Obsah (12)

§ 423§ 168§ 177§ 361§ 150§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 445§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3304 Tsiviilasi J Si hagi V M ja OmaKoduM

§ 423lg 2 p 1 ja p 2 alusel.

TMS § 187 lg 2 sätestatud eeldusi antud asjas ei esine, kuna tsiviilasjas nr 2-1513182 hagi rahuldamata jätmise tõttu täitedokument puudub. Hageja eest tasus riigilõivu summas 2700 eurot Osaühing Xxxx. Hageja palus tagastada riigilõivu samale kontole, millelt see oli tasutud, st makse saajaks märkida Osaühing Xxxx (registrikood xxxx), arvelduskonto nr xxxx. 4. 07.10.2019 esitas kostja II oma menetluskulude nimekirja. Kostja II märkis, et seoses hageja taotlusega jätta hagi läbi vaatamata taotleb kostja II määrata tema menetluskulud vastavalt 14.09.2018.a hagivastuse p 6 sätestatule. Kostja II palus jätta menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda, mõista menetluskulud hagejalt Oma

KoduMaja AS-i kasuks välja koos viivisega

§ 177lg 4 alusel ning menetluskulude hüvitis kanda Oma

KoduMaja AS pangakontole nr xxxx. Kohtule esitatud taotlustest nähtub, et kostja II lepinguline esindaja on õigusabi kokku osutanud 7 tundi ja 30 minutit, tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta). Toimingud ja nende ajakulu on järgmised: - 31.08.2018 - hagiga tutvumine, kohtupraktika analüüs; nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite selgitamine: 3 tundi ja 30 minutit; - 04.09.2018 - tõendite väljaselgitamine, asjaoludega tutvumine, vastus hagile: 4 tundi. - registripäring, maksumus 5 eurot (käibemaksuta). 2 2-18-3304 Seega kostja II menetluskulud moodustavad 1355 eurot (ilma käibemaksuta).

1. 17.10.2019 esitas kostja I oma menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud taotlustest nähtub, et kostja I lepinguline esindaja on õigusabi kokku osutanud 10 tundi ja 48 minutit, tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Toimingud ja nende ajakulu on järgmised: - Harju Maakohtu 16.08.2018.a kohtumäärusega tutvumine ja analüüs: 15 minutit; - Hagiga ja tõenditega tutvumine ja analüüs: 2 tundi ja 30 minutit; - Nõupidamine, konsultatsioon kliendiga: 1 tund; - Kostja 17.09.2018.a vastuse hagile ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine: 3 tundi ja 30 minutit; - Kostja II 14.09.2018.a vastusega hagile tutvumine ja analüüs: 2 tundi; - Hageja 07.10.2019.a taotlusega tutvumine ja analüüs: 6 minutit; - Hageja 22.10.2018.a vastusega tutvumine ja analüüs: 24 minutit; - Kostja II 23.10.2018.a vastusega tutvumine ja analüüs: 15 minutit; - Hageja 31.10.2018.a vastusega tutvumine ja analüüs: 12 minutit; - Harju Maakohtu 31.10.2018.a kohtumäärusega tutvumine ja analüüs: 18 minutit; - Kostja II 01.11.2018.a vastuväitega tutvumine ja analüüs: 6 minutit; - Harju Maakohtu 27.11.2018.a kohtumäärusega tutvumine ja analüüs: 12 minutit; Seega kostja I menetluskulud moodustavad käibemaksuga 1555,20 eurot. Kostja I kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja I palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. 20.10.2019.a esitas hageja oma vastuväited kostjate menetluskulude kohta. Hageja palus kohtul kontrollida: - kostjate esindajate toimingute vajalikkust ja põhjendatust (nt kohtupraktika analüüs 2 tundi ja teise kostja vastuse analüüs 2 tundi) - tehtud toimingutele kuulunud aega - esindajate tunnitasumäära vastavust turuolukorrale, asja keerukusele ja esindajate vaimsete võimete kasutamise määrale. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus, vaadanud läbi poolte kirjalikult esitatud taotlused ja seisukohad, leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluse uuendamine ja hagi läbivaatamata jätmine. Tulenevalt hagi läbivaatamata jätmisest, tuleb kindlaks määrata ka menetluskulud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 esimese lause kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

