Obsah (4)

§ 424§ 74§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 7. oktoober 2019, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-9931 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud la

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 74lg-te 1, 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest tuleb A.

Veskel koheselt ära kanda 7 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati kantud karistuseks A.

Veske kahtlustatavana kinnipidamise aeg (s.o 2 päeva). Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati alates A. Veske kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 7. detsembrist 2018. a.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud ülejäänud mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A. Veske ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p-de 2, 8 alusel määrati A.

Veskele käitumiskontrolli ajaks lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrati A.

Veskele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus

1. detsembril
2. a.
3. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse pöörata mõistetud karistus täitmisele. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu
5. septembri 2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning A. Veskele Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 23 päeva vangistust pöörati täitmisele.
8. Erakorralise ettekande kohaselt on A. Veske rikkunud talle Tartu Maakohtu
9. detsembri
10. a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis
11. juulil
12. a ja alkoholi tarvitamise keeldu
13. juulil
14. a. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist ja indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati A. Veskel
15. juulil
16. a alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,08 mg/l kohta. Ta tunnistab rikkumisi. Kohtu arvates puuduvad rikkumiste toimepanemiseks mõjuvad põhjused.
18. septembri
19. a kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et A. Veske on pärast erakorralise ettekande esitamist kohtule rikkunud ka

§ 75

lg 1 p-s 6 sätestatud kontrollnõuet, s.o kohustust lahkuda riigist üksnes kriminaalhooldusametniku eelneval loal. Nimelt lahkus Politsei- ja Piirivalveameti teatel A. Veske

