Obsah (12)

§ 180§ 182§ 100§ 101§ 113§ 162§ 8§ 76§ 82§ 30§ 29§ 183

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 18. oktoober 2019 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-2766 Hagi ese Tamr

§ 180

lg 1 kohaselt võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte.

§ 180

lg 2 kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

§ 182

lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt asjaolust, et Kostja II ja Kostja I vahel on sõlmitud ettevõtte ülemineku leping ning alates võlgnevuse viiendast osamaksest on võlatunnistusega võetud kohustust täitnud Kostja I, on Kostja I ja Kostja II solidaarselt vastutavad kostjad. Seega on käesolev hagi esitatud solidaarselt vastutavate kostjate vastu.

§ 100

tähenduses on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostjal on kohustus tasuda hagejale rahasumma 107 702,86 eurot, mida kostja ei ole hagi esitamise hetkeks täitnud. Sellest tulenevalt palub hageja

§ 101

lg 1 p 6 ja § 108 alusel kostjalt põhivõlgnevuse summas 107 702,86 eurot väljamõistmist.

§ 113

lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt võlatunnistusele on maksegraafikust mittekinnipidamisel hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % kogu võlgnetavast summas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja soovib arvestada ja nõuda viivist kuni 20.02.2019 ning viivise suurus on kokku 15 770,29 eurot ehk viivise arvestus on alljärgnev: Võlgnevus ehk Viivitatud Viivis Kokkulepitud Summa Tegelik makse tähtajaks päevade (0,5% maksetähtaeg eurodes (summa ja makse tasumata arv päevas) kuupäev) summa seisuga 20.02.2019 12.12.2018 20 000 20 000 12.12.2018 0 17.12.2018 24.12.2018 31.12.2018 07.01.2019 14.01.2019 21.01.2019 28.01.2019 31.01.2019 20 000 20 000 40 000 20 000 20 000 20 000 20 000 42 702,86 20 000 18.12.2018 20 000 27.12.2018 20 000 02.01.2019 20 000 08.01.2019 10 000 17.01.2019 5 000 01.02.2019 0 0 20 000 0 10 000 15 000 20 000 42 702,86 51 5 100,00 37 30 23 20 1 850,00 2 250,00 2 300,00 4 270,29 lk 4 KOKKU 222 702,86 107 702,86 15 70,29 Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses ja välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevus summas 107 702,86 eurot ning viivis 15 770,29 eurot. 1.