§ 361

lg 3 alusel loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Menetlus tsiviilasjas nr 2-18-3304 peatati kuni tsiviilasjas nr 2-15-13182 lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kuna käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi alus sõltus tsiviilasja nr 2-15-13182 menetluse tulemusest. Hageja on selgitatud, et tagasivõitmise hagi on esitatud ennetavalt selleks, et hiljem ei oleks müügilepingu tagasivõitmise hagi esitamine olnud võimalik, sest möödunud oleks selleks TMS § 189 lg 1 ettenähtud aeg. Tagasivõitmise hagi eesmärk on pöörata tagasi tehing, mille võlgnik on teinud eesmärgiga vältida võla sissenõudmist sundtäitmise kaudu. Hageja on selgitanud, et hageja 3 2-18-3304 tagasivõitmise nõue on põhjendatud kui tsiviilasjas nr 2-15-13182 leiab tunnustust hageja rahaline nõue. Kohus leidis, et tsiviilasja nr 2-18-3304 menetluse peatamine on põhjendatud. Hageja teatas, et tsiviilasjas nr 2-15-13182 esitatud hagi jäi rahuldamata. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-15-13182 tehtud kohtuotsus on jõustunud. Menetlus tsiviilasjas nr 2-18-3304 peatati kuni tsiviilasjas nr 2-15-13182 lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna menetlus tsiviilasjas nr 2-15-13182 on lõpetatud, siis on ära langenud alus menetluse peatamiseks ning menetlus tuleb uuendada. 9. Kohus on seisukohal, et õiguslik olukord on käesolevas tsiviilasjas muutunud. Tehingu tagasivõitmist TMS § 187 lg 2 kohaselt saab nõuda üksnes isik, kellel on täitedokument, nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Hageja selgitas, et nimetatud eeldusi antud asjas ei esine, kuna tsiviilasja nr 2-15-13182 hagi rahuldamata jätmise tõttu täitedokument puudub.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et J Si hagi V M ja OmaKoduMaja AS-i vastu müügilepingu tagasivõitmise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Kostja I ja kostja II ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel, siis kuulub hagejale tagastamisele käesolevas tsiviilasjas tema poolt tasutud riigilõiv summas 2700 eurot juhindudes

§ 150lg 1 p 3 ja § 150 lg 4.

Riigilõiv tuleb tagastada Osaühing Xxxx (registrikood xxxx) arvelduskontole nr xxxx. 10. Kuivõrd kohus rahuldab hageja riigilõivu tagastamise taotluse, siis selles osas ei saa hageja määruskaebust esitada. 11.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd

§ 168lg 3-5 sätestatud erisusi ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

12.

