2-18-4340/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4340 Tsiviilasi Alketur OÜ hagi Wientjes Consultancy OÜ vastu Wientjes Consultancy OÜ tunnustatud nõude Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata jätmiseks Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Alketur OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Alketur OÜ (registrikood 14336034), esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma esindajad ringkonnakohtus Kostja Wientjes Consultancy OÜ (registrikood 12002458), lepinguline esindaja Mae Küttik Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4340 ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
7. Alketur OÜ määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Alketur OÜ (hageja) esitas
9. märtsil 2018 Harju Maakohtule Wientjes Consultancy OÜ (kostja) vastu hagi Wientjes Consultancy OÜ tunnustatud nõude Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata jätmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja
10. jaanuaril 2018 Eesti Energia Aktsiaseltsilt Osaühingu Johnny H.W. (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses tunnustatud nõude 5634,94 eurot ja sai seeläbi võlausaldajaks. Kostja nõuet tunnustati võlgniku pankrotimenetluses valede andmete alusel, mistõttu tuleb kostja tunnustatud nõue jätta tunnustamata pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-st 2 tulenevalt.
11. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja ei ole võlgniku pankrotimenetluses enam võlausaldaja. QQ (kolmas isik) hoiustas
12. detsembril 2018 notari Sirje Velsberg notarikontol 5634,94 eurot tagasivõtmise õiguseta hageja kasuks. Hageja on sellest teadlik. Eelnevat arvestades tuleb lugeda, et võlgnik on oma kohustuse hageja ees täitnud. Kostja esitas kohtule raha hoiustamise kohta
13. detsembri
14. a notariaalse avalduse ärakirja (avaldus). MAAKOHTU MÄÄRUS
15. Harju Maakohus jättis
16. oktoobri
17. a määrusega (vaidlustatud lahend) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel poolte endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb jätta hagi läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole võlgniku pankrotimenetluses võimalik. Maakohus tuvastas, et kolmas isik täitis
18. detsembril 2019 hageja tunnustatud nõude täielikult, mistõttu ei ole hageja võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja. Maakohus viitas kohtupraktikale ja PankrS § 106 lg-tele 1 ja
19. MÄÄRUSKAEBUS
20. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas valesti, et hageja tunnustatud nõue on täidetud, mistõttu ei ole ta enam võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja ega saa kostjat hageda. Avaldus ei sisalda tahtevaldust pankrotivõlgniku eest kohustuse täitmiseks ega juhist hagejale rahasumma ülekandmiseks. Lisaks ei ole kehtiva õiguse kohaselt kolmandal isikul võimalik täita kohustust võlgniku eest raha hoiustamise kaudu. Eelnevast tulenevalt ei saa lugeda võlgniku kohustust hageja ees täidetuks.
21. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
22. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
24. Kolleegiumi nõustub hagejaga, et maakohus luges põhjendamatult hageja tunnustatud nõude täidetuks kolmanda isiku poolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 122 lg 1 alusel. Seetõttu järeldas maakohus ennatlikult, et hageja ei ole võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja ning jättis hagi alusetult TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
25. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse VÕS § 122 lg 1 esimese lause järgi, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. See kehtib siiski üksnes juhul, kui hoiustamine oli nõuetekohane, st VÕS § 76 lg 3 järgi täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (vt ka Riigikohtu
26. juuni
27. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 22). Hagi läbivaatamata jätmisel ei saa kohus hinnata asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid peab lähtuma hagi õiguslikust perspektiivikusest. Seega ei saanud maakohus sisuliselt hinnata poolte väiteid, kas kolmanda isiku poolt raha hoiustamine hageja kasuks oli nõuetekohane ning kas selle tagajärjel on võlgniku kohustus hageja ees täidetud. Maakohus on aga hagi läbi vaatamata jätmisel asunud hindama kostja väiteid ja avaldust selle kohta, kas võlgnik on kohustuse täitnud hoiustamisega. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks. Määruskaebuses esitatud väidetest tulenevalt ei nähtu maakohtule esitatud avaldusest kolmanda isiku selget tahet täita võlgniku kohustus hageja ees ega kinnitust selle kohta, et hageja nõudmisel hoiustatud rahasumma talle välja makstakse. Avalduse p-s 1 on märgitud, et kolmandal isikul on kohustus hageja ees. Kuna avaldus ei sisalda notarikontol oleva raha väljamaksmise tingimusi, on hageja põhjendatult seadnud kahtluse alla, kas talle raha välja 2