Obsah (5)

§ 177§ 184§ 186§ 303§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-2675 Tsiviila

) § 177 lg 1 järgi hääletada, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist.

§ 177lg 1 teise lause järgi esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

Seega seadus ei näe ette automaatselt otsuse tühisust juhul kui hääletatakse hääleõiguse piirangut rikkudes, vaid kui tegemist on hääleõiguse piirangu rikkumisega, siis neid hääli ei arvestata. Seega, kui Rainer Puusepp ja Sandor Tabo hääletasid otsuse poolt esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-18-15189, ei arvestata nende hääli ja osanike nõusoleku olemasolu hindamisel on tähendus vaid hageja tahteavaldusel. Isegi kui kohus asja sisulise arutamise tulemusena rahuldab hagi, st tuvastab otsuse kehtetuse, ei too see õiguslikult kaasa hagejale teistsugust olukorda hagi läbi vaatamata jätmisel tulenevalt

§-st 177 lg 1, sest osanik, kellele hääleõiguse piirang ei kehti, saab otsustada esindaja määramise tsiviilvaidluses. Seega ei kasuta hageja osanikuna oma õigusi heas usus ning antud juhul ei ole tegemist olukorraga, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus leidis, et osanikud ei ole kasutanud nendele seadusega antud õigust, kus seadusest tulenevalt on osanikul võimalik taotleda

§ 184lg 6 alusel kohtu järelevalvele (vt Ts

MS § 4772) alluva ajutise juhatuse liikme määramist TsMS §-des 602-605 sätestatud korras (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 15). Ajutise juhatuse liikme võib kohus määrata avaldajale ka hagi tagamise korras. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et esineb TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestatud alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Olukorras, kus otsus oli olemas, kuid puudustega, oli hageja ainsaks võimaluseks otsusest vabanemiseks selle vaidlustamine kohtus vastavalt kehtivale korrale. Kuni otsust ei ole kehtetuks tunnistatud või selle tühisust kohtu poolt tuvastatud, on otsus kehtiv ning hagejal puudub võimalus otsustada eraldiseisvalt ja ainuisikuliselt kostja esindaja määramise üle. Kui otsuse tegemisel on rikutud hääleõiguse piirangut ning seda rikkudes antud hääled mõjutasid otsuse tegemist või selle sisu, siis on hääleõiguse piirangut rikkudes antud hääled tühised ning otsus kehtetuks tunnistatav vastuolu tõttu seadusega, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 1,

§ 177

lg 1 koostoimes

§-ga 178 lg 1. Täidetud on kõik otsuse vaidlustamise formaalsed eeldused ning hageja on otsusest vabanemiseks kasutanud sobivat nõuet. Maakohtu viited

§-le 184 lg 6 alusel ajutise juhatuse liikme määramiseks TsMS § 602-605 sätestatud korras ei ole asjakohased.

§ 186lg 4 eeldab juhatuse liikmete väljalangemist.

Käesoleval juhul ei ole juhatuse liikmed välja langenud ning kui huvide konflikti olukorda isegi saaks käsitleda juhatuse liikmete väljalangemisena, siis on osanike otsusega otsustatud kostjale eriesindaja määramine. Olukorras, kus otsust ei ole kohtu kaudu kehtetuks tunnistatud ega selle tühisust tuvastatud, siis ei ole võimalik ka tugineda pelgalt asjaolule, et otsus ei kehti. 3 Maakohtu viide hagi tagamise korras juhatuse liikme määramiseks ei ole asjakohane. Kuna LPG Eesti OÜ ei ole hagejaks tsiviilasjas nr 2-18-15189, ei ole viimasel võimalik ka taotleda hagi tagamise korras Vedelgaasile esindaja määramist. Määrus on ebaselge ja vastuoluline ning sellest ei ole võimalik aru saada, kas kohus on soovinud jätta hagi läbi vaatamata kõigis hagis esitatud nõuetes või üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. VASTUSTAJA SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSELE 5. Kostja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus tühistamata. Kuigi kohtu sellise seisukoha põhjendused on kostja hagivastuses esitatust erinevad ja kohtu kõigi sisuliste põhjendustega kostja ei nõustu, on kostja hinnangul jõudnud kohus oma lõppjärelduses õigele seisukohale ning õiguspäraselt jätnud hagi läbi vaatamata. Kostja nõustub kohtuga selles, et TsÜS § 33 lg-st 3 ja