§ 177

lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude 4 2-18-3304 rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 13.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 14. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Kohus kontrollib kostja I lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta) on juristide tavapärasest töötasu suurusest oluliselt kõrgem. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot, kuid käesoleval juhul oli tegemist müügilepingu tagasivõitmise vaidlusega, mis ei olnud keskmisest keerulisem ja ei esinenud asjaolusid, mis põhjendaksid keskmisest kõrgemat tunnitasumäära. Seetõttu ei ole tunnitasumäär 120 eurot käesolevas vaidluses põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks tunnitasumäär 90 eurot (km-ta, st 108 eurot koos käibemaksuga).
2. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja I ja kostja II esindaja eelnimetatud kulu hindamisel. Kostja lepingulise esindajal on kulunud 17.10.2019.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt esmastele toimingutele (kohtumäärusega tutvumine ja analüüs, hagiga ja tõenditega tutvumine ja analüüs, nõupidamine, konsultatsioon kliendiga, kostja 17.09.2018 vastuse hagile ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine) kokku 7 tundi ja 15 minutit. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja seda, et kostjat I esindas õigusteadmistega esindaja, leiab kohus, et kostja esmastele toimingutele kulunud aeg on osaliselt ülemäärane. Hagiavaldus on sisuliselt viiel leheküljel ja sisaldab kuute lisa, vastus hagiavaldusele on kuuel leheküljel ja sisaldab kolme lisa, millest kaks 5 2-18-3304 tõendavad kostja I lepingulise esindaja esindusõigust. Kohus, arvestades menetlusdokumentide sisu ning mahtu, leiab et kostja I esmaste õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu on kokku 5 tundi ja 15 minutit, vähendades toimingute märgitud ajakulu 2 tunni võrra. Taotluses on märgitud, et kostjal tekkis kulu seoses kostja II 14.09.2018 vastuse tutvumisega ja analüüsiga, kokku 2 tundi. Kohus leiab, et eelnimetatud toimingu ajakulu on ülemäärane. Kostja II 14.09.2018.a vastus hagiavaldusele on sisuliselt ligikaudu neljal leheküljel ja sisaldab nelja lisa. Kohus leiab, et 14.09.2018.a menetlusdokumendi tutvumisele ja analüüsile ei tohiks kuluda rohkem aega kui 45 minutit, vähendades toimingute märgitud ajakulu 1 tunni ja 15 minuti võrra. Kohus, kontrollinud kostja I menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus kostja I lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7h 33min (10h 48min– 3h 15min). Põhjendatud ja vajalike menetluskulude kogusumma on 679,50 eurot. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 616,50 euro ulatuses (taotletud summa 1296 eurot – rahuldatud summa 679,50 eurot).
3. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning mõistlik ja põhjendatud võib olla tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot). Riigikohus märkis, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt Riigikohtu
4. veebruari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 14). Riigikohtu 03.03.2015 lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab teatud juhul põhjendatuks lugeda ka tunnitasuks 193,20 eurot. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, ei ole kostja II lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Tegemist ei olnud niivõrd keerulise vaidlusega, et kostja II esindaja tunnitasu oleks põhjendatud. Menetluses ei toimunud ühtegi istungit. Vaidlus seisnes peamiselt tsiviilasja hinna määramise, menetluse peatamise ja TMS § 188 kohaldamise osas. Arvestades asjaoluga, et kostjat II esindas lepingulise esindajana advokaat, siis peab kohus põhjendatuks tunnitasumääraks 120 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindajal on kulunud 07.10.2019.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt esmastele toimingutele 7 tundi ja 30 minutit. Kohus, kontrollinud kostja II menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ja põhjendatud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kohus vähendab vaid kostja II tunnitasu määra. 6 2-18-3304 Kokku loeb kohus kostja II lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7h 30min. Põhjendatud ja vajalike menetluskulude kogusumma on 905 eurot. Kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 450 euro ulatuses (taotletud summa 1355 eurot – rahuldatud summa 905 eurot). 18.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja I kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seetõttu mõistab kohus kostja I menetluskulud välja käibemaksuga. Kostja II kinnitust ei esitanud. Seega mõistab kohus kostja II menetluskulud välja käibemaksuta. 19.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid vastava taotluse. Seega kostjale I ja kostjale II hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20. Kostja II on menetluskulude nimekirja esitamisel palunud määrata menetluskulude hüvitamise kohustuses lahendi täitmise viis ja panna hagejale kohustus täita lahend kostja II arveldusarvele.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Seega märgib kohus määruse resolutsioonis, et kostja II menetluskulude hüvitis tuleb kanda OmaKoduMaja AS pangakontole nr xxxx. Kostja I vastavat taotlust ei esitanud. 21.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7