KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-16266 Tsiviilasi Alla Ojav

§ 29

lg 1 sätestab, et juhul, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. MTÜS § 20 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva. Sama sätestab ka ühistu põhikirja p 6.

1. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et initsiatiivgrupi arv vastas MTÜS § 20 lg-s 3 ja põhikirja p-s 6.6 sätestatud arvule ning et nad esitasid tähtaegselt (27.09.2018) taotluse 2 üldkoosoleku päevakorra täienduseks. Samuti puudub vaidlus, et juhatus on üles pannud teate üldkoosoleku päevakorra muutmisest 28.09.
2. Kuigi teade riputati 28.09.2018 üles, hakkas 7-päevane tähtaeg kulgema alates 29.09.2018 ja lõppes 05.10.2018 kl 24.
3. Olgugi et üldkoosolek pidi toimuma 05.10.2018, ei järginud puudutatud isik MTÜS § 20 lg-s 5 ja põhikirja p-s 6.8 sätestatud etteteatamistähtaega. Kuivõrd korteriomanike 05.10.2018 üldkoosolekut ei kutsutud kokku MTÜS § 20 lg-s 5 ning puudutatud isiku põhikirja p-s 6.8 ettenähtud korras, on korteriomanike 05.10.2018 üldkoosoleku otsused

§ 29lg 1 ja Ts

ÜS § 38 lg 2 alusel üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Üldkoosoleku läbiviimisel kvoorumi puudumine, mis on vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga, toob kaasa otsuse kehtetuks tunnistamise TsÜS § 38 lg 1 järgi. Seega kohaseks õiguskaitsevahendiks on antud juhul otsuse kehtetuks tunnistamine. Avaldajad ei nõudnud kohtus 05.10.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist vaatamata kohtu selgitustele. MÄÄRUSKAEBUSED

1. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad muuta maakohtu määruse põhjendusi. Väär on maakohtu seisukoht, et kvoorumi puudumine toob kaasa otsuse kehtetuks tunnistamise TsÜS § 38 lg 1 järgi. TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kuna kvoorum puudus, rikuti oluliselt otsuse vastuvõtmise korda.
2. Korteriühistu vaidles avaldajate määruskaebusele vastu.
3. Korteriühistu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palutakse jätta avaldajate kanda ja mõista need välja. Initsiatiivgrupp ei nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist, vaid päevakorra täiendamist. Päevakorra täiendamist reguleerib MTÜS § 20¹ lg 2 ja lg 3, kus räägitakse mitte 1/10, vaid 1/5 mittetulundusühingute liikmete nõudeõigusest.

§ 29

lg 1 kohaldamiseks ei olnud alust, KÜ juhatuse liikmed (avaldajad) ei tulnud enda kokku kutsutud üldkoosolekule

1. oktoobril
2. Selle üldkoosoleku päevakorra määrasid nad ise. Korduv üldkoosolek kinnitas
3. novembril 2018 avaldajate vaidlustatud 05.10.2018 üldkoosoleku otsused.
4. Avaldajad vaidlesid korteriühistu määruskaebusele vastu. Maakohus tegi õige järelduse, et on korteriomanike 05.10.2018 üldkoosoleku otsused on