1. 25.03.2019.a. menetlusdokumendis /t.l 29/ märgib hageja vastuseks kostja vastuväidetele, et hagiavaldus ja nõue on piisavalt tõendatud, sest selle aluseks on Mihkel Haaveli poolt digiallkirjastatud konstitutiivne võlatunnistus, mida kostjad ühiselt on ka korduvalt järginud ning täitnud. 1.
2. 03.05.
3. hageja vastuses kostjate 25.04.2019 hagiavalduse vastusele /tl 175/ märgib hageja, et 18.04.2019 saatis kostjate esindaja Veli Kraavi hagejale e-kirja: „Ettepanek kompromissi osas oleks printsiibis järgmine. Kompromissi korral kostjad loobuvad nõudele vastu vaidlemast ning määrus, millega kompromiss kinnitatakse jääb hagejale täitedokumendiks. Kostja soovib 12 kuu pikkust maksegraafikut. Sellisel juhul suudab ta maksed oma apteekide rahavoost katta. Tagatiseks jääb hagejale hüpoteek Pirital paiknevale korteriomandile, mille väärtus on nõude katmiseks enam kui piisav.“ 23.04.2019 vastas hageja kostjate ettepanekule, et kahjuks on pakutud kompromiss väga ühepoolne ning Tamro ei saa sellega nõustuda. Hageja tegi omapoolse kompromissettepaneku, mille kohaselt on hageja valmis kompromissina loobuma viivise nõudest, kui kostjad tasuvad koheselt kogu põhivõlgnevuse. Kostjad ei vastanud hageja kompromissi ettepanekule. 25.04.2019 menetlusdokumendi punktis 3 väidavad kostjad, et tehtud kompromissettepanek oli mõistlik, kuid hageja ei võtnud seda vastu. Samas unustatakse märkida, et hageja küll ei nõustunud pakutud kompromissiga, kuid tegi omapoolse kompromissettepaneku olles valmis loobuma viivise nõudest, kui kostjad tasuvad koheselt võlgnevuse (mitte ei nõudnud võlgnevuse niisama kohest tasumist), millele kostjad ei reageerinud. Hageja peab vajalikuks märkida, et loeb kostjate tehtud kompromissettepanekut ebamõistlikuks ning ühepoolseks, sest sisuliselt on see taaskord lihtsalt maksetähtaja juurde küsimine, mida hageja juba korduvalt on andnud. Hageja tegevus ei ole suunatud kostjate äritegevuse halvamisele, vaid võlgnevuse kättesaamisele. Arvestades kostjate varasemat käitumist nagu näiteks see, et kokkulepitud maksetähtaegadest ei peeta kinni; võõrandatakse ettevõte; võetakse pangast laenu, millega lubatakse tasuda võlgnevus hagejale, kuid laen küll võetakse, kuid hagejale sellest midagi ei tasuta jne, on hageja veendunud, et tegemist oleks järjekordse venitamistaktikaga ning hageja ei ole veendunud, et kostjad uuest maksegraafikust kinni peaksid. Seetõttu ei saanud hageja ka pakutud kompromissi vastu võtta. Viide, et kompromissi mittetäitmisel on hagejal võimalus pöörduda täitemenetlusse ei tee pakutud kompromissi hagejale vastuvõetavamaks. Täitemenetlus on üldjuhul aeganõudev ja oleks hagejale täiendavalt koormav ning kulukas. Samavõrra on kostjatel võimalus Pirital paiknev korter koheselt ise võõrandada ning võlgnevus tasuda ehk hageja pakutud kompromissiga säästa viivised ehk vähemalt 15 770,29 eurot. Kostjate majanduslik olukord ei ole raske. Isegi kui uskuda, et kostjatel on raske majanduslik seisukord, mis on tõendamata ning 2 tegutseva apteegi puhul ei ole usutav, siis see on majandustegevuse halva planeerimise, äriplaani nõrkuse vms küsimus. Pirita tee korteri müügist saadava rahaga on võimalik tasuda hagejale võlgnevus ja finantseerida ka edasist majandustegevust. Hageja ja kohtu ülesanne ei ole leida kostjale võimalikult mugavat ja soodsat lahendit, mis tagaks kostjatele mugava maksegraafiku ja kinnisvara säilimise Tallinnas. Käesoleval juhul soovitakse aga just seda saavutada ehk saada soodsat olukorda oma äritegevusega tegelemiseks hagejalt veelgi pikema lk 5 maksetähtaja nõudmisega finantseerides oma majandustegevust seeläbi kaudselt hageja arvel ning säilitades samal ajal ka Pirita tee korter. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Võlaõigusseaduse §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Võlatunnistuse on andnud kostjate esindaja, maksegraafiku on kostjad ise välja pakkunud ja aktsepteerinud viivise suuruse allkirjastades võlatunnistuse ning edastades selle hagejale. Kostjad on asunud võlatunnistuses kokku lepitud maksegraafikut ka täitma. Antud dokument lõi iseseisva kohustuse iseseisvate maksetähtaegadega ning tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Puuduvad alused viivise vähendamiseks. Kostjate taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata ja viivis välja mõista. Hageja ei ole kompromissi läbirääkimistel käitunud pahatahtlikult ja tegevuse eesmärk ei ole kostjate äritegevuse väljasuretamine, vaid võlgnevuse kättesaamine. Viivisnõue ei ole ebamõistlikult suur, vaid selle suurus on seotud eesmärgiga tagada kostjate poolt põhivõlgnevuse tähtajaline täitmine.
4. KOSTJATE VASTUVÄITED 2.
5. Kostjad vaidlevad esialgses vastuses /tl. 25/ hagile vastu. Kostjad vaidlevad hagile vastu kogu ulatuses ning peavad seda põhjendamatuks. 2.
6. 25.04.2019.a. vastuses hagile /t.l. 170/ paluvad kostjad:
7. Jätta Tamro Eesti OÜ hagi rahuldamata.
8. Alternatiivselt taotlusele nr 1, kui kohus peaks Tamro Eesti OÜ hagi rahuldama, vähendada Tamro Eesti OÜ nõutavat viivist nullini või alternatiivselt summani, mida kohus peab omal äranägemisel mõistlikuks.
9. Jätta Tamro Eesti OÜ menetluskulud tema enda kanda.
10. Mõista Tamro Eesti OÜ-lt välja Pharma Partners OÜ ja Niidu Apteek OÜ kuni 25.04.2019 kantud menetluskulud summas 2 112,50 eurot ja Pharma LEXTAL 2 Partners OÜ ja Niidu Apteek OÜ edasised tsiviilasjas nr 2-19-2766 kantavad menetluskulud vastavalt edaspidi esitatavatele menetluskulude nimekirjadele.
11. Otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tamro Eesti OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
12. veebruaril 2019 esitas Tamro Eesti OÜ (edaspidi: hageja) hagiavalduse Pharma Partners OÜ (edaspidi: kostja 1) ja Niidu Apteek OÜ (edaspidi: kostja 2; edaspidi kostja 1 ja kostja 2 koos nimetatud kui kostjad) vastu. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja võttis hagi
13. veebruar 2019 määrusega menetlusse.
14. märtsi 2019 määrusega andis kohus kostjatele 10 päeva hagile vastamiseks ja menetluskulude nimekirja ning tõendite esitamiseks arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja ja kostjad asusid kompromissläbirääkimisi pidama, millest johtuvalt pikendas kohus hagile vastamise tähtaega
15. aprillini. Edasiste menetluskulude vältimise ja vaidluse kiire lõpetamise eesmärgil esitasid kostjad mõistliku kompromissettepaneku hagejale. Selle kohaselt oleks kostjad loobunud nõudele vastu vaidlemast ja tasunud hageja nõutud summa 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel. Kusjuures – Pirital paiknev korteriomand, mille väärtus on enam kui piisav hageja nõude täitmiseks ja millele on hagi tagamise raames seatud hüpoteek hageja kasuks, oleks hagejale tagatiseks jäänud. Kostjatele arusaamatutel põhjustel hageja ettepanekuga ei nõustunud, vaid nõudis koheselt kogu põhivõlgnevuse tasumist. Selliselt on kostjate lk 6 hinnangul hageja tegevus suunatud pigem kostjate äritegevuse halvamisele ja apteekide väljasuretamisele (mida kinnitab ka hagi tagamise taotlus kostja 1 arvelduskontode arestimisele), kui huvile enda väidetavat nõuet maksma panna. Hageja on asunud seisukohale, et tal on nõue kostjate vastu tulenevalt 11.12.2018 dokumendist, mida hageja nimetab konstitutiivseks võlatunnistuseks. Hageja põhjenduste kohaselt on kostjad jätnud tasumata 107 702,86 eurot, millele lisandub viivis 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest (viivis kokku 15 770,29 eurot). Antud hagiavaldus on alusetu ja põhjendamatu ning hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Kostjad põhjendavad enda seisukohta järgnevalt: • 11.12.2018 dokument ei ole konstitutiivne võlatunnistus. Võlatunnistuse tunnistamisel konstitutiivseks on määravaks poolte tahe luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus, n-ö aluskohustusest isoleeritud kohustus. Võlatunnistus on konstitutiivne, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus. Sealjuures – konstitutiivse võlatunnistusega pole Riigikohtu hinnangul tegemist juhul, kui võlatunnistuse andmise eesmärk on anda tagatis nn aluskohustuse (nt ostuhinna tasumise kohustuse) tagamiseks. Sellisel juhul ei teki poolte vahele algse kohustuse kõrvale sellest sõltumatu kohustus. Kusjuures - ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine

§-le 30 ei ole piisav võlatunnistuse konstitutiivseks lugemiseks. Tahet luua iseseisev kohustus peab tõendama pool, kes võlatunnistuse konstitutiivsusele tugineb. 11.12.2018 dokument, mille alusel hageja nõude esitanud on, pole konstitutiivne võlatunnistus, nagu hageja seda väidab olevat. Antud dokument ei loo iseseisvat ja sõltumatut nõudealust poolte lepingulisest suhtest. Riigikohtu praktika kohaselt peab tahet luua konstitutiivne võlatunnistus tõendama isik, kes konstitutiivsusele tugineb – st hageja. Hageja seda aga antud juhul teinud pole, seega ei ole tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. • Hageja nõue pole tõendatud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.12.2018 dokument ei ole konstitutiivne võlatunnistus, nagu hageja selle väidab olevat. Seetõttu peab hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt enda nõuet tõendama, kui tema hinnangul tal on nõue kostjate vastu. See tähendab – hageja peab tõendama ja selgitama, mille alusel tal väidetav nõue kostjate vastu tekkinud on; esitama menetlusse lepingu, mille alusel nõue on tekkinud; tõendama tarnete tegemist jne. Kuna hageja seda teinud pole, ei kuulu hageja nõue rahuldamisele. • Taotlus viivise vähendamiseks.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldaja tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust näiteks asjaolu, et võlgnik on ise nõustunud äärmiselt suure viivisemääraga laenulepingu sõlmimisega. Sealjuures – ka konstitutiivses võlatunnistuses kokkulepitud viivisenõuete osas sõlmitud kokkulepete kehtivuse ja viivise vähenemiseks saab kostja esitada kohtumenetluses vastuväite. lk 7 Hageja väidab hagis, et tal on kostjate vastu viivisenõue 15 770,29 eurot, kuivõrd 11.12.2018 dokumendis sai sätestatud, et viivise määraks on 0,5% võlgnetavast summast iga päeva eest. Juhuks kui kohus peaks rahuldama hageja põhinõude antud menetluses, taotlevad kostjad hageja nõutud viivise vähendamist järgnevatel põhjustel. Asjaolu, et viivise määr sai fikseeritud 11.12.2018 kokkuleppes, ei välista viivise vähendamise taotluse esitamist. Esiteks – hageja esitatud viivisenõue on objektiivselt ebamõistlikult suur võrreldes seaduses sätestatuga. Hageja nõuab viivist 0,5% päevas võlgnetavalt summalt, mis on lausa 182,50% aastas. Võrdluseks – seadusjärgne viivisemäär on

