1-19-5214/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-19-5214

1. oktoober 2019 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Larissa Prokopenko Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna 28.10.2019 erakorraline ettekanne Xxx Xxxile Viru Maakohtu 07.08.2019 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks Xxx Xxx, isikukood xxx, elukoht: xxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusaluse Xxx Xxxile määratud katseaega kahe kuu võrra. Xxx Xxx tunnistati Viru Maakohtu 04.01.2018 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 lg 1, 178 lg 1 järgi KarS § 87 lg 1 p 6 alusel vabastada Xxx Xxx karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 sätestatule ning kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 2¹, 4, 8 tulenevaid kohustusi. Erakorraline ettekanne on koostatud, sest Xxx Xxx on rikkunud talle Viru Maakohtu 07.08.2019 otsusega nr 1-19-5214 määratud kohustust: - Mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 03.10.2019 kontrollis kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus Xxx Xxxil narkootikumide tarvitamist. Indikaatorvahendina kasutati Multi Drug 8 Drugs Rapid Test Panel (Urine) DOA18050229 (kehtivuse aeg 05.2020). Testi näit oli THC positiivne. Xxx Xxx tunnistas protokollis narkootikumide tarvitamist. Suuliselt lisas, et ta ei teadnud, et kanep on narkootikum. Tema olevat hoopis kuulnud, et kanep on tervislik ja arstid kirjutavad seda välja ravimina. Esmakohtumine, mille käigus tutvustati Xxx Xxxile talle katseajaks pandud kohustusi, toimus 30.08.
2. Kohtumisel viibis ka Xxx Xxxi ema Xxx Xxxa. Katseaja jooksul on tehtud Xxx Xxxile kaks kirjalikku hoiatust. Esimene 11.09.2019, sest Xxx Xxx ei ilmunud kokkulepitud ajal registreerimisele ega teavitanud mitte tuleku põhjustest. Teine kirjalik hoiatus tehti kohustuse osalema sotsiaalprogrammis rikkumise eest. Xxx Xxx oli suunatud multidimensionaalsesse pereteraapiasse. 18.09.2019 sai kriminaalhooldusametnik telefonikõne Sotsiaalkindlustusameti superviisor Xxx xxx, kelle sõnul ei ole perekonna madala motivatsiooni tõttu võimalik mitmedimensionaalset pereteraapiat läbi viia. Perekonnaga on korduvalt kokku lepitud kokkusaamiste aegu, kuid nad ei ole mitte kordagi kohtumistele ilmunud. Sama kinnitas superviisor 20.09.2019 edastatud kirjaliku teatega. Xxx Xxxile tehtud kirjalik hoiatus ja asendatud programm Sotsiaalsete 1 oskuste arendamise treeninguga. Xxx Xxx vahetas hiljuti xxx keskuse sotsiaalpedagoogi ettepanekul kooli. Uueks õppeasutuseks on xxx. Koostöö kriminaalhooldusametnikuga on osutunud keeruliseks. Xxx Xxx on tõrges ja kinnine ega ole tavaliselt valmis rääkima vajalikel teemadel. Tavaliselt jõuab ta registreerimisele kokkulepitud päeval, kuid on esinenud olukordi, kus ta tuleb kokkulepitud ajast tunduvalt hiljem. Põhjenduseks näiteks bussist maha jäämine. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada Xxx Xxxi katseaega 2 kuu võrra, so kuni 07.10.
3. Käitumiskontrolli pikendamine vähendaks Xxx Xxxi karistamatuse tunnet ja aitaks distsiplineerida tema käitumist, mis omakorda vähendaks uue kuriteo riski. Xxx Xxx on andnud kirjaliku nõusoleku katseaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Vastavalt KarS § 87 lg 4, kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on järginud rahuldavalt kontrollnõudeid, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Kohus leiab, et Xxx Xxxile määratud katseaja pikendamine aitab tal edaspidi elus vältida seaduserikkumiste toimepanemist ning motiveerib täitma kontrollnõudeid. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada Xxx Xxxile katseaega 2 kuu võrra so kuni 07.10.
4. Juhindudes KarS § 87 lg 4, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaar 28.10.2019 erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada Xxx Xxxile Viru Maakohtu 07.08.2019 otsusega määratud katseaega 2 kuu võrra so. kuni 07.10.
5. Määruse ärakiri saata süüdimõistetu Xxx Xxxile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või 2 pidi teada saama. / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 3