§ 29lg 1 ja Ts

ÜS § 38 lg 2 alusel tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
2. aprilli 2019 määrus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab A. Ojavere, E. Kiva ja S. Vangoneni avalduse XXXXXXXX KÜ 05.10.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. 3 Ringkonnakohus jätab avaldajate määruskaebused läbi vaatamata. Avaldajad taotlevad määruskaebuses Viru Maakohtu 23.04.2019 määruse põhjendava osa muutmist. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse saab esitada üksnes juhul, kui kaebajal on protsessuaalne taotlus maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks TsMS § 662 lg 3 tähenduses. Avaldajad maakohtu lahendi resolutsiooni muutmist ei taotle, seetõttu käsitleb ringkonnakohus avaldajate väiteid vastusena vastaspoole määruskaebusele.
3. Avaldajad esitasid maakohtule 29.10.2018 avalduse taotlusega tunnistada kehtetuks XXXXXXXX korteriühistu 05.10.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsused. 12.11.2018 avalduse täpsustuses palusid avaldajad tuvastada 05.10.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust. Avaldajate väitel ei kehti otsused kahel põhjusel: 1) rikuti oluliselt 05.10.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna koosoleku päevakorra muutmise teade tehti ühistu liikmetele teatavaks vähem kui 7 päeva enne koosoleku toimumist; 2) koosoleku läbiviimisel puudus vajalik kvoorum ja mõned volikirjad ei vastanud seadusele. Maakohus tuvastas, et üldkoosoleku otsus on kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine. Koosoleku kvoorumi nõude rikkumise kohta märkis maakohus, et tegemist on kehtetuks tunnistamise aluse, mitte tühisusega ning kuna avaldajad ei taotlenud kehtetuks tunnistamist, siis jätab kohus kõik kvoorumiga seotud väited tähelepanuta.
4. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise osas (I), teiseks võtab seisukoha vastustaja väite osas, et maakohus käsitles ebaõigesti kvoorumi puudumist kehtetuks tunnistamise alusena ja hindab kvoorumi nõuet (II) ja viimaks jaotab menetluskulud (III). I
5. Ringkonnakohus leiab, et kuna üldkoosolek kutsuti kokku õiguspäraselt, siis ei ole üldkoosolekul vastuvõetud 5 otsust koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku otsusele kohaldatakse tehingute regulatsiooni ja tehinguid saab kehtivuse hindamisel jagada osadeks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta tehti teatavaks õigeaegselt. Teate kohaselt oli päevakorras 5 punkti: 1) L. Timofejeva kohtuhagi küsimus; 2) korteriühistu õigusabi kulude kinnitamine; 3) juhatuse esimehe valimine; 4) uue põhikirja kinnitamine; 5) parkimise küsimus. Koosolek toimus teates märgitud ajal ja üldkoosolek arutas päevakorda võetud viite küsimust. Üldkoosolekul ei osalenud ühistu liikmed kelle taotlus päevakorra täiendamiseks ühepäevase hilinemisega teatavaks tehti. Üldkoosolekul kohalolnud liikmed ei soovinud arutada täiendavalt esitatud küsimust (L. Timofejeva juhatuse liikmest tagasikutsumist) ja seda küsimust päevakorras ei olnud.
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse all saab olla üksnes päevakorra täiendamata jätmise õiguspärasus. Avaldajate õigusi saab rikkuda päevakorda mitte võetud otsuse punkt, st asjaolu, et üldkoosolek ei arutanud L. Timofejeva juhatuse liikmest tagasikutsumist. Korteriühistu otsusena on käsitletav pädeva organi (juhatus, üldkoosolek) poolt vastuvõetud ja kirjalikult vormistatud otsus. Otsusena ei käsitleta otsuse mittetegemist või otsuse tegemisest keeldumist, seetõttu ei saa tulemuslik olla ka otsuse mittetegemise tühisuse tuvastamine ega ka kehtetuks tunnistamine. Ringkonnakohus leiab, et täiendva päevakorra punkti mittearutamise tõttu ei ole üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised. Täiendavalt tuleb märkida, et avaldajatele oli tagatud üldkoosolekul osalemine ja õigus päevakorda koosolekul täiendada, samuti arutas üldkoosolek 4 L. Timofejeva küsimust seoses juhatuse esimeheks valimisega ning otsutas ta juhatuse esimeheks valida. II
7. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et vajaliku kvoorumi puudumise tõttu oli otsus TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistatav. Ringkonnakohus peab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt võimalikuks anda ise hinnang, kas 05.10.2018 korteriühistu üldkoosolekul oli kvoorum otsuste vastu võtmiseks.
8. Korteriühistu üldkoosoleku hääleõigust reguleerib

§ 22

.

§ 22

lg 5 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust osaleda üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära. Puudutatud isiku põhikirja p 38 reguleerib volituste andmist. Seadusele täiendavalt on põhikirjas ette nähtud, et „ühistu liikme esindaja võib üldkoosolekul hääletada ainult juhul, kui esindatav ühistu liige ei osale ise antud koosolekul. Kui korteriomanik andis volikirjaga osalemise ja hääletamise õiguse teisele isikule, pole tal endal õigust teist korteriomanikku volikirja alusel esindada“(I kd lk 16). Puudutatud isikul oli 46 liiget, kvoorumiks oli vajalik, et hääletusel osaleks vähemalt 24 liiget. Avaldajate väitel osales 21 liiget.

1. 05.10.2019 üldkoosoleku protokollile lisatud allkirjade lehel on 25 allkirja ( reaalosa nr 34 real on kaks allkirja; I kd, lk 13) seega saab eeldada, et esindatud oli 24 ühistu liiget. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas koosolekul olid esindatud 24 või 21ühistu liiget. Avaldajad vaidlustasid esindatuse 4 liikme osas. Avaldajate väitel puudusid ka liikme (kr 16, 19) esindamiseks kirjalikud volikirjad. Asja materjalidest nähtub, et 2 liiget esitasid esmalt volikirja taasesitatavas vormis ja hiljem kinnitasid volituste andmist kirjalikult. Ringkonnakohus leiab, et kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa tühisust, lisaks on hilisem heakskiit esinduse korral lubatav. Ühele liikmele (krt 37) on määratud eestkostja ning eestkostja esindas teist liiget. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus üks liige võib esindada teist, kes ise kohal ei ole, siis peab ka eestkostjal olema õigus volikirja alusel ühistu liikme esindamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kr 14 ühisomanikul oli õigus esindada nii teist ühisomanikku kui teist ühistu liiget. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendite alusel saab lugeda tuvastatuks, et üldkoosolekul oli kvoorum oli olemas.
2. Määruskaebuse esitaja heitis maakohtule ette, et kohus kiirustas avalduse läbivaatamisega ja kohus oleks pidanud järgima

§ 29

lg-s 5 sätestatud tähtaega.

§ 29

lg 5 kohaselt kohus ei aruta korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel asja enne, kui on möödunud 60 päeva otsuse vastuvõtmisest. Eri avaldused sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse. Avaldajad esitasid esmalt kehtetuks tunnistamise taotluse, seejärel muutsid selle tühisuse tuvastamiseks. Maakohus leidis, et otsus on tühine ühel esile toodud alusel, samas teise kohta seisukohta ei avaldanud, öeldes, et kehtetuks tunnistamise nõuet ei esitatud. 5 Ringkonnakohus möönab, et otsuse tühisuse tuvastamise avalduse läbivaatamisel ei ole maakohus seotud

§ 29lg 5 tähtajaga. Kuid olukorras, kus maakohus kvalifitseeris avaldajate ühe nõude materiaalõiguslikuks aluseks Ts

ÜS § 38 lg 1, oleks otstarbekas olnud kaaluda, kas ei ole põhjendatud kohaldada

§ 29

lg-t 5 ning ära oodata kehtetuks tunnistamise avalduste esitamise tähtaja möödumine.

1. Asja materjalidest nähtub, et korteriühistu üldkoosolek toimus uuesti 01.11.
2. Nimetatud koosolekul kinnitati samas sõnastuses kõik 05.10.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsused ning vaadati läbi ka avaldajate täiendav taotlus L. Timofejeva tagasikutsumise kohta. 01.11.2018 koosolekul osales 38 korteriühistu liiget (48-st) Täiendava päevakorrapunkti osas võeti seisukoht ja häältega 21 poolt (14 vastu) otsustati L. Timofejevat mitte tagasi kutsuda (II kd lk 102). Ringkonnakohtu arvates on

§ 29

lg 5 tähtaja üks eesmärk koondada ühte menetlusse kõik avaldused ühe koosoleku kohta, kuid teisalt anda korteriühistule võimalus oma vigu parandada ning vormistada vaidlusalused otsused nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et kuna korteriühistu on samad otsused uuesti vastu võtnud ja 01.11.2018 otsused on kehtivad, siis ei too 05.10.2018 üldkoosoleku otsuste kohtulik arutelu avaldajatele kaasa õiguslikke tagajärgi. III 16. Ringkonnakohus jätab menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Maakohus viitas kulude jaotamisel ebaõigesti hagimenetluse sätetele, kohaldamisele kuuluvad hagita menetluse sätted. Ringkonnakohus ei pea kulude avaldajate kanda jätmist antud asjas põhjendatuks, kuna avaldajad esitasid avalduse seoses korteriühistu rikkumistega. Ringkonnakohus tuvastas, et korteriühistu juhatus rikkus üldkoosoleku päevakorra täiendamata jätmisega avaldajate õigusi, kuid need rikkumised ei olnud olulised. Eeltoodud põhjustel on põhjendatud menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 6