§ 177

lõikest 1 tulenevalt ei näe seadus automaatselt ette otsuse tühisust juhul, kui hääletatakse hääleõiguse piirangut rikkudes, vaid kui tegemist on hääleõiguse piirangu rikkumisega (mida kostja ei tunnista), siis neid hääli lihtsalt ei arvestata. Seetõttu on kohus õigesti järeldanud, et isegi kui kohus asja sisulise arutamise tulemusena rahuldaks hagi, ei tooks see õiguslikult hagejale kaasa teistsugust olukorda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. Maakohtu määrus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata tsiviilasja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause).
2. Hageja esitas maakohtule kaks nõuet (sh esimese nõude koos alternatiiviga). Hageja esmaseks nõudeks on tunnistada kehtetuks kostja osanike
3. novembri 2018 koosoleku otsus, kuivõrd otsuse tegemisel rikuti hääleõiguse piirangut. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega selle nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

§ 177

lg 1 kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

§ 177

lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (vt selle kohta ka Riigikohtu 10. jaanuari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13). Iseenesest on õige maakohtu väide, et hääleõiguse piirangu rikkumisel antud hääli

§ 177lg 1 kohaselt ei arvestata.

Hääleõiguse piirangu rikkumine toob kaasa hääle tühisuse ja see avaldab mõju otsuse enese kehtivusele juhul, kui hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkus või otsuse sisu (Riigikohtu

1. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 18 ja
2. detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 12). Riigikohus on aktsionäride hääleõiguse piirangu sätet (

§ 303

) käsitledes leidnud, et hääleõiguse piirangut rikkudes vastu võetud otsust saab vaidlustada üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu (Riigikohtu

1. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 23 ja
2. oktoobri 2014 otsus 4 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 33). Kuivõrd nii osaühingu kui aktsiaseltsi puhul on hääleõiguse piiramise sätted sarnased ning sama eesmärgiga, siis tuleb eeltoodud Riigikohtu juhistest lähtuda ka

§ 177lg-t 1 kohaldades.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et kui otsuse tegemisel on rikutud hääleõiguse piirangut ning seda rikkudes antud hääled mõjutasid otsuse tegemist või selle sisu, siis on hääleõiguse piirangut rikkudes antud hääled tühised ning otsus kehtetuks tunnistatav vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 33 lg 1,

§ 177

lg 1 koostoimes

§ 178lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu 29.

septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 18). Hääleõiguse piirangut rikkudes antud hääled on küll tühised, nagu maakohus õigesti märkis, kuid see ei tähenda, et hääleõiguse piirangut rikkudes tehtud otsus oleks ilma selle kehtetust tuvastamata samuti tühine. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus, kas osanike

1. novembri 2018 otsuse tegemisel kohaldus osanikele S. Tabo ja R. Puusepa suhtes hääleõiguse piirang ning on vaidlus otsuse kehtivuse osas, siis on hagejal õigus taotleda kohtult otsuse kehtetuse tuvastamist. Järelikult on hageja nõude puhul tegemist olukorraga, millele riik peab andma õiguskaitset ning puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määrusega lahendanud kostja
2. juuni 2019 taotlust hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks, siis ei käsitle selle taotluse aluseks olevaid asjaolusid ja väiteid ka ringkonnakohus.
3. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu viide

§ 184

lg-le 6 on asjakohatu, kuivõrd käesolevalt ei ole tegemist sättes kirjeldatud olukorraga. Asjaoludest ei ilmne, et juhatuse liikmed oleksid välja langenud.

1. Põhjendatud on määruskaebuse etteheide, et maakohtu otsuse resolutsioon on eksitav. Hageja on esitanud mitmeid, sh alternatiivseid nõudeid. Maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võetud seisukohta kõigi hageja nõuete osas. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täies ulatuses ja seetõttu puudub vajadus maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustamiseks.
2. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5