Obsah (9)

§ 432§ 150§ 429§ 431§ 433§ 173§ 168§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-11115 Tsiviilasi OÜ BAUPLATZ hagi Hiiu Teed OÜ

§ 432). 4.

Rahuldada hageja OÜ BAUPLATZ avaldus ½ riigilõivu tagastamiseks.

1. Pärnu Maakohtul tagastada OÜ-le BAUPLATZ ½ tasutud riigilõivust, s.o 112,50 (ükssada kaksteist eurot 50 senti) eurot kontole, kust riigilõiv kohtule tasuti. 1
2. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
3. Jätta menetluskulud hageja OÜ BAUPLATZ kanda.
4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot, mis jääb hageja enda kanda. Kohus tagastab kohtumääruse jõustumisel hagejale ½ tasutud riigilõivust

§ 150lg 2 p 2 alusel.

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 233,33 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
2. Asjaolud 24.07.
3. a esitas OÜ Bauplatz Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse Hiiu Teed OÜ vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 1507,20 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes tasumata põhinõudelt alates 24.07.
4. a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.04.
5. a suulise lepingu, mille kohaselt võttis kostja hagejalt rendile veoki koos juhiga, et viimane osutaks veoteenust. Tasuks lepiti kokku 32 eurot tund + käibemaks. Kostjale koostati ja edastati 14.05.
6. a arve summas 1094,40 eurot tasumise tähtajaga 28.05.
7. a. Lisaks leppisid hageja ja kostja kokku sõelutud mulla müügis kostjale, hinnaga 8 eurot 1m3 + käibemaks. Hageja esitas kotjale arve 11.06.
8. a veoki rendi ja mulla müügi eest arve summas 412,80 eurot. Kostja on korduvalt lubanud rahalised kohustused täita, kuid ei ole seda hagi esitamiseni teinud. 02.09.
9. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele.
10. Avaldus 14.10.
11. a esitas hageja OÜ Bauplatz Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks ning hageja palub talle tagastada ½ tasutud riigilõivust kontole, kust riigilõiv kohtule tasuti. Kohtu seisukoht
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 4.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus edastas hageja avalduse hagist loobumiseks kostjale ja määras kostjale vastamise tähtaja

§ 429lg 3 alusel.

1. Kostja esitas 16.10.
2. a kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 233,33 eurot ning märkida menetluskulude 2 kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja hagist loobumise avaldusele vastuväiteid kostja ei esitanud.
3. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja OÜ BAUPLATZ avalduse kostja Hiiu Teed OÜ vastu esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist Hiiu Teed OÜ vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 1507,20 eurot ja jooksva viivise nõudes tasumata põhinõudelt alates 24.07.
4. a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude tasumiseni ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 7.

§ 431lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 433lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

9. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 9.1.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot, mis jääb hageja kanda. 9.2. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulud summas 233,33 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on tegemist lepingulise esindaja kuluga, kes osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks. Õigusabi on osutatud 1 h 40 minutit, kokku 233,33 eurot. 9.3.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud, kuivõrd kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kostja seaduslik esindaja on küll 16.09.2019. a kirjalikus vastuses hagiavaldusele märkinud enda lepinguliseks esindajaks vandeadvokaadi Raul Tats'i, kuid tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja seaduslik esindaja teinud kõik menetlustoimingud iseseisvalt ning kohtule ei ole esitatud ühtegi menetlusdokumenti ega tehtud ühtegi menetlustoimingut kostja väidetava lepingulise esindaja poolt. Seega ei ole kostja väidetav lepinguline esindaja osalenud käesoleva tsiviilasja menetlemisel, mistõttu ei ole kõnealuse kulu näol tegemist käeoleva tsiviilasja menetluskuluga

§ 175lg 1 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt summas 233,33 eurot. 3 9.4.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja taotleb ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 225 eurot, millest ½ on 112,50 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada ½ riigilõivust, s.o 112,50 eurot hageja taotletud arvelduskontole, s.o kontole, kust riigilõiv kohtule tasuti. 9.5.

§ 178

lg 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4