Obsah (5)

§ 432§ 430§ 428§ 168§ 150

2-19-119116 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-119116 Tsiviilasi Ee

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Kunstiakadeemia (hageja) esitas 16.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E Ae (kostja) vastu 1450 euro saamiseks. Kohus tegi 26.07.2019 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 11.08.2019 nõudele vastuväite. Esitatud vastuväites tunnistas kostja nõuet osaliselt, s.o summas 200 eurot. Seoses kostja vastuväite esitamisega lõpetati 14.08.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Kohus tegi 14.08.2019 määrusega maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma hagejale võlgnevuse summas 200 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 45 eurot ja menetluskulude katteks 20 eurot. Sama määrusega kohustas kohus esitama hagejat ülejäänud nõude osas hagi. 2 2-19-119116
3. Hageja esitas 02.09.2019 hagi, mida täpsustas 05.09.2019 ja 13.09.
5. Kohus võttis 17.09.2019 määrusega hagi menetlusse.
6. Pooled esitasid 10.10.2019 kohtule kompromissi. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja nr 2-19-119116 menetluse kompromissiga lõpetamise kõikidest õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 432

sisust, ning palusid kohtul kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata, kuna pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu summas 100 eurot tagastamist hageja arvelduskontole nr XXX. Pooled kinnitasid, et kompromissiga ei rikuta poolte endi ega ühegi kolmanda isiku õigusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 8.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432järgi.

Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 10.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot, ning ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 3 2-19-119116 Hageja on kohtule 16.07.2019 tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja 03.09.2019 hagi esitamisel riigilõivu 155 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4