§ 113ja § 94 järgi hetkel 0,02% päevas ehk 8% aastas.

Selliselt nõuab hageja viivist, mis on üle 23 korra suurem, kui

-is sätestatuna. Teiseks – viivisenõue on ebamõistlikult suur ka seetõttu, et viivitamisest hagejale kahju ei teki ja kui isegi peaks tekkima, siis kindlasti mitte 15 770,29 euro ulatuses. Vastupidist pole hageja tõendanud. Kolmandaks – viivisenõude vähendamine on põhjendatud ka poolte majanduslikku seisu arvestades. Hageja sai enda sõnul eelmise majandusaasta aruande kohaselt müügitulu üle 111 miljoni, hageja jaotamata kasum on ca 28 miljonit ja pangakontol üle 3 miljoni vaba raha. Teisel pool on kostjad – kohalikud väikeettevõtted, kes arendavad kohalikku äritegevust ja elu. Selgelt on suur viivisenõue koormav kostjatele ning selle vähendamine vähesema tähtsusega suurele äriühingule. Neljandaks – viivisenõude vähendamine on põhjendatud ka hageja pahausksest käitumisest. Nagu ülal selgitatud, proovisid kostjad saavutada vaidlusele kiire lahenduse kompromissi sõlmimisega, kuid hageja lükkas kostjate poolt pakutud mõistliku ettepaneku põhjendamatult tagasi. Kostjate hinnangul on hageja tegevus suunatud kostjate äritegevuse halvamisele ja apteekide väljasuretamisele (mida kinnitab ka hagi tagamise taotlus kostja 1 arvelduskontode arestimisele), kui huvile enda nõuet maksma panna. Eeltoodu alusel paluvad kostjad kohtul vähendada viivist nullini. Alternatiivselt paluvad kostjad kohtul vähendada viivist omal äranägemisel mõistliku ulatuseni. Kostjad ei võta omaks ühtegi hageja faktilist väidet, mille osas kostjad pole selgesõnaliselt märkinud, et võtavad selle omaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. 3. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt • 12.12.2018.a. andis Niidu Apteek OÜ (kostja 2) Tamro Eesti OÜ-le (hagejale) võlatunnistuse, mille alusel kohustus täitma rahalise kohustuse summas 222 702,86 eurot maksegraafiku alusel. • 10.12.2018 esitas kostja 1 ettevõtte ülemineku teatise selle kohta, et kostja 2 on sõlminud OÜ-ga Pharma Partners (kostja 1) lepingu, mille kohaselt annab ta kõik enda kohustused, mis moodustavad ühtse apteegiteenuseid osutava ettevõtte, üle OÜ-le Pharma Partners./t.l. 6/. lk 8 • Kostjad on võlgnevusest tasunud 115 000 eurot seitsme osamaksena. Esimesed neli osamakset (maksekorraldused 12.12.2018, 17.12.2018, 31.12.2018 tl 7; 24.12.2018 makse osas ei ole kohtule maksekorralduse koopiat esitatud) on tasutud kostja 2 poolt ja kolm osamakset kostja 1 poolt (maksekorraldused 07.01.2019, 14.01.2019, 21.01.2019, tl 8). 4. Kostjad ei nõustunud nende vastu esitatud nõudega ja on seisukohal, et 11.12.2018 dokument ei ole konstitutiivne võlatunnistus. Kostjad leiavad, et hageja pole tõendanud, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega ning hageja nõue on tõendamata. 5.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 30

lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. 6. Riigikohus on selgitanud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne)

§ 30

mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või asendada senine kohustus peab tõendama võlausaldaja, vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt Riigikohtu 24.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 17; 06.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p-d 20 ja 22). 7. Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa

§ 29kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta.

