Obsah (5)

§ 8§ 203§ 7§ 17§ 18

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1579 Haldusasi Deoro Trade

§ 8lg-st 6 ja justiitsministri 27.

oktoobri

1. a määrusest nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ allub kaebus Tallinna Halduskohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Deoro Trade OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, taotledes Tartu Halduskohtu
3. augusti
4. a määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus kaebust valesti mõistnud. Kaebus ei ole esitatud MTA haldusaktide peale, vaid Eesti Vabariigi vastu tulenevalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ning Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingust. Tartu Halduskohus on pädev vaidlust lahendama ning õigustatud jätma kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis on vastuolus Euroopa Liidu õiguse vahetult kohaldatavate sätetega ja rikuvad kaebaja õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda.

Vastuseks määrusekaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 5. Kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust kohtualluvuse kohta. Kohtualluvus määrab, millises siseriiklikus kohtus kuulub kaebus läbivaatamisele. Halduskohtumenetluses määratakse kohtualluvus üldjuhul haldusorgani asukoha järgi (

§ 7lg 1).

Erandlikult kaebaja asukoha järgi määratakse kohtualluvus muu hulgas asjades, kus vastustajaks on maksuhaldur (

§ 8lg 6).

Halduskohus ongi leidnud, et kuna kaebuse nõuded on suunatud maksuhalduri vastu, siis vastavalt

§ 8

lg-le 6 tuleb kaebus edastada lahendamiseks kaebaja asukohajärgsele kohtule, s.o Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuses ei ole kaebaja väitnud, et halduskohus oleks kaebaja asukoha ebaõigesti tuvastanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebuse taotluste kohaselt soovib kaebaja maksuhalduri haldusaktide kehtetuks tunnistamist ja maksuhalduri haldusaktidega tekitatud kahju hüvitamist. Seega on halduskohus kohtualluvuse õigesti määranud, kui kaebuse nõuded kajastavad kaebaja tegelikku tahet kaebuse esitamisel. 6. Määruskaebuses väidab kaebaja aga, et see nii ei ole. Nimelt peab kaebaja vastustajaks Eesti Vabariiki, mitte MTA-d. Kaebaja ei ole uuesti formuleerinud kaebuse nõudeid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtule lõplikult selge, millise nõude kaebaja soovib esitada. Kaebuse ja 2 määruskaebuse väidete alusel on võimalik nii see, et kaebaja leiab, et talle tekitati kahju tema suhtes diskrimineerivate maksuotsuste andmisega, kui ka see, et kaebaja leiab, et talle tekitati kahju kohtumenetluses, kui halduskohtumenetluses jäeti rahuldamata maksuotsuste tühistamiseks esitatud kaebus või see, et kaebaja leiab, et talle tekitati kahju õigustloova akti andmise või andmata jätmisega. Kuid ka neil juhtudel ei alluks kaebuse läbivaatamine Tartu Halduskohtule. Vastustajaks haldusasjas on Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse (

§ 17lg 1).

Seega ei ole halduskohtumenetluses vastustajaks Eesti Vabariik, vaid vaidlusega kõige enam seotud haldusorgan. Vastustaja teeb kindlaks halduskohus, kusjuures kohus ei ole sealjuures seotud kaebaja seisukohaga (

§ 18lg 1).

Vastavalt ei oma tähendust kaebaja määratlus, et vastustajaks asjas on Eesti Vabariik ning vastustaja tuleb kindlaks teha lähtuvalt kaebuse nõudest. Seega, kui kaebusega taotletakse maksuhalduri poolt tekitatud kahju hüvitamist on vastustajaks MTA ning kohtualluvus tuleb määrata

§ 8lg 6 järgi, nagu tegigi halduskohus kaevatavas määruses.

Kui kaebusega taotletakse õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist, on vastustajaks justiitsministeerium tulenevalt

§ 17lg 3 ls-st 1.

Kui kaebusega taotletakse õigustloova akti andmise või andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, on vastustajaks rahandusministeerium tulenevalt

§ 17lg 3 ls-st 2 koostoimes VVS § 65 lg-ga 1.

Mõlemal juhul tuleb kohtualluvus määrata

§ 7lg 1 järgi.

Kuna mõlema ministeeriumi asukohaks on Tallinna linn, siis allub vaidlus vastavalt Tallinna halduskohtule. 7. Määruskaebuse põhjendused, miks Tartu Halduskohus on pädev kohus kaebuse läbivaatamiseks, ei ole kohtualluvuse määramisel asjakohased. Halduskohus ei ole tuginenud seisukohale, nagu ei kuuluks kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse ega otsustanud tagastada kaebust pädevuse puudumise tõttu. Kuid just halduskohtu pädevuse selgitamisele on määruskaebuse põhjendused suunatud. Samas puudub määruskaebuses igasugune selgitus selle kohta, miks

asjakohaste sätete järgi (või neile vaatamata) kuuluks kaebus läbivaatamisele Tartu Halduskohtus, mitte Tallinna Halduskohtus.

1. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata.
2. Kaebajale tuleb tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kuna riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ 3