lg 1 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Paul Pikma Süüdistatav Aare Saar Ik: 38301244910; xxx kodanik; emakeel: xxx; xxx; töökoht: xxx; elukoht: xxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kehtivad väärteokaristused puuduvad. RESOLUTSIOON 1. Aare Saar süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Aare Saarele mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Aare Saarele mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud Aare Saare suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aare Saar temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.
p 1 kohaselt arvestada Aare Saarele määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.08.2019. 5.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada Aare Saare suhtes lisakaristust, võttes Aare Saarelt ära sõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu. Tunnistaja A A ütluste (tl 15-16) kohaselt oli ta 18.05.2019 tööl patrullis koos välijuhi M-J L ja patrullpolitseinik M P. Teostasid liiklusjärelevalvet Lasnamäel Xxx tänaval. Kella 22:50 ajal 2 märkasid liikuvat mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, mille sõidustiil oli ebakindel. Sõiduk liikus xxx tn suunas. xxx juhile anti peatumismärguanne. Juhiks osutus Aare Saar. Juhil olid narkootilise aine tarvitamise tunnused: silmade punetus, suurenenud silmapupillid, mis ei reageerinud valgusele, rahutus. Juht toimetati Ida-Harju politseijaoskonda, kus tehti narko kiirtest, mis osutus positiivseks ning reageeris ainetele: AMP, THC, MDMA, MET. Isik toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Kahtlustatava Aare Saare ütluste (tl 1-3) kohaselt tunnistab ta, et juhtis 18.05.2019 kella 22:50 ajal Harjumaal Tallinnas Xxx tänaval ning edasi Xxx tn ja Xxx tee ristmiku juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Viimati, enne 18.05.2019 juhtima asumist tarvitas narkootilisi aineid samal päeval kella 21:00 paiku. Nimelt suitsetas kanepit. Kanepit suitsetab harva, võib olla paar korda aastas. 17.05.2019 oli ta ka amfetamiini tarvitanud. 18.05.2019 mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx rooli istus kella 22:48 paiku. Mäletab, et jõudis roolis olla maksimaalselt paar minutit. Sõitu alustas xxx juurest ja tahtis sõita tuttava juurde, kes elab xxx. Liikumise ajal koos temaga viibisid autos kaasreisijad H K, T V, M M. Enne rooli istumist ta teadis, et võib veel joobes olla, kuid kuna tundis end normaalselt, siis istus ikkagi rooli. Kui ta sõitis Xxx tn ja Xxx tee ristmiku juures peatas teda politseipatrull, kes andis korralduse alkomeetrisse puhuda. Ta puhus ja tulemus oli „0“. Ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Edasi juhib kohus tähelepanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjale (tl 11), mille kohaselt tuvastati isiku organismist tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti (THC-COOH) ja amfetamiini. Aineekspertiisiga tuvastatud tetrahüdrokannabinool ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootiliste ainetega.
lg 1 sätestatud süüteokoosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja Lisa 2 kohaselt, ehk arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 14) tulenevalt esines uuritaval Aare Saar narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 220/47 on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (uuritava välimus ja käitumine: rahulik; vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetus, silmade sidekestade punetus; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele; keskmine suurus, valgusreaktsioon väga nõrk; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel – ebakindlus, sõrme-nina katse – ataktilisus, täpsemad liigutused – häiritud; värin sõrmedes: nõrk; oma sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või alkoholi: suitsetab kanepit ca 2 x kuus. Amfetamiini inhaleeris 2 p. tagasi). Lisaks nähtub tunnistaja A Alus ütlustest (tl 15-16), et süüdistataval oli narkootilise aine tarvitamise tunnused: silmade punetus, suurenenud silma pupillid, mis ei reageerinud valgusele, rahutus. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) ja amfetamiini), mis põhjustasid süüdistataval joobeseisundi. Seega Aare Saar rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Aare Saare mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Aare Saar oli sõidukit juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Aare Saarele
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit 3 joobeseisundis. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta on ka varem narkootikume tarvitanud ning käesoleval juhul oli tarvitanud samal päeval kanepit ning eelmine päev amfetamiini ja rooli minnes teadis, et võib veel joobes olla, aga tundis end normaalselt. Seega pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et olles tarvitanud kanepit ning eelmisel päeval amfetamiini, võib tal mootorsõidukit juhtima asudes esineda joobe tunnuseid ja sõidukit juhtima asudes on ta juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Aare Saar pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistataval on oma sõnade kohaselt alaline sissetulek ning et ta töötab xxx ettevõttes xxx. Süüdistatav ei ole aga kogu menetluse kestel esitanud tõendit, mis kinnitaks, et süüdistatav tõepoolest töötab nimetatud ettevõttes ja saab sealt igakuist töötasu. Samuti puuduvad Maksu-ja Tolliametil andmed süüdistatava Aare Saare 2018 aasta tulude kohta. Taolistest andmetest ei saa kohus teha järeldust, et süüdistataval on püsiv sissetulek ja seega ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd kohtul puudub kindlus, et mõistetav rahaline karistus oleks täidetav. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Samuti tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, so süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 08.12.2008 otsusega nr 1-08-15691 on süüdistatavat karistatud
Prokurör Paul Pikma sõnul on süüdistatav täitnud temale mõistetud karistuse 27.11.2012. KarRS § 24 lg-st 5 tulenevalt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm 4 aastat. Kuna kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitis süüdistatav Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel 27.11.2012 ning sellest on möödunud rohkem kui kolm aastat, peaks olema karistusandmed kantud arhiivi. Seega eelnevat arvesse võttes ei ole süüdistataval ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ega ka väärteokaristust. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata keskmisele süüle mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatava eelnenud kriminaalkaristused on kustunud, tuleb süüdistatavat lugeda varem kohtu poolt karistamata isikuks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ning süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata. Samas ei nähtu süüdistatava isikuandmetest sedagi, et tema varasem käitumine viitaks üheselt jätkuvale õiguskuulekuse puudumisele, mis eeldaks kontrolli kehtestamist tema käitumise üle ja käitumiskontrollile allutamist. Seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
lg 1 ja 3 sätteid, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav temale määratava katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks veel kord viidata sellele, et süüdistataval tuvastati narkojoove. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba liiklusalaste väärtegude puhul kui juht juhib sõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Käesoleval juhul on aga tegemist narkojoobega, millisele mingit lubatud piirmäära selle seisundi ohtlikkuse tõttu kehtestatud ei ole ning sõiduki juhtimine narkojoobes on karistatav vaid kriminaalkorras. Aare Saare puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h tema enda ohutuse huvides. Süüdistatav tunnistas, et tarbis narkootilisi aineid samal päeval enne mootorsõiduki juhtima asumist kui ka sellele eelneval päeval ning sellest tulenevalt esines Aare Saarel narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joove. Süüdistatava enda sõnul enne rooli istumist ta teadis, et võib veel joobes olla, kuid sellest hoolimata istus ta ikkagi rooli ning asus sõidukit juhtima. Selline käitumine näitab kohtu arvates isiku eriti hoolimatut suhtumist oma teosse ja võimalikesse tagajärgedesse, samuti liikluskorda ja -ohutusse.
lg 1 kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Nagu juba eelnevalt sai öeldud ei ole süüdistataval kehtivaid karistusi. Sellele vaatamata peab kohus veel kord vajalikuks viidata omaks võetud kohtupraktikale, milles on leitud, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest 5 suuremaks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastati süüdistataval narkojoove ning tunnistaja ütlused süüdistatava seisundi kohta iseloomustasid seda seisundit ilmekalt, millest nähtub süüdistatava hoolimatu suhtumine oma teosse. Hoolimatut suhtumist ilmestab kohtu arvates ka asjaolu, et juhtides mootorsõidukit joobeseisundis seadis süüdistatav teadlikult ohtu nii enda kui ka temaga ühes autos viibinud kaasreisijate elu ja tervise kui ka teised kaasliiklejad. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes teadlikult ja tahtlikult ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Seetõttu, arvestades süüdistatava poolt toimepandud teo iseloomu, samuti selle teoga sõidukisse võetud kaasreisijate elu ja tervise teadlikku ohtu seadmist, leiab kohus, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb kohaldada lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus ka seda, et õiguskuulekate liiklejate teadmine ja ootus, et teisi liiklejaid ohtu seadvad juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest ning omaks võetud karistuspraktikast lähtudes. Samas tuleb ka lisakaristuse puhul arvestada kergendava asjaolu olemasolu ja seda, et isikul puudub kehtiv karistus liiklusalase süüteo toimepanemise eest, ning seetõttu leiab kohus, et lisakaristus tuleb määrata alla sanktsioonimäära keskmise määra. Süü suurusest tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada lisakaristust
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobeseisundi tuvastamise kulud. Süüdistatava enda avaldatud ankeetandmete kohaselt töötab ta xxx, seega oma sõnade kohaselt omab sissetulekut. Samuti ei ole süüdistatav kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatava käitumisest ei saa teha järeldusi süüteo toimepanemise juhuslikkusest, vaid vastupidi, süüdistatav käitus teadlikult teisi liiklejaid ohtu seadval viisil. Seejuures on süüdistatav varem karistatud isikuna teadlik, et kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid erandlikke asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul oodatud positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamine (protokoll nr 220/47), joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja selle lisa 2/667T (tl 12-14) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o tuvastatud ained osutusid narkootilisteks aineteks ning isikul tuvastati joove, s.t süüdistatava käitumises tuvastati kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava 6 süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud (tl 11, 13) jätta süüdistatava kanda täies mahus. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ning asjaolu, et kohtul puuduvad andmed süüdistatava igakuise või püsiva sissetuleku suuruse kohta, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tallinna RK 09.10.19 otsusega 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.