← Eesti

1-19-8081/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-8081 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Kirill Ptitsõni süüdistuses KarS § 303 lg 1 järgi kiir- ja kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Kirill Ptitsõn (isikukood 39512193719), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Kirill Ptitsõni apellatsioon Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega tunnistati Kirill Ptitsõn kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 303 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu
  9. juuli
  10. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
  11. Süüdistuse kohaselt osales K. Ptitsõn
  12. oktoobril 2019 kell 13.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas toimunud kohtuistungil pealtvaatajana. Ta oli kohtusitungil silmnähtavalt joobes ning käitus ebaadekvaatselt, mistõttu eemaldas kohtunik K. Ptitsõni kohtusaalist. Peale kohtusaalist lahkumist keeldus K. Ptitsõn allumast Narva kohtumaja kordniku A.L. a korraldustele Narva kohtumaja territooriumilt lahkuda. Kättemaksuks kannatanu poolt oma töökohustuste täitmise eest ründas K. Ptitsõn kannatanut, lüües viimast ühe korra jalaga näkku. K. Ptitsõni ründe tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning talle tekitati kehavigastus (ninaluu murd). APELLATSIOON
  13. K. Ptitsõn esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub mõistetud karistust kergendada või end karistusest tingimisi vabastada, kuna tal on noor pere ja ametlik töö. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  14. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et K. Ptitsõni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
  15. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS §
  16. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
  17. peatüki
  18. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
  19. Süüdistatav ei ole apellatsioonis osutanud ühegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele, vaid on taotlenud kergemat karistus või karistusest tingimisi vabastamist.
  20. K. Ptitsõn ja prokurör sõlmisid
  21. oktoobril 2019 kokkuleppe, millega K. Ptitsõn nõustus talle KarS § 303 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud karistusega. Kohus arutas kokkulepet
  22. oktoobril 2019 peetud kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist nähtub, et prokurör andis istungil ülevaate sõlmitud kokkuleppest ning K. Ptitsõn kinnitas, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, sealhulgas liitkaristuse moodustamise osas, ja ta soovib kokkuleppe kinnitamist. Samuti kinnitas süüdistatav kohtule, et kokkulepe sõlmimine on tema vaba tahe.
  23. Eeltoodust nähtub, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme. Samuti ei ole alust väita, et kohus oleks materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, mõistnud süüdistatavale karistuse, mida seadus selle eest ette ei näe või kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud. Järelikult puudub alus maakohtu otsuse vaidlustamiseks.
  24. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole K. Ptitsõnil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.