1-19-6299/16

1-19-6299 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-6299 (19231500285, 19231501583, 19230200521) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Zemfira Lampmann Kriminaalasi Igor Boyko süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9, § 424 lg 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Enge Selge Süüdistatav Igor Boyko Kaitsja Ik: 37604250221; kodakondsus: xxx, emakeel: xxx, xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.03.2019 kuni 17.03.2019. Elukohast lahkumise keeld 21.03.2019 kuni 20.03.2020. Varasem karistatus: kaks kehtivat kriminaalkarisust, viimati: Harju Maakohtu 16.06.2017 otsusega nr 1-175182 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud ning § 238 lg 2 ja § 68 alusel vangistusega 3 kuud ja 24 päeva karistuse kandmise algusega alates 16.06.2017. Karistus täidetud 10.10.2017. 24 kehtivat väärteokaristust Kohtueelsel menetlusel advokaat Eva Rivis, kohtuistungil süüdistatav loobus kaitsjast RESOLUTSIOON 1. Igor Boyko süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2. Igor Boyko süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Igor Boykole mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 1 5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.03.2019 kuni 17.03.2019, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 6. Igor Boykole mõistetud ja ära kandmisele kuuluva vangistuse 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva kandmist arvestada alates Igor Boyko karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 7. Igor Boyko suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 8. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada Igor Boyko suhtes lisakaristust, võttes Igor Boykolt ära sõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. 9. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 10. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba kohtuotsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile. 11. Igor Boykolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 253 (kakssada viiskümmend kolm) eurot; - määratud kaitsjale Eva Rivis kohtueelses menetluses makstud tasu 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, s.t kokku menetluskulu 1356 (tuhat kolmesada viiskümmend kuus) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Igor Boyko, 1-19-6299, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Igor Boykole tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi 12. xxx AS esitatud tsiviilhagi 32 (kolmkümmend kaks) euro ja 70 (seitsekümmend viis) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Igor Boykolt xxx AS kasuks 32,70 eurot, mis tuleb kanda kannatanu xxx AS arveldusarvele nr XXX (Luminor Bank), märkides selgitusena: „Igor Boyko, 1-19-6299, tsiviilhagi“. 13. xxx OÜ esitatud tsiviilhagi 514 (viissada neliteist) euro ja 14 (neliteist) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Igor Boykolt xxx OÜ kasuks 514,14 eurot, mis tuleb kanda kannatanu xxx OÜ arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena: „Igor Boyko, 1-19-6299, tsiviilhagi“. 14. xxx esitatud tsiviilhagi 334 (kolmsada kolmkümmend neli) euro ja 76 (seitsekümmend kuus) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Igor Boykolt xxx kasuks 334,76 eurot, mis tuleb kanda kannatanu xxx arveldusarvele nr xx, märkides selgitusena: „Igor Boyko, 1-19-6299, tsiviilhagi“. 15. Xxx OÜ esitatud tsiviilhagi 258 (kakssada viiskümmend kaheksa) euro ja 80 (kaheksakümmend) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Igor Boykolt Xxx OÜ kasuks 258,80 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena: „Igor Boyko, 1-19-6299, tsiviilhagi“. 16. AS xxx esitatud tsiviilhagi 180 (sada kaheksakümmend) euro ja 28 (kakskümmend kaheksa) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Igor Boykolt AS xxx kasuks 180,28 eurot, mis tuleb kanda kannatanu AS xxx arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena: „Igor Boyko, 1-19-6299, tsiviilhagi“. 2 Asitõendid, salvestised 17. 8 DVD plaati turvakaamerate videosalvestustega (toimiku 1-19-6299 kd 1 tagakaanel) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 18. CD-R plaat 03.04.2019 xxx Tallinn asuva xxx ning 1 DVD plaat xxx asuva xxx turvakaamerate videosalvestustega (toimiku 1-19-6299 kd 2 tagakaanel) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 19. DVD plaat xxx kaupluse turvakaamera videosalvestusega (toimiku 1-19-8010 tagakaanel) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. SÜÜDISTUSE SISU Igor Boyko´d süüdistatakse selles, et tema 03.02.2019 kella 11.07 paiku viibides Tallinnas xxx asuvas ja xxx OÜ-le kuuluvas kaupluses xxx, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 245,25 eurot, nimelt: - 3 pakki Gillette Fusion +2tk maksumusega 11,49 eurot üks pakk, kogumaksumusega 34,47 eurot; - 3 pakki terad Gillette Mach3 4tk maksumusega 10,49 eurot üks pakk, kogumaksumusega 31,47 eurot; - 3 pakki terad Gillette Fusion 4tk maksumusega 18,29 eurot üks pakk, kogumaksumusega 54,87 eurot; - 3 pakki terad Gillette Mach3 8tk maksumusega 19,99 eurot üks pakk, kogumaksumusega 59,97 eurot; - 3 pakki terad Gillette ProGlide 4 tk maksumusega 21,49 eurot üks pakk, kogumaksumusega 64,47 eurot. Peitis kauba kaasas olnud kotti ning möödus kassade rivist ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata Samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, so 03.01.2019 kell 15.36, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 31.01.2019, ja 27.02.2019 kell 17.00, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.02.2019, uuesti 07.02.2019 kella 17.58 paiku Harjumaal xxx alevikus xxx asuvas ja xxx OÜ-le kuuluvas kaupluses xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 98,44 eurot, nimelt: - 1 pudel rummi Captain Morgan Black maksumusega 23,99 eurot; - 4 pakki Gillette Fusion ProGlide maksumusega 13,99 eurot üks pakk, kogumaksumusega 55,96 eurot; 3 - 1 päevakreem „Loreal“ maksumusega 18,49 eurot. Peitis kauba kaasas olnud kotti ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, so 03.01.2019 kell 15.36, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 31.01.2019, ja 27.02.2019 kell 17.00, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.02.2019, uuesti 07.02.2019 kella 18.26 paiku xxx asuvas ja xxx kuuluvas kaupluses xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 119,64 eurot, nimelt: - skumbria marinaadis maksumusega 10,60 eurot; - külmsuitsu lõhefilee maksumusega 23,45 eurot; - soolatud lõhefilee maksumusega 33,50 eurot; - soolatud lõhe maksumusega 18,76 eurot; - marineeritud angerjas maksumusega 12,49 eurot; - marineeritud angersäga maksumusega 11,38 eurot; - kinkekomplekt eriline maksumusega 9,46 eurot. Peitis kauba kaasas olnud kotti ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, so 03.01.2019 kell 15.36, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 31.01.2019, ja 27.02.2019 kell 17.00, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.02.2019, uuesti 13.02.2019 kella 15.16 paiku xxx asuvas ja xxx kuuluvas kaupluses xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 54,28 eurot, nimelt: - 2tk külmsuitsu lõhefilee maksumusega 4,69 eurot üks, kogumaksumusega 9,38 eurot; - 5tk soolatud lõhefilee maksumusega 3,09 eurot üks, kogumaksumusega 15,45 eurot; - 4tk külmsuitsu lõhefilee maksumusega 3,09 eurot üks, kogumaksumusega 12,36 eurot; - marineeritud angersäga maksumusega 5,69 eurot; - 4tk kuumsuitsu lõhefilee maksumusega 2,85 eurot üks, kogumaksumusega 11,40 eurot. Peitis kauba kaasas olnud kotti ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, so 03.01.2019 kell 15.36, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 31.01.2019, ja 27.02.2019 kell 17.00, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.02.2019, uuesti 22.02.2019 kella 10.04 paiku Tallinnas xxx asuvas ja xxx OÜ-le kuuluvas kaupluses xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 86,49 eurot, nimelt: - 7 pakki Palsam Nivea pärast habemeajamist tundlikule nahale maksumusega 7,79 eurot üks, kogumaksumusega 54,53 eurot; - 4 pakki näovesi Gillette Cool Wave maksumusega 7,99 eurot üks, kogumaksumusega 31,96 eurot. Peitis kauba kaasas olnud kotti ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, so 03.01.2019 kell 15.36, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 31.01.2019, ja 27.02.2019 kell 17.00, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.02.2019, uuesti 12.03.2019 kella 12.31 paiku Harjumaal, xxx asuvas ja xxx kuuluvas kaupluses xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 160,84 eurot, nimelt: - 2tl Livol multivitamiin maksumusega 11,89 eurot üks, kogumaksumusega 23,78; - 3tk „Merci“ kommikarpi maksumusega 5,49 eurot üks, kogumaksumusega 16,47 eurot; 4 7tk „Linda“ kommikarpi maksumusega 3,89 eurot üks, kogumaksumusega 27,23 eurot; - 24tk „Kalev“ šokolaadi maksumusega 3,89 eurot üks, kogumaksumusega 93,36 eurot. Peitis kauba kaasas olnud kotti ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. - Samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, so 03.01.2019 kell 15.36, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 31.01.2019, ja 27.02.2019 kell 17.00, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.02.2019, uuesti 16.03.2019 kella 18.15 kuni 18.21 paiku Tallinnas xxx asuvas ja xxx AS-le kuuluvas kaupluses Xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis meeste mantlit „Year“ maksumusega 108 eurot, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, so 03.01.2019 kell 15.36, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 31.01.2019, ja 27.02.2019 kell 17.00, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.02.2019, uuesti 18.03.2019 kella 12.07 kuni 12.11 paiku Tallinnas xxx asuvas ja xxx AS-le kuuluvas xxx teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis teenindusjaama müügisaalis 3tk Talvekindad kitsenahast TAMREX maksumusega 10,90 eurot, kaupa kogumaksumusega 32,70 eurot. Peitis kauba ning lahkus kaubaga selle eest maksmata. Samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, so 03.01.2019 kell 15.36, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 31.01.2019, ja 27.02.2019 kell 17.00, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.02.2019, uuesti 21.03.2019 kella 09.14 paiku Tallinnas xxx asuvas ja xxxOÜ-le kuuluvas kaupluses xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 83,96 eurot, nimelt: - 2 pudelit Viski Jack Daniels Tennes maksumusega 22,99 eurot üks, kogumaksumusega 45,98 eurot; - 2 pudelit Viski Ballantines Finest maksumusega 18,99 eurot üks, kogumaksumusega 37,98 eurot. Peitis kauba kaasas olnud kotti ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, so 03.01.2019 kell 15.36, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 31.01.2019, ja 27.02.2019 kell 17.00, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.02.2019, uuesti 03.04.2019 kella 16.00 paiku Tallinnas xxx asuvas xxx ja Xxx OÜ-le kuuluvas kaupluses Xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 258,80 eurot, nimelt: - Utsukusy For Men After Shave Balm maksumusega 35,80 eurot; - Utsukusy For Men Firming Moisturizing Cream maksumusega 40,80 eurot; - 2tk Mud&More Hair Removal Cream Erogene Zones For Men maksumusega 25 eurot üks, kogumaksumusega 50 eurot; - 2tk Mud&More Soft Hydrating Face Scrub Cream For Men maksumusega 29 üks, kogumaksumusega 58 eurot; - 2tk D’Difference For Men 4D Moisturizing Face Cream maksumusega 37,10 eurot üks, kogumaksumusega 74,20 eurot. Peitis kauba kaasas olnud kotti ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Samuti tema süstemaatiliselt vargusi (03.01.2019 ja 27.02.2019) toime paneva isikuna, mille eest ta on 31.01.2019 ja 27.02.2019 PPA poolt karistatud KarS § 218 lg 1 – 25 lg 1 ja § 199 lg 1 järgi, ning kes on 03.02.19, 07.02.19, 13.02.19, 22.02.19, 12.03.19, 16.03.19, 18.03.19, 21.03.19, 03.04.19 vargusi toime pannud, uuesti, viibides 11.07.2019 kella 17.52 paiku aadressil xxx Tallinn, asuvas ja AS-ile xxx kuuluvas kaupluses xxx võõra vallasasja 5 ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 180,28 eurot, nimelt: - pann Jolie kaanega (Q28

1. cm)2 tk, väärtusega 16,48 eurot/tk, koguväärtusega 32,96 eurot; - pann Domo „Jolie“ (Q26cm) 2 tk, väärtusega 9,80 eurot/tk, koguväärtusega 19,6 eurot; - meeste madalad sokid Issimo I207 must (39/42) 12 tk, väärtusega 2,28 eurot/tk, koguväärtusega 27,36 eurot; - meeste madalad sokid Issimo I207 must (43/46) 6 tk, väärtusega 2,28 eurot/tk, koguväärtusega 13,68 eurot; - naiste sokid Pompea „Melange“ 10 tk, väärtusega 1,80 eurot/tk, koguväärtusega 18 eurot; - meeste sokid „Friends“, must (43-46) 4 tk, väärtusega 1,68 eurot/tk, koguväärtusega 6,72 eurot; - meeste sokid „Friends“, must (39-42) 6 tk, väärtusega 1,68 eurot/tk, koguväärtusega 10,08 eurot; - meeste bokserid Friends, 54, 1 tk, väärtusega 9,48 eurot; - koorimisnuga Fiskars (7
2. cm)5 tk, väärtusega 8,48 eurot/tk, koguväärtusega 42,4 eurot. Seejärel peitis Igor Boyko kauba kaasas olnud kilekotti ning möödus kassade riivist ja lahkus kauba eest tasumata. Kaup on tagastamata Seega Igor Boyko pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, juhtis tahtlikult 09.07.2019 kella 18.22 paiku Harjumaal, Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove - EKEI uuringuakt nr 956T alusel uriinis tuvastatud ained: karfentanüül, metadoon, traumadool, nordasepaam), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 (LS) ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Igor Boyko pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaaltoimiku materjale, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 03.02.2019 xxx OÜ (xxx, Tallinn) Kohus leiab, et 03.02.2019 kella 11:07 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast xxx OÜ-le kuuluvast kauplusest xxx kauba maksumusega 245,25 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 21.03.2019 antud ütluste (I kd tl 44-53) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Oli sel päeval kaupluses xxx, kus pani toime kauba varguse. Ta on täielikult nõus kauba nimetuste ja kogustega. Vargused pani kaupluses toime üksinda ja kauba peitis 6 kotti. Pärast seda lahkus ta kauplusest koos varastatud kaubaga. Varastatud kauba müüs maha tundmatule inimesele Balti jaamas. Saadud raha kasutas elamiseks. Tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb. Tunnistaja J S ütluste (I kd tl 8-9) kohaselt töötab ta ettevõttes xxx OÜ turvaosakonna piirkonnajuhina. Videosalvestiste läbivaatamisel tuvastas ta, et 03.02.2019 kell 11:07 xxx OÜ-le kuuluvast kauplusest xxx, mis asub aadressil xxx, Tallinn pikemat kasvu ja saleda kehaehitusega meesterahvas varastas järgmist kaupa: 3 pakki raseerijat GILLETTE Fusion +2tk väärtusega 11,49/tk; 3 pakki terasid Gilette Mach3 väärtusega 10,49 eurot/tk; 3 pakki terasid Gilette Fusion väärtusega 18,29 eurot/tk; 3 pakki terasid Gilette Mach3 väärtusega 19,99 eurot/tk ja 3 pakki terasid Gilette ProGlide väärtusega 21,49 eurot/tk, so kaupa kogusummas 245,25 eurot. Meesterahvas võttis kaubariiulilt žilette, paigutas kaupluste riiulite vahel žiletid ostukorvist omale kotti ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 10-12), milles on vaadeldud xxx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 03.02.2019 kaupluse müügisaalis meesterahvas kes kannab peas tumedat mütsi, sinist jopet, tumedaid pükse, tumedaid jalanõusid (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui Igor Boyko), võtab mitu korda järjest kaubariiulilt žilette, paneb ostukorvi. Peale seda peatub riiulite vahel, kus paigutab žiletid ostukorvist omale õlakotti ja kell 11:07 väljub kauplusest millegi eest tasumata (foto 1-5). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu xxx OÜ avaldusest (I kd tl 1) nähtub kuulusid varastatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatava selgituste kohaselt müüs ta varastatu maha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 07.02.2019 xxx OÜ (xxx alevik) Kohus leiab, et 07.02.2019 kella 17:58 paiku aadressil xxx alevik asuvast kauplusest xxx kauba maksumusega 98,44 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 21.03.2019 antud ütluste (I kd tl 44-53) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Oli sel päeval kaupluses xxx, kus pani toime kauba varguse. Ta on täielikult nõus kauba nimetuste ja kogustega. Vargused pani kaupluses toime üksinda ja kauba peitis kotti. Pärast seda lahkus ta kauplusest koos varastatud kaubaga. Varastatud kauba müüs maha tundmatule inimesele Balti jaamas. Saadud raha kasutas elamiseks. Tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb. Tunnistaja R R ütluste (20-25) kohaselt töötab ta turvamehena firmas xxx. Olles 08.02.2019 tööl kaupluses xxx, mis asub aadressil xxx alevikus ja vaadates videokaamerate salvestisi, avastas ta, et 07.02.2019, umbes 17:44 sisenes kauplusesse meesterahvas, kes läks 7 alkoholiosakonda, kust võttis ühe pudeli rummi Captain Morgan Black 40%, hinnaga 23,99 eurot. Seejärel läks ta kreemide osakonda, kust võttis päevakreemi Loreal 50 ml, hinnaga 18,49 eurot. Sealtsamast võttis ta 4 tükki Gilette Fusion Proglide, hinnaga 13,99 eurot tükk, koguväärtusega 55,96 eurot. Varastatud kauba koguväärtus oli 98,44 eurot. Pärast seda läks meesterahvas toidukaupade osakonda ja istudes seal suurte karpide vahel maha, peitis kogu selle kauba kaubakorvist endalt kotti, mis tal õlal rippus. Seejärel läks ta iseteeninduskassasse, maksis ühe pudeli limonaadi eest ja lahkus kauplusest umbes kell 17:58 koos varastatud kaubaga. Meesterahval oli seljas hall kapuutsi ja kollase voodriga jope, mustad püksid ja tumedad saapad, halli-valgekirju mustriga müts. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 26-28), milles on vaadeldud kaupluse xxx (asukohaga xxx) turvakaamerate videosalvestusi. Videosalvestuse fotodelt nähtub, et 07.02.2019 kaupluse müügisaalis kõhna kehaehitusega meesterahvas, kellel on peas kootud kirju müts, seljas tumehall jope kollakas rohelise voodriga, jalas tumedad püksid ja jalanõud (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui Igor Boyko), olles alkoholi osakonnas võtab erinevatelt riiulitelt pudeleid kell 17:48:11 ja kell 17:53:55, seejärel liigub korviga edasi riiulite vahel kell 17:56 ning väljub kell 17:58:24 iseteeninduskassa kaudu koos kaenla all oleva limonaadipudeliga, kuid alkoholipudeleid enam näha ei ole. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu xxx OÜ avaldusest (I kd tl 13-14) nähtub kuulusid varastatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete seniste valdajate valduse, kehtestas nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada ja süüdistatava selgituste kohaselt müüs ta varastatu maha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 07.02.2019 xxx (xxx) Kohus leiab, et 07.02.2019 kella 18:26 paiku aadressil xxx asuvast xxx kuuluvast kaupluses xxx kauba maksumusega 119,64 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 04.07.2019 antud ütluste (I kd tl 108-117) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Käis nimetatud kuupäeval vargil. Enamasti varastas alkoholi, žilette, kalatooteid. Müügisaalist tavaliselt võttis kauba ja peitis endale õlakotti. Seejärel möödus kassadest millegi eest tasumata ning lahkus poest koos varastatud kaubaga. Väga kahetseb toimepandut. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 58-61), milles on vaadeldud 07.02.2019 xxx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 07.02.2019 kaupluse müügisaalis kõhna kehaehitusega meesterahvas, kellel on peas kootud kirju müts, seljas tumehalli jope kollakas rohelise voodriga, jalas tumedad püksid ja jalanõud (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui Igor Boyko), olles kalaosakonnas võtab suure koguse kalatooteid, mille kohe peidab 8 endale õlakotti. Seejärel Igor Boyko kell 18:26 väljub kauplusest millegi eest tasumata (foto 1-8). Tunnistaja M T ütluste (I kd tl 64-66) kohaselt avastas ta videoanalüüsi käigus, et 07.02.2019 kella 18:26 paiku xxx kuuluvast kauplusest xxx aadressil xxx meesterahvas tumehalli jopes kollakas rohelise voodriga, hallikirju kootud mütsiga, tumedate pükste ja jalatsitega, võttis kaupa summas 119,64 eurot, nimelt: skumbria marinaadis maksumusega 10,60 eurot; külmsuitsu lõhefilee maksumusega 23,45 eurot; soolatud lõhefilee maksumusega 33,50 eurot; soolatud lõhe maksumusega 18,76 eurot; marineeritud angerjas maksumusega 12,49 eurot; marineeritud angersäga maksumusega 11,38 eurot; kinkekomplekt eriline maksumusega 9,46 eurot. Meesterahvas olles kaupluse müügisaalis peitis varastatud kauba endale õlakotti ning möödus kassast jättes tahtlikult kaupade eest tasumata. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 56-57), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 07.02.2019 xxx asuva xxx kauplusest varastas kaupa 119,64 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 13.02.2019 xxx (xxx) Kohus leiab, et 13.02.2019 kella 15:16 paiku aadressil xxx asuvast xxx kuuluvast kaupluses xxx kauba maksumusega 54,28 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 04.07.2019 antud ütluste (I kd tl 108-117) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Käis nimetatud kuupäeval vargil. Enamasti varastas alkoholi, žilette, kalatooteid. Müügisaalist tavaliselt võttis kauba ja peitis endale õlakotti. Seejärel möödus kassadest millegi eest tasumata ning lahkus poest koos varastatud kaubaga. Väga kahetseb toimepandut. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 67-69), milles on vaadeldud 13.02.2019 xxx asuvas xxx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 13.02.2019 kaupluse müügisaalis kõhna kehaehitusega meesterahvas, kellel on peas kootud kirju müts, seljas tumehalli jope kollakas rohelise voodriga, jalas tumedad püksid ja jalanõud (kohteelse menetluse käigus tuvastatud kui Igor Boyko), olles kalaosakonnas võtab suure koguse kalatooteid, mille kohe peidab endale õlakotti. Seejärel Igor Boyko kell 15:21 väljub kauplusest millegi eest tasumata (foto 1-4). Tunnistaja M T ütluste (I kd tl 64-66) kohaselt avastas ta videoanalüüsi käigus, et 13.02.2019 kella 15:20 paiku xxx kuuluvast kauplusest xxx aadressil xxx sama meesterahvas, kes 07.02.2019 kauplusest varastas, võttis kaupu summas 54,28 eurot, nimelt: 2 tk külmsuitsu lõhefilee maksumusega 4,69 eurot üks, kogumaksumusega 9,38 eurot; 5 tk soolatud lõhefilee 9 maksumusega 3,09 eurot üks, kogumaksumusega 15,45 eurot; 4 tk külmsuitsu lõhefilee maksumusega 3,09 eurot üks, kogumaksumusega 12,36 eurot; marineeritud angersäga maksumusega 5,69 eurot; 4 tk kuumsuitsu lõhefilee maksumusega 2,85 eurot üks, kogumaksumusega 11,40 eurot. Meesterahvas olles kaupluse müügisaalis peitis varastatud kauba endale õlakotti ning möödus kassast jättes tahtlikult kaupade eest tasumata. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 62-63), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 13.02.2019 xxx asuva xxx kauplusest varastas kaupa 54,28 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 22.02.2019 xxx OÜ (xxx, Tallinn) Kohus leiab, et 22.02.2019 kella 10:04 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast xxx OÜ-le kuuluvast kauplusest xxx kauba maksumusega 86,49 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 21.03.2019 antud ütluste (I kd tl 44-53) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Oli sel päeval kaupluses xxx, kus pani toime kauba varguse. Ta on täielikult nõus kauba nimetuste ja kogustega. Vargused pani kaupluses toime üksinda ja kauba peitis kotti. Pärast seda lahkus ta kauplusest koos varastatud kaubaga. Varastatud kauba müüs maha tundmatule inimesele Balti jaamas. Saadud raha kasutas elamiseks. Tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb. Tunnistaja A M ütluste (I kd tl 35-40) kohaselt olles 23.02.2109 tööl kaupluses xxx, aadressil xxx, Tallinn ja tehes videoanalüüsi, avastas ta varguse 22.02.2019. Khakivärvi kapuutsiga jopes, mustades pükstes, mustades Nike tossudes ja üleõlakotiga meesterahvas võttis kell 10:03 tööstuskaupade osakonna riiulilt 7 karpi Palsam Nivea pärast habem., tundlikule nahale, 100 ml, hinnaga 7,79 eurot ja 4 karpi näovett Gilett Cool Wave 100 ml, hinnaga 7,99 eurot ja pani need ostukorvi. Seejärel läks meesterahvas külmutatud kaupade osakonda ja pani karbid endale kotti. Pärast seda lahkus meesterahvas kauplusest maksmata kauba eest summas 86,49 eurot. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 41-43), milles on vaadeldud xxx kaupluses (asukohaga xxx, Tallinn) salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 22.02.2019 kaupluse müügisaalis meesterahvas, kellel on seljas halli värvi kapuutsiga jope, jalas tumedad püksid ja jalanõud (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui Igor Boyko), kes võtab meeste tarvete osakonnas riiulilt suure koguse kaupa, mille algselt paneb ostukorvi. Seejärel Igor Boyko peatub riiulite vahel, ostukorv on kaupa täis, kummardab ja kui väljub riiulite vahelt, siis ostukorv on tühi. Kell 10:06 Igor Boyko väljub kaupluse müügisaalist iseteeninduskassa kaudu, millegi eest tasumata (foto 1-4). 10 Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu xxx OÜ avaldusest (I kd tl 29-30) nähtub kuulusid varastatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada, vaid süüdistatav müüs varastatu maha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.. Episood 12.03.2019 xxx (xxx alevik) Kohus leiab, et 12.03.2019 kella 12:31 paiku aadressil xxx alevik, Harjumaa asuvast xxx kuuluvast kaupluses xxx kauba maksumusega 160,84 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 04.07.2019 antud ütluste (I kd tl 108-117) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Käis nimetatud kuupäeval vargil. Enamasti varastas alkoholi, žilette, kalatooteid. Müügisaalist tavaliselt võttis kauba ja peitis endale õlakotti. Seejärel möödus kassadest millegi eest tasumata ning lahkus poest koos varastatud kaubaga. Väga kahetseb toimepandut. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 73-75), milles on vaadeldud 12.03.2019 xxx kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, et 12.03.2019 on kaupluse müügisaalis meesterahvas, kellel on seljas sinakat värvi valgete triipudega jope, jalas musta värvi püksid, peas musta värvi eest valge kirjaga müts, üle õla rihmaga kott (kohteelse menetluse käigus tuvastatud kui Igor Boyko), võtab riiulitelt erinevaid kaupu, paneb need algselt ostukorvi, kuid hiljem Igor Boyko koduloomade tarvikute riiulite vahel paneb need asjad korvist õlal olnud kotti. Kell 12:31 Igor Boyko möödub kassadest millegi eest tasumata (foto 1-6). Tunnistaja K T ütluste (I kd tl 71-72) kohaselt olles 12.03.2019 tööl xx xxx kaupluses xxx vald nägi ta kella 12:31 ajal kassadeliinist läbi minemas meesterahvast, kellel oli seljas sinakat värvi valgete triipudega jope, jalas musta värvi püksid, peas musta värvi eest valge kirjaga müts, üle õla rihmaga kott. Meesterahvas möödus kassast, kaupa ei esitanud ega selle eest ka tasunud. Üritas meesterahvast küll peatada, kuid kuna samal ajal oli hõivatud teise ülesandega, siis see ei õnnestunud. Hiljem hakkas kontrollima kaupluse turvakaamerate salvestisi, kuna oli kahtlus, et meesterahvas siiski müügisaalist kaupa võttis. Salvestisi läbi vaadates avastas, et sama meesterahvas võttis müügisaali riiulitelt erinevaid kaupu, pani need algselt korvi, kuid hiljem koduloomade tarvikute riiulite vahel pani need asjad korvist õlal olnud kotti. Meesterahvas võttis ja lahkus kauplusest järgmiste tasumata kaupadega: Livolmulti vitamiinid 2 tk x 11,89 eurot kokku summas 23,78 eurot; kommikarp Merci 3 tk x 5,49 eurot kokku summas 16,47; shokolaad „Linda“ 300 gr 7 tk x 3,89 eurot kokku summas 27,23 eurot; shokolaad „Kalev“ 300 gr 24 tk x 3,89 eurot kokku summas 93,36 eurot. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 70), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 12.03.2019 xxx kauplusest 11 varastas kaupa 160,84 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.. Episood 18.03.2019 xxx AS Kohus leiab, et 18.03.2019 ajavahemikul 12:07-12:11 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast xxx AS xxx kauba maksumusega 32,70 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 04.07.2019 antud ütluste (I kd tl 108-117) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Käis nimetatud kuupäeval vargil. Enamasti varastas alkoholi, žilette, kalatooteid. Müügisaalist tavaliselt võttis kauba ja peitis endale õlakotti. Seejärel möödus kassadest millegi eest tasumata ning lahkus poest koos varastatud kaubaga. Väga kahetseb toimepandut. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 84-87), milles on vaadeldud xxx AS poolt salvestatud videofaile aadressil Harju maakond, Tallinna linn, xxx Videosalvestuselt on näha, kuidas 18.03.2019 kella 12:07:41 paiku xxx kauplusesse siseneb meesterahvas, kellel on seljas halli värvi jope, peas musta värvi müts, jalas musta värvi püksid ja jalanõud (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui Igor Boyko), kes kohe liigub riiulite juurde. Võtab riiulilt kindaid, vaatab hinnasilte ja paneb kindad alumisele riiulile. Seejärel Igor Boyko kükitab, võtab kindad kätte ja kohe peidab need endale kaasas olevasse õlakotti. Peale seda kohe kell 12:11 väljub tankla kauplusest (foto 1-6). Tunnistaja A K ülekuulamise protokolli (I kd tl 82-83) kohaselt 18.03.2019 ajavahemikul kell 12:07-12:11 xxx AS xxx aadressil xxx Tallinn meesterahvas varastas kitsenahast talvekindad „Tamrex“ 3 tk maksumusega 10,90 eurot/tk kogumaksumusega 32,70 eurot ning möödus kassast jättes tahtlikult tasumata kaupade eest. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 76-81), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 18.03.2019 xxx asuva xxx AS xxx varastas kaupa 32,70 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid 12 kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 21.03.2019 xxx OÜ (xxx, Tallinn) Kohus leiab, et 21.03.2019 kella 09:14 paiku aadressil xxx, Tallinn asuvast xxx OÜ-le kuuluvast kauplusest xxx kauba maksumusega 83,96 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 04.07.2019 antud ütluste (I kd tl 108-117) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Käis nimetatud kuupäeval vargil. Enamasti varastas alkoholi, žilette, kalatooteid. Müügisaalist tavaliselt võttis kauba ja peitis endale õlakotti. Seejärel möödus kassadest millegi eest tasumata ning lahkus poest koos varastatud kaubaga. Väga kahetseb toimepandut. Tunnistaja V P ütluste (I kd tl 101-103) kohaselt töötab ta turvatöötajana firmas xxx OÜ. Videoanalüüsi käigus avastas ta, et 21.03.2019 kella 09:14 paiku üks meesterahvas saleda kehaehitusega, kes kandis peas tumedat villast mütsi Puma logiga, seljas tumedat kapuutsiga jopet, jalas hallikaid teksaseid ja jalatseid, varastas alkoholi osakonnast neli pudelit viskit kogusummas 83,96 eurot, nimelt: 2 pudelit viski Jack Daniels Tenne 40% 500 ml maksumusega 22,99 eurot/tk kogumaksumusega 45,98 eurot; 2 pudelit viski Ballantines Finest 40% 700ml maksumusega 18,99 eurot/tk kogumaksumusega 37,98 eurot ning möödus kassast jättes kaupade eest tahtlikult tasumata. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 104-107), milles on vaadeldud xxx (asukohaga xxx, Tallinn) kaupluses salvestatud videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 21.03.2019 kaupluse müügisaalis meesterahvas, kes kannab peas villast mütsi Puma logoga, seljas musta värvi kapuutsiga jopet, jalas hallikaid teksaseid ja musta-valgega tosse (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui Igor Boyko), võtab alkoholiosakonnas kükitades mitu korda järjest pudeleid, millised algselt paneb ostukorvi. Igor Boyko olles alkoholiosakonnas ja kükitades peidab pudelid ostukorvist omale kaasas olevasse õlakotti. Kell 09:14 väljub kauplusest millegi eest tasumata (foto 1-6). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu xxx OÜ avaldusest (I kd tl 95) nähtub kuulusid varastatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 16.03.2019 Xxx (xxx, Tallinn) Kohus leiab, et ajavahemikul 16.03.2019 kella 18:21 paiku aadressil xxx xxx AS-le kuuluvast kauplusest Xxx kauba maksumusega 108 eurot varguse katse toime panemine Igor Boyko 13 poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ja kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 17.03.2019 antud ütluste (II kd tl 21-24) kohaselt tunnistab ta varguse katse toimepanemist. Mantli varastas enda jaoks, kuna õues oli külm ja tema enda jope oli juba vana ja ta külmetas õues. Töökoht tal puudub, sissetulekut ei ole ning seepärast ei olnud tal ka raha mantli ostmiseks. Tunnistab, et pani mantli varguse katse toime ja kahetseb puhtsüdamlikult. Tunnistaja D G ütluste (II kd tl 4-5) kohaselt olles tööl 16.03.2019 Tallinna xxx xxx märkas ta kella 18:15 paiku poes ühte meesterahvast, kes kandis punaseid pükse ja halli-musta värvi jopet ning võttis mantli ning pani enda kotti. Siis see meesterahvas liikus väljapääsu poole möödudes kassast kell 18:20 kauba eest maksmata ja läbides turvaväravaid. Isik peeti kinni kell 18:21 ning toimetati turvaruumi, kus turvakontrolli käigus võttis meesterahvas oma kotist välja mantli maksumusega 108 eurot, mille kohta ostutšekki esitada polnud. Kaup oli korras ning tagastati osakonda. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 10-15), millelt on näha, et 16.03.2019 kella 18:14 paiku viibib kaupluse „Xxx“ meesteosakonnas meesterahvas, kellel on seljas hall ruuduline jope „Everlast“ kapuutsiga, peas musta värvi „Nike“ müts, jalas tumepunast värvi püksid ja üle õla ripub musta värvi õlakott, mis sobib sülearvuti kandmiseks (foto 1). Mees liigub müügisaalis ringi ja kell 18:17 tuleb meeste mantlitega riidenagi juurde. Ta vaatab mõned mantlid üle (foto 2) ja võtab siis ühe meestemantli koos riidepuuga (foto 3) ja läheb sellega teiste riidenagide juurde (foto 4). Ta asetab riidepuu mantliga riidenagile, kummardab ja hakkab midagi tegema, kuid mida ta konkreetselt teeb, ei ole näha, sest ta seisab riidenagide vahel (foto 5). Kell 18:19 ta väljub riidenagide vahel ja meestemantlit ega riidepuud tema käes enam ei ole (foto 6). Ta suundub kaupluse väljapääsu poole. Kell 18:19 ta möödub kaupluse turvaväravatest (foto 7), kuid ta peetakse kinni ja viiakse kauplus turvaruumi. Turvaruumis võtab isik enda kotist välja meeste mantli (foto 8). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 3), taotletakse vastutusele võtta Igor Boyko, kes 16.03.2019 Tallinnas, aadressil xxxasuvast kauplusest Xxx pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati xxx AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 108 eurot. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale turvaväravatest möödumist peeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Episood 03.04.2019 Xxx OÜ (xxx, Tallinn) 14 Kohus leiab, et 03.04.2019 kella 16.00 paiku aadressil xxx, Tallinn Xxx OÜ-le kuuluvast kauplusest Xxx kauba maksumusega 258,80 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ja kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 14.06.2019 antud ütluste (II kd tl 57-60) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Käis 03.04.2019 päevasel ajal Tallinnas aadressil xxx xxx keskuses ja varastas kauplusest Xxx kahtlustuses nimetatud esemed. Varastatud esemed müüs samal päeval maha Balti jaama turul tundmatule meesterahvale. Kahetseb. Tunnistaja K P ülekuulamise protokolli (II kd tl 33-34) kohaselt töötab ta juhatajana Tallinnas xxx xxx keskuses asuvas kaupluses Xxx. 03.04.2019 päevasel ajal tuvastas turvakaamerate kontrollimisel, et 03.04.2019 kella 15:58 paiku sisenes Xxx kauplusesse meesterahvas nokamütsiga peas ja arvutikotiga üle õla. Tema seljas oli punast-musta värvi kapuutsiga jope, mille küünarnuki kohtadel olid mustad tepitud lapid, jalas olid pruunikad püksid, mille mõlemal põlvel olid musta värvi tepitud lapid ja mustad vabaaja jalatsid (hiljem sai turvamehe käest teada, et see oli varem varguste eest korduvalt nende poolt kinnipeetud Igor Boyko). Igor Boyko suundus otse meeste osakonda esimese riiuli juurde, vaatas tooteid ja teenindajate tegevust. Mõnikümmend sekundit hiljem sisenes kauplusesse teine meesterahvas. Tundus, et nad on omavahel tuttavad, sest teine meesterahvas ütles midagi ja näitas nagu käega toodete poole ja lahkus kauplusest. Kella 15:59 paiku Igor Boyko pani kaasas olevasse arvutikotti asja ja lahkus kauplusest jättes tahtlikult tasumata kauba eest. Hilisema kontrolli käigus tuvastasime, et tema varastas kauplusest järgmised Xxx OÜ-le kuuluvad tooted: Utsukusy For Men After Shave Balm – 1 tk maksumusega 35,80 eurot; Utsukusy For Men Firming Moisturizing Cream – 1 tk maksumusega 40,80 eurot; Mud&More Hair Removal Cream Erogene Zones For Men- 2 tk maksumusega 25 eurot/tk, kogumaksumusega 50 eurot; Mud&More Soft Hydrating Face Scrub Cream For Men – 2 tk maksumusega 29/tk, kogumaksumusega 58 eurot; D’Difference For Men 4D Moisturizing Face Cream – 2 tk maksumusega 37,10 eurot/tk, kogumaksumusega 74,20 eurot. Vargusega tekitati Xxx OÜ-le materiaalset kahju kokku summas 258,80 eurot. Tunnistaja T-T T ülekuulamise protokolli (II kd tl 39-40) kohaselt töötab ta Tallinnas xxx asuvas xxx turvamehena. 03.04.2019 viibis tööl. Kella 15:00 paiku märkas ta, et xxx väljus ja pani jooksu Igor Boyko, keda varem on ta korduvalt varguste eest kinni pidanud. Tal oli seljas punast-musta värvi kapuutsiga jope, jalas olid pruunikad püksid, peas oli nokamüts ja üle õla oli arvutikott. Tunneb teda nägupidi. Ta kontrollis ka xxx turvakaamerate salvestusi ja tuvastas, et Igor Boyko 03.04.2019 kella 15:59 paiku varastas xxx asuvast kauplusest Xxx asju. Teatas vargusest kaupluse Xxx töötajatele. Äratundmiseks esitamise protokolli (II kd tl 41-43) kohaselt tundis T-T T talle esitatud fototabelis ära Igor Boyko (fotol nr 2). Tunneb Igor Boyko ära vanuse, näojoonte ja näo kuju järgi. 03.04.2019 kella 15:59 paiku Igor Boyko varastas asju Tallinnas aadressil xxx xxx asuvast kauplusest Xxx ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka vanemuurija I L poolt koostatud õiend koos fotodega (II kd tl 30-32), mis on tehtud Xxx ja xxx turvakaamerate videosalvestuste põhjal. Videosalvestuselt on näha, et 03.04.2019 kell 15:58:10 astub punase jopega meesterahvas Xxx teenindussaali. Kell 16:59:42 astub meesterahvas meeste osakonnas riiuli juurde, teeb kolm liigutust, võtab riiulilt mitu pakki ning paneb enda arvutikotti. Kell 16:00 lahkub meesterahvas saalist. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Xxx OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud süüteoteate vormist nähtub (II kd tl 27-28), kuulusid varastatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele 15 uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada ja süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta varastatu maha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 11.07.2019 xxx (xxx, Tallinn) Kohus leiab, et ajavahemikul 11.07.2019 kella 17:52 ajal aadressil xxx, Tallinn asuvas xxx kauplusest kauba maksumusega 180,28 eurot varguse toime panemine Igor Boyko poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ja kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Igor Boyko 17.09.2019 antud ütluste (I kd tl 39-42) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Enda sõnul läks ta 11.07.2019 kella 17:50 ajal kauplusesse xxx, mis asub Tallinnas xxx tänaval. Kauplusesse läks ta eesmärgiga midagi varastada. Kaasas oli tal kaks kilekotti. Ta sisenes kaupluse müügisaali, võttis ostukorvi ning kahtlustuses märgitud kaubad ja pani need kohe kahte kilekotti, mis tal kaasas olid. Ta ei mäleta, mis järjekorras ta kaupu võttis. Seejärel läks kassa juurde. Tee peal jättis ostukorv kaupluse müügisaali ning seejärel möödus kassast kaupade eest tasumata. Kuna teda kinni ei peetud, siis lahkus ta kauplusest koos kaubaga. Hiljem müüs kõik kaubad Balti jaama turul maha. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Tunnistaja O D ülekuulamise protokolli (I kd tl 9-10) kohaselt töötab ta firmas AS xxx ning on kaupluse xxx juhataja. Videosalvestise läbivaatamise käigus selgus, et 11.07.2019 kella 17:52 paiku meesterahvas musta värvi jopega seljas, spordipükste ja spordijalanõudega jalas, varastas kauplusest xxx järgmise kaubad: - pann Jolie kaanega (Q28
3. cm)2 tk, väärtusega 16,48 eurot/tk, koguväärtusega 32,96 eurot - pann Domo „Jolie“ (Q26cm) 2 tk, väärtusega 9,80 eurot/tk, koguväärtusega 19,6 eurot - meeste madalad sokid Issimo I207 must (39/42) 12 tk, väärtusega 2,28 eurot/tk, koguväärtusega 27,36 eurot - meeste madalad sokid Issimo I207 must (43/46) 6 tk, väärtusega 2,28 eurot/tk, koguväärtusega 13,68 eurot - naiste sokid Pompea „Melange“ 10 tk, väärtusega 1,80 eurot/tk, koguväärtusega 18 eurot. - meeste sokid „Friends“, must (43-46) 4 tk, väärtusega 1,68 eurot/tk, koguväärtusega 6,72 eurot - meeste sokid „Friends“, must (39-42) 6 tk, väärtusega 1,68 eurot/tk, koguväärtusega 10,08 eurot - meeste bokserid Friends, 54, 1 tk, väärtusega 9,48 eurot - koorimisnuga Fiskars (7
4. cm)5 tk, väärtusega 8,48 eurot/tk, koguväärtusega 42,4 eurot. Meesterahvas sisenes kaupluse müügisaali ja võttis ostukorvi. Seejärel kaupluse müügisaalis pani ostukorvi temal kaasas olevad kilekotid ning eelnimetatud kaubad ostukorvist kilekotti. Ostukorvi jättis kaupluse müügisaali, võttis ostukorvist kaupadega kilekotid ning väljus kauplusest sissepääsuvärava kaudu, jätte kilekotis olnud kaupade eest tasumata. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt lisaks süüdistatava ja tunnistaja ütlustele tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 14-21), millelt on näha, et 11.07.2019 kell 17:50:53 kaubanduskeskuse sissepääsu poole liigub meesterahvas (musta värvi jope seljas, spordipüksid ja spordijalanõud jalas ning kohtueelse menetluse käigus tuvastatud isik, kelleks 16 osutus Igor Boyko). Kell 17:51:08 siseneb ta kaubanduskeskusesse (foto 2). Seejärel kell 17:52:35 liigub ta xxx kaupluse müügisaalis hoides käes ostukorvi ja kilekotte (foto 3). Ajavahemikul kella 17:52:53-st kuni kella 17:53:06-ni võtab ta mingid kaubad riiulilt ning paneb ostukorvis olevatesse kilekottidesse (foto 4-5). Siis kell 17:53:06 liigub ta ostukorviga käes kaupluse müügisaalis (foto 6). Seejärel kell 17:53:50 võtab ta riiulilt mingid esemed valget värvi pakendis ning paneb ostukorvis olevasse kilekotti (foto 7). Pärast seda kell 17:54:20 meesterahva ostukorvis olevast kilekotist kukuvad põrandale noataolised esemed pakendis (foto 8-9). Kell 17:54:21 võtab ka kukkunud noataolised esemed (foto 9) ning paneb tagasi kilekotti (foto 10). Seejärel paneb ta sokkide osakonnas ostukorvi põrandale, võtab ostukorvist kilekoti ning ajavahemikult kella 17:55:07-st kuni kella 17:55:23-ni võtab sokkide osakonnas musta ja valget värvi sokid ning paneb need kilekotti (foto 11-17). Siis kell 17:55:33 võtab ta kaupa täis kilekotid (foto 18), jätab ostukorvi ning liigub sissepääsu väravate juurde ning kell 17:55:42 väljub müügisaalist sissepääsu väravate kaudu (foto 19). Seejärel väljub ta kaubanduskeskusest (foto 20). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu AS xxx poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (I kd tl 3-4), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 11.07.2019 xxx, Tallinn asuva xxx kauplusest varastas kaupa 180,28 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada, vaid süüdistatav müüs varastatu maha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Igor Boyko pani toime 11 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 03.02.2019 kuni 11.07.2019. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ning kuriteokoosseisu täitmise osas ei ole süüdistatava varasemal karistatusel samalaadse süüteo toimepanemise eest enam tähtsust, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Igor Boyko pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Episood KarS § 424 lg 1 järgi 17 KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu. Tunnistaja P P ütluste (I kd tl 12-13) kohaselt olles 09.07.2019 patrullis koos patrullpolitseinik E G said nad väljakutse aadressile xxx juurde, kus teataja nägi autot, mille juht joobes ja tuigub mootorsõiduki xxx reg.nr xxx juures. Eelnimetatud mootorsõidukit märkasid nad liikumas kell 18:22 Tallinnas xxx juures. Sõiduk liikus xxx ringi suunas. Juhile anti peatumismärguanne vilkuritega, mille peale juht reageeris ning jäi seisma. Peale seisma jäämist oli juht kogu aeg tema vaateväljas ja tal ei olnud võimalik sel ajal tarvitada narkootilist ainet või alkoholi. Kontrollimisel selgus, et juhiks osutus Igor Boyko, kellel esinesid joobetunnused: silmad klaasistunud ja pupillid ei reageerinud valgusele, suu kuivus, isik oli rahutu ja unine. Isiku toimetasid nad narkojoobe kontrollimiseks Rahumäe tee 6/1 politseijaoskonda, kus talle tehti kiirnarkotest. Testi tulemus oli positiivne ning reageeris ainetele THC, MTD, BZD. Kuna oli arvata, et isik võib olla narkojoobes, siis toimetasid nad isiku Wismari haiglasse ekspertiisi. Kahtlustatav Igor Boyko antud ütluste (I kd tl 9-11) kohaselt tunnistab ta, et juhtis tahtlikult 09.07.2019 kella 18:22 ajal Harjumaal xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Enda sõnul enne 09.07.2019 juhtima asumist tarvitas narkootilisi aineid 08.07.2019 lõuna ajal. 09.07.2019 mootorsõiduki xxx reg.märgiga xxx rooli istus kell 18:00 paiku. Sõitis xxx vallast ning pidi sõitma koju. Liikumise ajal koos temaga viibis autos tuttav A. Enne rooli istumist tundis ennast adekvaatselt, lootis, et sai juba kaineks. Kui ta sõitis Tallinnas xxx juures peatas teda politseipatrull. Anti peatumismärguanne, mille peale ta reageeris ning jäi seisma. Peale peatumist kontrolliti dokumente, anti korraldus alkomeetrisse puhuda ja tulemus oli „0“. Küsiti, kas ta on midagi keelatud tarvitanud ning ta vastas, et ei tarvitanud midagi. Edasi tehti talle narko kiirtest, mille tulemust oli positiivne. Edasi kutsuti ta politseisõidukisse ning toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Igor Boyko istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Igor Boyko mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanud joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (I kd tl 6), millega tuvastati Igor Boykol 09.07.2019 kell 19:16 karfentanüüli, metadooni, tramadooli ning nordasepaami tarvitamise tunnused ja Lisa nr 2 (I kd tl 7) kohaselt tuvastati arstkohtutoksikoloogiaeksperdi poolt Igor Boykol joove (uuritava välimus ja käitumine: närvilisus; millised ravimeid on tarvitanud viimas 24 tunni jooksul: t. Tramadol, Ketipinor, Diazepeks; artikulatsioon: kõnehäired; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: reakts. aeglustunud; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel – ebastab., sõrme-nina katse – kiirenenud täpsemad liigutused – ebatäps.; värvin sõrmedes; anamneesis neuroloogilisi või psüühilisi haigusi: Wismari Haigla). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (karfentanüül, metadoon, tramadool ning nordasepaam), mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi. Narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist ja selle uuringuaktist nr 956T (I kd tl 5-7) nähtub, et isik oli tarvitanud karfentanüüli, metadooni, tramadooli ning nordasepaami. Karfentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade VI nimekirja, tramadool III nimekirja, metadoon II nimekirja ning nordasepaam IV nimekirja. Seega oli nende ainete puhul tegemist narkootiliste ainetega ning nende tarvitamise tagajärjel oli süüdistatav terviseseisundis, mis avaldus ka väliselt tajutavas häiritud kehalistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Igor Boyko mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja 18 kohas, kui ka see, et Igor Boyko oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Igor Boyko KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatav ei olnud teadlik oma seisundist – narkojoobest. Sellesisulist veendumust kinnistavad üheselt ka isiku enda poolt kahtlustatavana antud ütlused (I kd tl 9-11), et ta tarvitas 08.07.2019 narkootilisi aineid. See, et ta lootis, et on kaineks saanud ei muuda sõitmise ja sõiduki juhtimise, ehk sõiduki liikumisse viimise ja liikumise suunamise fakti olematuks. Juhtides sõidukit teadis Igor Boyko, et juhib sõidukit narkojoobeseisundis, mis on keelatud. Sellest järeldab kohus, et Igor Boyko käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Igor Boyko pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu xxx AS esitanud tsiviilhagi 18.03.2019 vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 32,70 eurot. Kannatanu xxx OÜ on esitanud tsiviilhagi 03.02.2019, 07.02.2019, 22.02.2019 ja 21.03.2019 vargustega tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 514,14 eurot. Kannatanu xxx on esitanud tsiviilhagi 07.02.2019, 13.02.2019 ja 12.03.2019 vargustega tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 334,76 eurot. Kannatanu Xxx OÜ on esitanud tsiviilhagi 03.04.2019 vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 258,80 eurot. Kannatanu AS xxx on esitanud tsiviilhagi 11.07.2019 vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 180,28 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt 19 kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Igor Boykolt kannatanute kasuks. xxx AS on esitanud tsiviilhagi summas 32,70 eurot (I kd tl 88, 92), xxx OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 514,14 eurot (I kd tl 130-131), xxx on esitanud tsiviilhagi summas 334,76 eurot (I kd tl 123-124), Xxx OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 258,80 eurot (II kd tl 47), AS xxx on esitanud tsiviilhagi summas 180,28 eurot (I kd tl 48). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh Igor Boyko kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega Igor Boyko, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Igor Boyko. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele. 4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 11 varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millistest vaid üks jäi katse staadiumisse. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Süüdistatava Igor Boyko süüdistusaktides märgitud ankeetandmete kohaselt ta ei tööta, kuid kohtuistungil teatas süüdistatav, et ta töötab xxx OÜs oktoobrikuust ja töötas seal ka varem. Seejuures olevat ta töötanud vahepeal ka Soomes ja Rootsis. Sellistest andmetest saab järeldada, et süüdistataval on pikemat aega puudunud püsiv sissetulek ja sissetulek on olnud pigem episoodiline. Süüdistatava selgituste kohaselt panigi ta vargusi toime ajal, mil tal sissetulek puudus. Seega puudub igasugune kindlus, et süüdistataval saaks olema püsivat sissetulekut ka tulevikus. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab üheselt järeldada, et süüdistatava ainsaks sissetulekuks oli kuritegude toimepanemise perioodil varavastaste kuritegude toimepanemisest saadav tulu. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Lisaks on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud ning tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, s.h samasuguse kvalifitseeriva tunnusega varavastaste kuritegude toimepanemise eest (I kd tl 25-34) ning taaskord on Igor Boykole esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises, seejuures käesoleval juhul 11 kuriteo toimepanemises. Eeltoodule tuginedes tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. 20 Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole väike. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Igor Boykole inkrimineeritakse 10 lõpule viidud ja 1 katse staadiumisse jäänud varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millega on tekitatud ka varaline kahju ning viis kannatanut on esitanud selles osas ka tsiviilhagid. Seejuures ületavad mitu tsiviilhagi ka 200 euro piiri, mistõttu ei saa väita, et tegemist oleks olnud rünnakutega ainult väheväärtusliku vara vastu. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Igor Boyko täitis oma tegevusega ühe KarS § 199 lg-s 2 nimetatud varguse kvalifitseeriva tunnuse, mis tähendab suuremat süüd. Selline pikaajaline ja süstemaatiline varguste toimepanemine viitab sellele, et süüdistatava sissetulek on olnud eranditult kuritegelik. Kohus hindab süüdistatava süüd temale inkrimineeritud varguste toimepanemisel kuritegude kogumis keskmiseks. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et süüdistatav kahetseb kuritegude toimepanemist ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega mingil määral arvestada, kuid võttes arvesse süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkust ja süsteemsust ning intensiivsust leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kohus ei pea võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada sellisel määral, et see oluliselt saaks mõjutada mõistetava karistuse määra. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Süüdistatav põhjendas varguste toimepanemist sellega, et tal sündis talvel laps ja kuna raha oli vaja, pidi ta varastama. Kohus leiab, et varem varguste toimepanemise eest karistatud isikuna oli ta teadlik tagajärjest, s.o vangistuslikust karistusest, mis järgneb uute kuritegude toimepanemisele ja seega oli ta ka teadlik sellest, et tema lapsed jäävad tema enda kuritegeliku käitumise tagajärjel ülalpidamiseta. Süüdistatava suhtumist oma teosse ilmestab üheselt seegi, et süüdistatav leidis, et ta ei tekitanud vargustega kellelegi moraalset kahju, kuivõrd varastas ainult kauplustest, mistõttu ei saaks talle mõistetav karistus olla kuigi range. Selline suhtumine ja põhjendus näitab üheselt seda, et süüdistatav ei pea kauplustest varguste toimepanemist ja äriühingutele varalise kahju põhjustamist eriti märkimisväärseks süüteoks, mis vajaks erilist hukkamõistu ja riigi reageeringut. Kohtu arvates on selline suhtumine sügavalt ekslik ja näitab tegelikkuses süüdistataval kahetsuse puudumist. KarS § 424 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimisel narkojoove. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seejuures nähtub süüdistatava enda ütlustest, et ta oli narkootilisi aineid tarvitanud eelmisel päeval. Kuivõrd tegemist oli narkojoobega, siis erinevalt alkoholijoobest ei saa süü suurust arvestada numbrilise näidu, s.o tõendusliku alkomeetri näidu alusel. Seetõttu tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi KarS § 424 toimepandud kuriteo eest, samuti ei ole teda karistatud samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke, võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. 21 KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on karistuste liitmisega eriliigiliste kuritegude eest, millega riivatakse erinevaid õigushüvesid, siis peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on eelnevalt varavastaste süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning peale viimase kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistust jätkas süüdistatav samalaadset õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Peale selle on teda korduvalt karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest (I kd tl 17-26). Seejuures pani ta varavastaste kuritegude toimepanemise vahelisel ajal toime sõiduki juhtimise narkojoobes. Seega on süüdistatav oma varasema tegevusega üheselt tõestanud, et vabaduses olles jätkab ta uute süütegude süstemaatilist toimepanemist ning õigusvastast käitumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Lisaks jääks kriminaalhooldusega süüdistatav vabadusse ning on piisav alus eeldada, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemist sissetulekute saamiseks. Selliseks eelduseks annab aluse juba asjaolu, et ajal, mil kohtueelses menetluses menetleti kriminaalasja tema süüdistuses ja kriminaalasi saadeti kohtusse, jätkas süüdistatav varguste toimepanemist ja kohtusse saadeti uus kriminaalasi ühisesse menetlusse ühendamiseks. Lisaks varavastaste kuritegude toimepanemisele ohustas süüdistatav ka liikluskorda ning pani toime sõiduki juhtimise narkojoobes. Seega jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb süüdistatav ühiskonnast isoleerida. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku 22 poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, mis muudab selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis on antud juhul tuvastatud süüdistataval narkojoove ja teda on nii enne kui ka menetlusesemeks olevate kuritegude toimepanemise ajal väärteokorras karistatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, s.h tarvitamise eest. Seega viitavad süüdistatava karistusandmed üheselt sellele, et on küllaldane alus eeldada, et süüdistatav võib samalaadseid süütegusid toime panna ka edaspidi ning tema käitumine liikluses viitab sellele, et ta on sõiduki juhina ohtlik. Seega on täidetud lisakaristuse kohaldamise tingimused. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt vangistus ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on isik liikluses jätkuvalt ohtlik ja seda nii toime pandud süüteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ka peale vangistuse ära kandmist pikemaks ajaks, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süü suurust, leiab kohus, et proportsionaalne lisakaristus antud juhul on ilma kehtiva karistuseta sellelaadse kuriteo toimepanemise eest alla KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, pigem suhteliselt alammäära lähedane määr. 5. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha ning joobe tuvastamise kulud. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Igor Boyko on aga varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga tema elus. Kriminaalasjast nähtub hoopis see, et süüdistatav on seitsme kuu jooksul toime pannud kokku 12 kuritegu, pannes varavastaseid kuritegusid toime süstemaatiliselt. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Joobeseisundi tuvastamise kulud (I kd tl 4-6) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud jätta süüdistatava kanda täies mahus. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse 23 jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. ASITÕENDID Kriminaalasjad materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud turvakaamerate videosalvestisi ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaaltoimikus asuvad erinevate kaupluste turvakaamerate salvestised. Kriminaaltoimikutes leiduvad 8 DVD plaati turvakaamerate videosalvestustega (toimiku kd 1 tagakaanel), CD-R plaat 03.04.2019 xxx Tallinn asuva xxx ning 1 DVD plaat xxx asuva Xxx turvakaamerate videosalvestustega (toimiku kd 2 tagakaanel), DVD plaat xxx kaupluse turvakaamera videosalvestusega (toimiku kd 1 tagakaanel), millistel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seega on tegemist tõendamisesemesse puutuva olulise teabega, mis tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sättest säilitada kriminaaltoimikus. Märt Toming Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 24