Obsah (7)

§ 184§ 185§ 65§ 64§ 74§ 83§ 191

1-19-8349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoobril 2019.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-8349 (19230100518) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistun

§ 184

lg 2 p 2 ,

§ 185

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav Kaitsja Aleksei Urlik – isikukood 50002190824, elukoht xxx(viibib kinnipidamisasutuses), xxx, xxx, emakeel xxx, töökoht puudub, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud Marina Leis RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Urlik

§ 185

lg 1 (episood alatest 2019.a veebruar kuni 2019.a märts) järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 6 kuud. Karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, seega kanda jäävaks liitkaristuseks lugeda 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Süüdi tunnistada Aleksei Urlik

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust ärakandmata liitkaristusega, s.o vangistusega 3 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, ning mõista liitkaristuseks 7 aastat 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 16.07.2019.a. Aleksei Urliki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Aleksei Urlikilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 90 eurot ja ekspertiisikulu 1332 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksei Urlikt tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 231 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Aleksei Urlik, kriminaalasi 1-19-8349, menetluskulud, sundraha ja ekspertiisikulu.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel ülejäänud ekspertiisikulu jätta riigi kanda. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - plastikkarbid, fooliumitükid, soonkinnisega kilekotid, klaaspurk (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Aleksei Urliki süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3367 süüdi mõistetud

§ 184

lg 2 p 1 ja

§ 185

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele, narkootilisit ainet marihuaanat, mida ebaseaduslikult omas ning andis edasi kohtueelses menetluses tuvastatud ning tuvastamata isikutele. Eelnevalt kohtueelses menetluses tuvastamata kohas, isikult ja ajast alates ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kanepit hoidis Aleksei Urlik garaažiboksis nr x aadressil xxx kuni 17.05.2019.a kella 15:20-ni, mil eelpool nimetatud garaažiboksis teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti garaažiboksist autoistme all olevast jalatsikarbi seest ära 1tk plastikkarp märgistusega „6“, mille sees oli narkootiline aine marihuaana massiga 14,87 grammi (THC sisaldus 14%) ja 1tk kaanega plastikkarp, mille sees 2tk fooliumpakendit, plastikkarbi ja fooliumpakendite sees oli narkootiline aine marihuaana kokku massiga 13,48 grammi (THC sisaldus 13%). Garaažiboksi tagaseinas riiuli peal oleva rohelist värvi koti tagant leiti ja võeti ära 1tk kaanega plastikkarp hinnasildiga „2.80“, mille sees oli narkootiline aine marihuaana massiga 8,64 grammi (THC sisaldus 10%). Samuti teostati 16.07.2019.a kell 07:35 Aleksei Urlik elukohas xxx läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti tema kasutuses olevast toast seljakotist ära kahekordsesse minigrip kilekotti pakendatud 1tk klaaspurk, mille sees oli narkootiline aine marihuaana massiga 0,92 grammi (THC sisaldus 18%) ja 2tk fooliumpakendit, mille sees oli narkootiline aine marihuaana massiga 1,93 grammi (THC sisaldus 14%). Samuti andis Aleksei Urlik alates veebruarist 2019.a mitte vähem kui 25-l korral 0,5-1 grammi kaupa narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi M. M.’ile. Samuti andis täisealise isikuna Aleksei Urlik kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates veebruarist 2019.a kuni märtsi lõpuni mitte vähem kui 20-l korral 3-5 grammi kaupa narkootilist ainet marihuaanat ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele D. T.’ile (s. 17.09.2001.a). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Sellise käitumisega pani Aleksei Urlik toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise olles isikuks, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo ning täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, s.o

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 185lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsu se põhjendused Süüdistatav Aleksei Urliki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.10.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksei Urliki süüdi tunnistamist

§ 185

lg 1 (episood alatest 2019.a veebruar kuni 2019.a märts) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 4 kuud.

§ 65

lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, s.o 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistusega, ning

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, lugedes kergem karistuse kaetuks raskeimaga ning mõista Aleksei Urlikule liitkaristuseks vangistus 3 aasta 5 kuud 27 päeva.

§ 184

lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 aastat 7 kuud.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata liitkaristusega, s.o vangistusega 3 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, ning mõista liitkaristuseks 7 aastat 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kinnipidamise kuupäeva s.o 16.07.2019.a. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - plastikkarbid, fooliumitükid, soonkinnisega kilekotid, klaaspurk (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1350 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 90 eurot ja ekspertiisikulu summas 1332 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu osa ekspertiisitasust kuulub Aleksei Urlikilt väljamõistmisele: DNA ekspertiis nr 19E-GE0563 (13.06.2019.

1. a)teostamise kulust osa (vastavalt RK lahendile 3-1-1-120-12 kokku 8 objekti x 57 eurot), so 456 eurot ja DNA ekspertiis nr 19E-GE0776 (01.08.2019.
2. a)teostamise kulu 456 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ülejäänud ekspertiisikulu jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik