TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1650 Määruse kuupäev 11. september 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranäge

) § 6 lg 6 kohaselt kehtetuks ja nõuda sisse Tartu Vanglalt kaebaja kasuks mittemateriaalne kahju kohtu äranägemisel. Kaebaja põhjendab, et originaaldokumendi tagastamine (

1. august 2019 nr 1-13/169-2) osutab sellele, et vangla rikub mittediskrimineerimise põhimõtet. Kaebajal on raskusi tekstide mõistmisel, mida tuleb tõlkida vene keelest eesti keelde ja vastupidi. On vaja selgitada, kas otsuse vastuvõtmiseks on piisavad põhjendused ja objektiivsed kriteeriumid haldusmenetluse käigus. Vangla teeb takistusi kohtueelse menetluse läbimisele. Kuigi vangla jättis kahjutaotluse menetlusse võtmata, siis puuduvad alused kaebuse rahuldamata jätmiseks. Kaebaja palub luba mitte korrata
2. augusti
3. a taotluses väljendatud seisukohti ning palub võtta need menetlusse. Seoses vangla ülerahvastatusega nähtub, et tegemist on põrandapinnaga, mis ei vasta Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuse asjas Tunis vs Eesti nr 429/12 p-le
4. Puudub alus kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks. Tähelepanuta ei tohi jätta, mil määral erines kaebajale tagatud kambripind oluliseks peetud EIK praktikast. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
5. Tartu Vangla esitas kohtule vastavalt
6. septembri
7. a kohtunõudele
8. septembril
9. a vastuse, milles teavitab, et Tartu Vangla elektroonilises dokumendihaldussüsteemis ei ole
10. aasta jooksul registreeritud ühtegi Xi pöördumist seoses põrandapinna teemaga. X on läbinud riigikeele kursused. Ajavahemikul
11. september kuni
12. detsember 2011 läbis riigikeele A1 taseme,
13. veebruar kuni
14. mai 2013 A2 riigikeele taseme, ajavahemikul
15. mai kuni
16. september 2016 läbis riigikeele õppe A2 taseme kursused ning ajavahemikul
17. oktoober 2016 kuni
18. jaanuar 2017 läbis riigikeele õppe B1 taseme kursused. Lisaks, X on käesoleva vangistuse jooksul enamus pöördumisi esitanud vanglale eesti keeles ning sellega ei ole varasemalt probleeme esinenud. KOHTU SEISUKOHT
19. Kohus lähtub kaebaja nõude määratlemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest tulenevalt soovib X esitada HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses ebapiisava põrandapinnaga, ülerahvastatusega ning
20. augusti
21. a kahju hüvitamise taotluses esitatud põhjendustega. Kaebaja leiab, et tal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna vangla on tema kahjunõude tagastamisel teda diskrimineerinud ning teinud takistusi kohtueelse menetluse läbimisele.
22. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
23. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, on lubatav üksnes siis, kui taotlus on tagastatud ebaõigesti. Seega peab kohus hindama, kas Tartu Vangla
24. augusti
25. a otsusega nr 1-13/169-2 kaebaja kahjunõude tagastamine oli õiguspärane.
26. X esitas Tartu Vanglale
27. augustil
28. a venekeelse kahju hüvitamise taotluse. Kahju hüvitamise taotluse tõlkimist reguleerib

§ 491

.

§ 491

lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha.

§ 491

lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas,

§ 491

lg 5 kohaselt kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja 2 põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

1. Kaebaja on läbinud ajavahemikul
2. september kuni
3. detsember 2011 riigikeele A1 taseme, ajavahemikul
4. veebruar kuni
5. mai 2013 riigikeele A2 taseme, ajavahemikul
6. mai kuni
7. september 2016 riigikeele õppe A2 taseme kursused ja
8. oktoober 2016 kuni
9. jaanuar 2017 riigikeele õppe B1 taseme kursused. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. Xi keeleoskustaset arvestades on ta ise võimeline koostama kahju hüvitamise taotluse talle tuttaval teemal, ta oskab lühidalt kirjeldada taotluse eesmärke ning taotlust põhjendada. Asjaolu, et kaebajal on raskusi eesti keeles keerulisemate tekstide mõistmise ning kirjutamisega, ei takista kahju hüvitamise taotluse koostamist. Kahjunõue ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust kaebajale teadaoleval teemal. Samuti, Tartu Vangla kinnitusel on kaebaja enamik pöördumisi vanglale esitanud eesti keeles ning sellega ei ole varasemalt probleeme tekkinud. Kaebaja on ka Tartu Halduskohtule esitanud eestikeelseid avaldusi. Näiteks haldusasjas nr 3-19-937 esitas kaebaja kohtule
10. juunil
11. a arusaadavate põhjendustega eestikeelse puuduste kõrvaldamise avalduse.
12. Seega, kuigi kaebajal ei olnud
13. augusti
14. a seisuga rahalisi vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks, on vangla õiguspäraselt
15. augusti
16. a otsusega nr 1-13/169-2 Xi kahjunõude tagastanud, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne kahjunõue. Vangla selgitas kaebajale, et kahjunõude menetlusse võtmata jätmine ei takista kahjunõude esitamist uuesti eesti keeles, koos tõlkega eesti keelde või koos nõusolekuga kanda võõrkeelse dokumendi tõlkimisega kaasnevad kulud.
17. Samuti, lisaks
18. augusti
19. a kahju hüvitamise taotlusele ei ole kaebaja
20. aastal Tartu Vanglale esitanud teisi kaebuse asjaoludega seonduvaid kahjunõudeid, mida vangla oleks saanud tagastada või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätta.
21. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kohus tagastab Xi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
22. Seonduvalt kaebaja taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
23. Ühtlasi peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetlus osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3