← Eesti

1-19-5317/14

Obsah (7)§ 199§ 65§ 404§ 266§ 213§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5317 (18284000468) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav Kristiina Kupp (isikukood: 49206024223; elukoht: xxxxxx x-xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx; karistatus: 7 kehtivat kriminaalkaristust: 1) Pärnu Maakohtu 18.05.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4489 karistatud

§-d 121, 214 lg 2 p-d 1, 4, 5, 199 lg 2 p-d 7, 9 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat, 7 kuud, 27 päeva vangistust, katseaeg 3 aastat; 2) Pärnu Maakohtu 04.04.2011.a otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p-d 7, 8, 9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mis

§ 65

lg 2 alusel liideti p-s 1 nimetatud karistuse kandmata osaga; 3) Harju Maakohtu 09.10.2012.a otsusega karistatud

§ 404

järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mis

§ 65lg 2 alusel liideti p-s 2 nimetatud karistuse kandmata osaga.

Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 7 kuud ja 9 päeva. Karistusaja algus 09.10.2012; 4) Harju Maakohtu 16.09.2013.a otsusega karistatud

§ 266

lg 2 p 1 järgi 1 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega, mis

§ 65lg 2 alusel liideti p-s 3 nimetatud karistuse kandmata osaga.

Liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistus täidetud 27.06.2014; 5) Harju Maakohtu 08.01.2015.a otsusega karistatud

§ 213lg 1 järgi 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega, katseaeg 18 kuud.

18.11.2015.a kohtumäärusega pöörati vangistus täitmisele; 6) Harju Maakohtu 13.03.2017.a otsusega karistatud

§-d 346, 349 järgi rahalise karistusega 130 päevamäära,

§-de 213 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistus täidetud 06.05.2018; 7) Tartu Maakohtu 30.10.2018.a otsusega karistatud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistust, katseaeg 4 aastat; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Kristiina Kupp süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Kristiina Kupule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) aasta 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Kristiina Kupule liitkaristuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 ja 5 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Kristiina Kupule katseaeg 5 (viis) aastat ning mõistetud vangistust 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Kristiina Kupp ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx x-xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kristiina Kupule katseajaks

§ 75

lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määrata Kristiina Kupule katseajaks

§ 75

lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena alluma ettenähtud psühholoogilisele või psühhiaatrilisele ravile (narkomaanide sõltuvusravile) ajani, mil raviteenuse osutaja otsustab, et ravi enam vaja ei ole (Kristiina Kupp on eelnevalt ravile allumiseks nõusoleku andnud). Määrata Kristiina Kupule katseajaks

§ 75

lg 2 p 7 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed). Määrata Kristiina Kupule katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 5,

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 75

¹ lg 3 kohaselt kohustub Kristiina Kupp alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 (kaksteist) kuud.

§ 75

¹ lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kristiina Kupu keha külge. 2

  1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristiina Kupult kriminaalmenetluse kuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu 244 (kakssada nelikümmend neli) eurot 80 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1054 (üks tuhat viiskümmend neli) eurot 80 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 90 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
  2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 3 alusel Kristiina Kupu kaitsja sõidukulu ja sõidu ajakulu summas 198,60 eurot riigi kanda. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu riigi õigusabi tasu 174,56 eurot (s.h käibemaks 30,66 eurot) vandeadvokaat Matti Reinsalule tema poolt Kristiina Kupule kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kristiina Kupp toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt pannud toime varguseid ning olles viimati varguste toimepanemise eest karistatud Harju Maakohtu 13.03.

  1. a otsusega ja PPA Lõuna prefektuuri 15.11.
  2. a kiirmenetluse otsusega, võttis 07.11.
  3. a kella 14.15 ajal Viljandi linnas Tartu tn 5 asuvast OÜ Leiu taaskasutuskeskusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu X.X kuuluva kullast kaelaketi koos kuloniga väärtusega 370 eurot, kuldsõrmuse väärtusega 90 eurot ja sularaha 15 eurot, põhjustades kannatanule varalise kahju summas 475 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

3

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.10.2018.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat, 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 ja 5 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kristiina Kupp ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud alluma ettenähtud psühholoogilisele või psühhiaatrilisele ravile (narkomaanide sõltuvusravile) ajani, mil raviteenuse osutaja otsustab, et ravi enam vaja ei ole. Kristiina Kupp on eelnevalt ravile allumiseks nõusoleku andnud.

§ 75

lg 2 p 7 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed).

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 5,

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 75

¹ lg 3 kohaselt kohustub Kristiina Kupp alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4 Süüdistatava Kristiina Kupu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 259,44 eurot. Süüdistatava Kristiina Kupu kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 21.10.2019 summas 122,64 eurot ja 04.11.2019 summas 82,92 eurot. Kohus leiab, et kuna kohtuistung 21.10.2019 kestis kohtuistungi protokolli kohaselt kella 09.58-10.05, siis kuulub kaitsja 21.10.2019 esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamisele summas 111,84 eurot ja kohtuistung 04.11.2019 kestis kuni 30 minutit kaitsja osavõtul, siis kuulub kaitsja tasutaotlus rahuldamisele summas 72,12 eurot. Muus osas on kaitsja esitatud aruanne usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud kaitsja sõidukulu ja sõidu ajakulu summas 198,60 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1054,80 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 244,80 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.