← Eesti

2-19-188/19

Obsah (13)§ 78§ 143§ 158§ 157§ 146§ 171§ 172§ 65§ 23§ 150§ 168§ 170§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-188 Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi N. K.i pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotimenetluse

§ 78lg 3 kohaselt kohtule ettepaneku jätta N.

K.i pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata.

§ 143lg 4 alusel jaotusettepanek kinnitati 02.09.2019.

a kohtumäärusega. 2. Pankrotihaldur teatas 26.09.2019.a tulenevalt

§ 158lg 1 kohtule, et N.

K.i (pankrotis) pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi

§ 157p 2, § 158 alusel ettepaneku lõpetada N.

K.i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. 2.1 Pankroti väljakuulutamise aja seisuga 08.03.2019.a. oli võlgnikul rahalisi vahendeid 6,40 eurot. Seis on muutunud, kuna võlgnik saab igakuiselt pensioni (mai-juuli 2019 oli 234, 28 eurot), mida tal on õigus täitemenetluse seadustikus lubatud määras ehk täies mahus kasutada. Konto väljavõttest nähtub, et võlgnik on asunud tööle AS-i X Estonia ja augustis 2019.a on talle välja makstud töötasu 436, 80 eurot. Arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut, ei kuulu võlgniku sissetulekud töötasu alammäära suuruses pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet. Lisaks sellele on võlgnikul 1 ülalpeetav ning sellega lisandub mittearvestitavale summale 1/3 töötasu alammäärast. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 2.1.1 Masskohustusi ei ole (

§ 146lg 1 p 3 ja § 148).

2.1.2 Pankrotimenetluse välja maksmata (sh prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus

§ 146

lg 1p 4 ja § 150 alusel on kokku 690 eurot, 2.1.3 Rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus kokku 5 eurot. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole

§ 146lg 1 sätestatud väljamakseid võimalik teha.

Pankrotihaldur teeb kohtule tuginedes

§ 146lg 1 p 3 ja 4 ettepaneku jaotada ja kinnitada N.

K.i (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata/välja makstud kulud alljärgnevalt: pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri tasu 475 eurot (5 tundi x 95 eur), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 08.03.2019.a. kuni 08.08.2019.a. kokku summas 120,00 eurot (5 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20% ). Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulu 690 eurot rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2 Pankrotihaldur esitas kohtule aruande vastavalt

§ 158lg 3.

Aruande kohaselt: 2.2.1 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 03.07.2019.a. ning kokku kaitsti nõudeid 9 357,24 eurot. Jaotusettepanek kinnitati 02.09.2019.a kohtumäärusega. 2.2.2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 2.2.3 Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta 3 Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Massikohustusi

§ 146

lg 1 p 3 alusel ei ole; Pankrotimenetluse kulud (so halduri kulu ja tasu)

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 690 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.4 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.5 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.2.6 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Pensioni Registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxx, konto saldo on 06.02.2019.a. seisuga 543,710 Swedbank pensionifond K1 (konservatiivne strateegia) osakut, väärtuses 452,96 eurot. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Pensionifondi osakuid ei saa arvestada pankrotivara hulka. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. 2.2.7 Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud võlausaldajate huvidest. pankrotiseadusest ning kõigi 2.2.8 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Välja maksmata Järk nõude suurus EUR ITM Inkasso OÜ 179, 25 EV RTK kaudu 3 474, 80 N. I. 5 703, 19 Kokku välja maksmata nõudeid 9 357, 24 eurot Jaotis % II II II 1, 92 37, 13 60, 95 2.2.9 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.2.10 Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused  pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eur),;  käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot;  bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 08.03.2019.a. kuni 08.08.2019.a. kokku summas 120,00 eurot (5 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20%. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulu 690 eurot. 2.2.11 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud 4 N. K.i (pankrotis) vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige asjaolu, et võlgnik oli kinnipeetav, puudusid sissetulekud ja vara, mille arvelt kohustusi täita. Võlgnik on asunud tööle, kuid saadavad sissetulekud ei võimalda katta olemasolevaid kohustusi. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. 2.2.12 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajale, kelle seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. 2.3 Pankrotihaldur palub

§ 158lg 4 ning § 150 lg 4 kohaselt: - lõpetada N.

K.i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. - määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada pankrotimenetluse kulud. - vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest. - avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
  2. Vastavalt pankrotiseaduse (PankS) § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul ei jätku vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldaja ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

5. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist, mille kohus rahuldab. 5.1

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 5.2 Pankrotihaldur palub kinnitada N.K.i (pankrotis) pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri kinnitamata kulud summas 690 eurot (koos maksudega). 5 Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 95 eurot, halduril kulus 5 tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja kulud taotletud ulatuses on vajalikud ja põhjendatud. Kuna võlausaldajad ja võlgnik ei ole vastuväiteid tasu ja kulude osas esitanud, kinnitab kohus pankrotimenetluse kulud kokku summas 690 eurot sh käibemaks. Kokku moodustavad kohtu poolt kinnitamata (sh määramata halduri tasu) ja hüvitamata kulud 690 eurot (sisaldab käibemaksu), Pankrotivara puudumise tõttu ei ole võimalik kulude katteks väljamakseid teha. 5.3 Pankrotihaldur esitas taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse kulude sh halduri tasu ja kulude katmiseks summas 476,40 eurot (koos maksudega) vastavalt

§ 65lg 11.

Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Haldur palub kanda tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ (RK 12412334) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS. 5.4

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (

§ 150lg 4). Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja N. K.i (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osas so summas 213,60 eurot (koos käibemaksuga) jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus N.K.i (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku 6 hüvitama riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 1 (ühe) aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5); 6.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus N.K.i (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 7. N.K. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et võlausaldaja seisukohalt võiks usaldusisiku ülesandeid täita võlgnik N. K. ise. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku N.K.it täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 8. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab N. K.it usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.