1. Käesoleval juhul tuleneb kohtu hinnangul 11.12.2018 dokumendist, et see annab hagejale iseseisva nõudeõiguse. Dokumendist nähtuvalt on kostja 2 kinnitanud, et annab konstitutiivse võlatunnistuse, kinnitanud kohustuste olemasolu summas 222 702,86 eurot ja kohustuse tasumise maksegraafiku, mitte üksnes nentinud kohustuse olemasolu ning selle tagastamise kohustust. Esile toodud asjaolude pinnal on kohtu hinnangul tuvastatav kostja 2 tegelik tahe sõlmida konstitutiivne võlatunnistus. Hageja on tõendanud poole tahte luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus.
2. Kohus ei saa pidada põhjendatuks kostjate vastuväiteid. Kohtule on esitatud võlatunnistus, millest nähtub kostja 2 tahe võlgnetava summa eraldiseisva kohustusena määratlemiseks. 10.

§ 180

lg 1 kohaselt võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte.

§ 180

lg 2 kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja lk 9 kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

§ 182

lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 183

lõike 1 kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga.

1. Seega tulenevalt asjaolust, et kostja 2 ja kostja 1 vahel on sõlmitud ettevõtte ülemineku leping, vastutavad kostja 1 ja kostja 2 hagejale võlgnetava kohustuse eest solidaarselt.
2. Kostjal on kohustus tasuda hagejale rahasumma 107 702,86 eurot, mida kostja ei ole hagi esitamise hetkeks täitnud Hageja palub

§ 101

lg 1 p 6 ja § 108 alusel kostjalt põhivõlgnevuse summas 107 702,86 eurot väljamõistmist. 13. Kokkuvõttes leiab kohus, et esitatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlatunnistusele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning kostjal 2 tekkis uus iseseisev kohustus tasuda võlatunnistuses märgitud summa. Kohtule esitatud tõenditest /tl 7-8/ nähtuvalt on kostjad asunud võlatunnistuses allkirjastatud maksegraafikut ka täitma. 14.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võlatunnistuse kohaselt on viivisemääraks 0,5% päevas.

1. Hageja nõuab viivist 0,5 % päevas kogu võlgnetavast summas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 20.02.2019 ning viivise suurus on kokku 15 770,29 eurot.
2. Kostjad vaidlesid vastu ka viivisenõudele, kuna leidsid, et viivisenõue on ebamõistlikult suur võrreldes seaduses sätestatuga. Kostjate hinnangul viivitamisest hagejale kahju ei teki. Viivisenõude vähendamine on põhjendatud ka poolte majanduslikku seisu arvestades, kuna kostjad on kohalikud väikeettevõtted, kes arendavad kohalikku äritegevust ja elu. Lisaks on viivisenõude vähendamine põhjendatud hageja pahausksest käitumisest, kostjate hinnangul on hageja tegevus suunatud kostjate äritegevuse halvamisele ja apteekide väljasuretamisele. 17.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 18. Kohus leiab, et kuigi võlatunnistuses sätestatud viivisemäär on oluliselt kõrgem

§ 113

lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Kostja 2 on võlatunnistuse andnud majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet. Kostjate väide, nagu oleks hageja nõue esitatud pahatahtlikult ning eesmärgiga halvata väikese kohaliku ettevõtte majandustegevust, on paljasõnaline. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on viivise määr kostjate varasemat käitumist (sh maksetähtaegadest mitte kinnipidamist) arvestades põhjendatud. lk 10 19. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on seoses käesoleva tsiviilasjaga kandnud järgnevad menetluskulud: hageja kohtukulud summas 1600 eurot koosnevad hagiavalduselt (1500 eurot) ning hagi tagamise taotlustelt (2x50 eurot) tasutud riigilõivudest. Hageja kohtuväline kulu on kohtutäituri tasu hagi tagamise eest 351,60 eurot. Kulu kokku 1951,60 eurot, mille kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder