanud, et ta on olnud pikka aega harrastuskalur ja seetõttu väärteo tõenduslikust seisukohast ei oma tähtsust väljavõte Keskkonnaministeeriumi andmebaasist Alari Põlderil 2018.a. olnud 3 nädala aja pikkuse kalastuskaardi olemasolu kohta. Pigem saab siit teha järelduse, et Alari Põlderi ütlused vajaduse kohta tähistada süüdistuses märgitud ajal meres paadikinnituskohta, arvestades isiku kogemusi, tunduvad tõepärased. Ka kohtuväline menetleja ise on tunnistanud, et Alari Põlderi süüdistus väärteos Kalapüügiseaduse § 75 lg2 tugineb kaudsetele tõenditele, kuid nende tõendite vahetul uurimisel kohtus ei ole need osutunud veenvate tõendite kogumiks, mille põhjal saaks kinnitada kohtuvälise menetleja tehtud otsuse õigsust. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et Alari Põlder oleks 22.05.2019.a. püüdnud kala Küdema lahes Paatsa küla lähedal, siis puuduvad tema teos Kalapüügiseaduse § 75 lg2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteos menetlus
Menetluskulud. Alari Põlderi kaitsja Aleksander Laus on esitanud kohtuistungil kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse summas 240,00 eurot, so. Menetlusalusele isikule osutatud õigusabi eest Väärteoasi nr 4-19-3922 väärteoasja menetluses kokku 3 tundi, tunnitasuga 240,00 eurot (hind on ilma käibemaksuta) (vt. kohtutoimik lk 24).
MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohus leiab, et kaitsja tehtud toimingud 3 tunni ulatuses koos kohtuistungil osalemisega on Alari Põlderi kaitsmiseks olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Ka on taotletud summa mõistliku suurusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.