Obsah (4)

§ 2§ 158§ 88§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2019, Tartu Haldusasja number 3-18-2024 Haldusasi Andrei Bušinski kaebus

) § 110 lg 1 p 3 sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Lähtudes RÕS § 6 lg-st 1, võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 6. Riigi õigusabi andmine on aga vaatamata isiku majanduslikule olukorrale välistatud juhul, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja on iseseisvalt, st ilma esindaja abita esitanud käesolevas asjas kaebuse, määruskaebuse, erinevaid taotlusi, kaebuse lisasid. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja ka varasemalt osalenud halduskohtumenetluses. Kuigi kaebaja väidab, et talle jääb otsus raskesti mõistetavaks selle juriidilise keelekasutuse tõttu, ei ole see vältimatult asjaolu, mis tooks kaasa kaebajale esindaja määramise. Kaebajal on sellele vaatamata võimalik mõista lahendi põhisisu ning esitada vajadusel edasikaebus, kus ta saab välja tuua oma vastuväited halduskohtu põhjendustele. Nimetatud asjaolu ei takista kaebajal apellatsioonkaebust esitamast. 7.

§ 2

lg 4 ls 1 kohaselt tagab kohus halduskohtumenetluses omal algatusel asja lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõendi ei jääks esitama õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

§ 158

lg 1 kohaselt on kohtu ülesanne otsustada, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. See tähendab, et tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas vajadusel välja asjaolud omal initsiatiivil ning kogub tõendeid, suunab ja abistab kaebajat oma selgitustega ja asja lahendamisel selgitab välja kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja vajaliku kohtupraktika. Kohtul on halduskohtumenetluses kohustus tagada, et menetlusosalised õigused ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu kaitseta. 2

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja peamine ülesanne on üksnes osundada asjaoludele, mille tõttu ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses sellega iseseisvalt hakkama saanud. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja saab oma õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ka apellatsioonkaebuse koostamisel ja esitamisel ning kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2. Koos riigi õigusabi taotlusega on kaebaja esitanud taotluse võimaldada talle ärakiri tema
3. oktoobril 2018 esitatud kaebusest käesolevas haldusasjas. Kaebusest koopia väljastamist soovib kaebaja apellatsioonkaebuse koostamiseks.
4. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad

§-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 88

kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt

§ 28lg-ga 2.

Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu

1. septembri
2. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks saada koopiat halduskohtule esitatud kaebusest. Väide, et koopia on vajalik apellatsioonkaebuse koostamiseks, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale. Seda enam, et kaebuse sisu on lühidalt refereeritud halduskohtu otsuses, mis on kaebajale kätte toimetatud.
3. Kaebaja on esitanud taotluse ka toimikuga tutvumiseks. Menetlusosalise õiguse toimikuga tutvuda sätestab

§ 88

lg 1.

§ 88

lg 6 teise lause kohaselt võib menetlusosalise huve arvestades kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal kui kohtumajas. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse toimikuga tutvumiseks ning võimaldab tal tutvuda toimikuga tema viibimiskohas Tartu Vanglas.

1. Justiitsministri
2. veebruari
3. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 28 lg 4 kohaselt tuleb toimikuga tutvumine registreerida toimikus, märkides, kellena tutvuja kohtumenetluses esines, tutvumise aja ja kestvuse ning vajaduse korral ka toimiku numbri. Toimikuga tutvumise kohta annab tutvuja allkirja. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tutvustatakse toimikut kinnipidamisasutuses viibivale isikule justiitsministri
4. novembri
5. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSKE) § 29 lõikes 3 sätestatud korras. Toimikuga tutvumisel kinnipidamisasutuses märgitakse toimikusse ka vastutava kinnipidamisasutuse ametniku nimi ja allkiri. VSKE § 29 lg 3 kohaselt viibib isikliku toimikuga tutvumise juures isiklike toimikute säilimise eest vastutav vanglateenistuja.
6. Tartu Vanglal tuleb korraldada kaebajale haldusasja nr 3-18-2024 toimikuga tutvumine, tagada allkirjalehe täitmine ning tagastada toimik koos allkirjalehega Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Vanglal tuleb toimikut tutvustades arvestada asjaoluga, et Tartu Halduskohus kuulutas
7. novembri
8. a määrusega asja menetluse osaliselt kinniseks Tartu Vangla
9. oktoobril 3 2018 edastatud vastuse lisa „Riskihindamise ankeet: 134064“ (tl 47-48) osas ning piiras kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga. Tartu Halduskohus kuulutas
10. märtsi
11. a määrusega kuulutas asja menetlus kinniseks ka riskihindamise ankeedi nr 151294 (tl 180–181) osas ning keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda riskihindamise ankeediga nr 151294 ja saada sellest ärakirju. /allkirjastatud digitaalselt/ 4