1-18-10374/38

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS 1-18-10374

1. november 2019 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Velmar Brett Kriminaalasi Riho Padriku süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määrus Riho Padriku kaitsja vandeadvokaat Karin Antsov, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev ja
4. oktoober 2019, kirjalik menetlus viis Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a määrus ja saata Riho Padriku kaitsja vandeadvokaat Karin Antsovi apellatsioon Tartu Maakohtu
8. aprilli
9. a otsuse peale arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
10. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Maakohtu
12. aprilli
13. a otsusega tunnistati Riho Padrik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Kohus rahuldas kannatanu P. K. tsiviilhagi 1866 euro ulatuses ja mõistis selle välja süüdistatavalt kannatanu kasuks. 1.
14. Kohus tuvastas, et süüdistatav, keda on varem karistatud röövimise katse toimepanemise eest, lõi
15. oktoobril 2018 kannatanut kaks korda rusikaga näkku, jooksis seejärel viimase autosse ja sõitis sellega minema. Hiljem sõitis ta autoga H. V-i elukohta, kus peitis koos H. V-iga sõiduki, eemaldas sellelt numbrimärgi ning võttis autost kaasa kannatanule kuuluva rahakoti ja mobiiltelefoni laadija. Pärast seda jagas süüdistatav H. V-iga kannatanu rahakotist leitud sularaha. R. Padriku süüd tõendavad kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid. Süüdistatava ütlused on vastuolulised ega ole eluliselt usutavad. 1.
16. Karistuse mõistmisel arvestas kohus süü suurust, samuti seda, et süüdistatava puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lisaks võttis kohus arvesse süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt. 1-18-10374
17. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karin Antsov, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Alternatiivselt palus kaitsja muuta süüdistatavale etteheidetava teo kvalifikatsiooni või kergendada mõistetud karistust. Lisaks taotles kaitsja maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi rahuldamise osas.
18. Tartu Ringkonnakohtu
19. juuni
20. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Kohus leidis, et apellandi väited ei tingi süüdistatava teo ümberkvalifitseerimist ega talle mõistetud karistuse kergendamist. Maakohus hindas tõendeid põhjalikult ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav, süüdistatava kaitseversioonid on ümber lükatud. Tema ütlused selle kohta, et kannatanu ahistas teda seksuaalselt, on ebausaldusväärsed. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et R. Padriku tahe oli juba kannatanu löömisel suunatud viimase auto hõivamisele. Kohtualuse süüd kinnitab seegi, et teda on varem karistatud röövimise katse eest. Samuti põhjendas kohus mõistetud karistuse ja tsiviilhagiga seonduvat. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
21. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus saab apellatsioonis esitatud argumentide suhtes kujundada seisukoha üksnes siis, kui ta vaatab kriminaalasja läbi. Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist nii materiaalõiguse vale kohaldamise kui ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Maakohus tugines põhjendamatult üksnes kannatanu ütlustele ega tõlgendanud kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava kasuks. R. Padrik tegutses hädakaitses, sest tema teole eelnes vahetult kannatanu õigusvastane tegu, mis seisnes seksuaalses ahistamises. Süüdistatav ei soovinud kannatanut lüües autot hõivata. Lisaks ei vasta talle mõistetud karistus tema teo raskusele ja isikule ning kohus rahuldas ekslikult tsiviilhagi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus poleks tohtinud jätta apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. See viga tingib kohtumääruse tühistamise ja kriminaalasja saatmise ringkonnakohtule arutamiseks.
23. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
24. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Apellatsioon on ilmselt põhjendamatu näiteks juhul, kui selle argumendid pole õiguslikult asjakohased ehk siis need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited pole õiguslikult asjakohatud, saab apellatsiooni jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega üldjuhul võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. novembri
26. a määrus nr 1-18-7632/56, p-d 10–11 koos viidetega). 2