1. augustil
2. a Soome Vabariiki. A. Veske selgitusi arvestades puudus nimetatud rikkumise toimepanemiseks mõjuv põhjus.
3. Kriminaalhoolduse jätkamine A. Veske puhul otstarbekas ei ole ega täida eesmärki. A. Veskele on antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses. Nimelt määrati juba Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a otsusega, et A. Veskel on võimalik osa karistusest kanda ära vabaduses, täites kriminaalhoolduse nõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. A. Veskel tekkisid probleemid kohustuste korrektse täitmisega juba kriminaalhoolduse alguses (veebruaris
6. a). Kriminaalhooldusametnik koostas A. Veskele kaks kirjalikku hoiatust:
7. märtsil
8. a registreerimisele tulemata jätmise
9. märtsil
10. a ja
11. mail
12. a alkoholi tarvitamise keelu eest. Vaatamata sellele jätkas A. Veske kohustuste rikkumist. Tema käitumist ja suhtumist ei muutnud ka kohtule erakorralise ettekande esitamine, kuna pärast seda rikkus ta kohustust mitte lahkuda Eesti Vabariigist kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
13. A. Veske ükskõikset ja hoolimatut suhtumist kohustuste täitmisesse ilmestab tema järjepidev eriliigiliste kohustuste rikkumine (registreerimiskohustus, alkoholi tarvitamise keeld, sotsiaalprogrammis mitte osalemine, riigipiiri loata ületamine), aga ka tema selgitused kohustuste rikkumiste kohta (alkoholile ei suutnud öelda ei, õhtune vahetus tööl, puhkusele minemine). Sellest järeldub, et A. Veske ei ole siiani aru saanud talle mõistetud karistusest ega määratud kohustustest. Arvestades tema selgitusi ja asja materjale, on ilmne, et A. Veske ei teadvusta oma alkoholiprobleemi. Kuigi ta enda sõnul osaleb jätkuvalt programmis „Kainem ja tervem Eesti“ (käib iga kuu vastuvõtul), ei ole ta enda sõnul vahepealsest alkoholi tarvitamise juhtumist programmi raames rääkinud. Tema selgitused alkoholi probleemi osas on mõneti vastuolulised. A. Veske selgitas, et ta on alkoholiprobleemiga tegelenud, samas selgitas ta, et enam tal probleeme ei ole, kuna ta ei ole kuu aega alkoholi tarvitanud. Seega puudub A. Veskel ilmselgelt senini arusaam alkoholiprobleemi olemusest ja tagajärgedest. Kuna ta ei ole teadvustanud endale probleemi, on tulemusetu sellega tegelemine.
14. Puudub alus arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik. A. Veskel puudub senini arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. -2- Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning A. Veske suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole võimalik. MÄÄRUSKAEBUS
15. A. Veske palub maakohtu määruse tühistada ja jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata.
16. Kriminaalhoolduse eesmärk on muuhulgas soodustada kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist, eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. A. Veske suhtes ei ole varem erakorralisi ettekandeid koostatud. Kohe pärast esimest rikkumist ei ole kõige rangema meetme kasutamine kooskõlas kriminaalhoolduse lõppeesmärgiga. Vabaduskaotus rikub juba saavutatu: kaovad töökoht ning sissetulekud.
17. A. Veske teadvustab alkoholiprobleemi ja saab sellest aru. Lisaks programmi „Kainem ja tervem Eesti“ läbimisele püüab ta kasutada teisele abiks olnud võtteid. Programmis ei ole ta alkoholi vahepealsest tarvitamisest rääkinud, sest ei tahtnud end süüstada. Ta kartis kriminaalhooldajapoolseid sanktsioone. Seega ei tahtnud ta probleemi eitada.
18. Määrusest jääb arusaamatuks, mida luges kohus A. Veske registreerimiskohustuse rikkumiseks. Kohtumääruses kirjeldatakse kordi, mil ta helistas sooviga kohtumisaega muuta ning neid, mil ta ei saanud haiguse tõttu (mille kohta esitati ka arstitõend) kohtumisele minna. A. Veskel on alati olnud mõjuv põhjus kohtumisele mitteilmumiseks.
19. Tõepoolest on A. Veske mitmel korral muutnud registreerimise aegu, ent see on tulenenud terviserikkest või töögraafiku muutmisest. Seega väide, mille kohaselt A. Veske ei ole suuteline registreerimiskohustust täitma, ei vasta tegelikkusele.
20. A. Veske võtab omaks Soomes käimise
21. –
22. augustini. Reisi korraldas isa, et keskkonnavahetusega avaldada positiivset mõju A. Veskele. Isa ei teadnud A. Veskele kohaldatud piirangust ega osanud arvata, et riigist lahkumiseks peab kriminaalhooldusametnikult luba küsima.
23. Kahetsusväärseks peab A. Veske sedagi, et kohus jättis karistuse täitmisele pööramisel tähelepanuta, et kohtule ettekande esitamise ajaks ei olnud kriminaalhooldusametnikule saabunud vastust SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikust A. Veske programmis osalemise kohta. A. Veske on korduvalt käinud kliinikus ja temalt on igal korral võetud vereanalüüs (sh maksa näitajad) ning alkoholi tarvitamist ei ole tuvastatud.
24. Kokkuvõtteks leiab A. Veske, et kohus on õigesti tuvastanud määruskaebuse esitajal alkoholi mittetarvitamise keelu. Ta ei ole seda kunagi eitanud ega varjata püüdnud. A. Veske on teadlik alkoholi tarvitamisele kallutavatest teguritest ning otsib abi nende minimeerimiseks. Ta soovib töötada ning lisab ka tööandjapoolse iseloomustuse. A. Veskele koostatud iseloomustus annab piisava aluse arvata, et ta on isik, kelle suhtes on otstarbekas karistus tingimisi kohaldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
26. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda erinevad katseaja tingimuste rikkumised A. Veske puhul tuvastatuks. Määruskaebuses -3- märgitu kohaselt ei eitagi A. Veske alkoholi tarvitamisi ja kriminaalhooldaja loata riigist lahkumist, ent põhjendab neid ja palub mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele.
27. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
28. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et tegemist ei ole A. Veske esimese rikkumisega – vaatamata korduvatele kirjalikele hoiatustele, jätkas ta rikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et A. Veske katseaeg tuleb lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Kuna maakohus on arvestanud ka selgitusi istungil ning neid analüüsinud, ei näe ringkonnakohus vajadust hakata neid põhjendusi uuesti üle kordama.
29. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemidega kulgemise osas väga väike. Seetõttu puuduks määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus -4-