lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Renko Reintam’i suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 13.06.2017.a otsuse R 17/823 (viitenumber 2017/124334) täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel pööratakse Renko Reintam’ilt väljamõistetud ja tasumata menetluskulu summas 137,11 € (üksssada kolmümmend seitse eurot ja üksteist euro senti) Eesti riigi tuludesse. 3. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank – EE932200221023778606; SEB Pank – EE891010220034796011; Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning maksekorralduse selgitusse: „1-197964, Renko Reintam, menetluskulu“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus väljastada Justiitsministeeriumile Keskusele. Edasikaebamise kord ja Renko Riigi Reintam’ile, Tugiteenuste Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 08.10.2019.a saabus Harju Maakohtule Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 13.06.2017.a otsus R 17/823 (viitenumber 2017/124334) tunnustamiseks ja täitmiseks Renko Reintam’i suhtes, kellelt mõisteti välja 137,11 eurot süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks. Otsus jõustus 13.07.2017.a. Määruse motiivid Esmalt märgib kohus, et kuivõrd rahvastikuregistri kohaselt on Renko Reintam’i elukohaks xxx, siis on Harju Maakohtul käesoleval juhul
lg 1 p-st 1 tulenevalt pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle.
lg 11 p 1 - 4 kohaselt kuuluvad rahaliste kohustuste hulka ka süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma; süüteo eest süüdimõistva otsusega kannatanu kasuks väljamõistetud hüvitis, juhul kui kannatanu pole esitanud tsiviilhagi; rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks; süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma, mis tuleb tasuda avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile. Eesti Vabariigile Soome Vabariigi asutuse poolt esitatud tunnistusest nähtub, et Renko Reintam pani toime liiklussüüteo, mis seisnes selles, et tema 22.10.2016.a Helsingis, Soome Vabariigis, juhtis sõidukit, olles tarvitanud narkootikume. Pärast sõitu oli tema veres 0,007mg/l alprasolaami, seega juhtis joobeseisundis noorena mootorsõidukit. Tema poolt toimepandud rikkumine kvalifitseeriti Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 23 § 3; ptk 6 § 8 järgi.
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses Soome Vabariigi poolt märgitud, et Renko Reintam’i poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist liiklussüüteoga.
p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo, sealhulgas süütegude eest, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 2 kontrollima, kas Renko Reintam’i poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Renko Reintam’i suhtes tehtud otsus on jõustunud 13.07.2017.a. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Soome Vabariigi otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus või sellelaadse muu organ/ametiasutus. Tunnistuse kohaselt esitati Renko Reintam’ile 18.04.2017.a kohtukutse isiklikult ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Ka muid
§-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka lahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud, ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 €. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine
lg 3 kohaselt rahatrahvi tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega
mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt
lg 1 p-st 1, § 50870 pst 2 ning §-st 50872 tuleb Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 13.06.2017.a otsuse täitmine Renko Reintam’i suhtes tunnistada lubatavaks.
kohaselt pööratakse antud juhul menetluskuluna välja mõistetud summa Eesti riigi tuludesse, sest käesoleval juhul ei ole Eesti Vabariik ja Soome Vabariik leppinud kokku teisiti. Seega tuleb Renko Reintam’ilt Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 13.06.2017.a otsusega R 17/823 (viitenumber 2017/124334) väljamõistetud ja tasumata menetluskulud summas 137,11 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. Kohus juhindub
, § 477, § 4896 lg 3, § 4897 lg 1 p 1; § 48911 lg 1 p 1; § 50870 p 2, § 50871, § 50872, § 50874 Merle Parts kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.