KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2019, Tallinn Haldu

) § 95 lg 4 p 2 alusel, sest ta on rikkunud keskkonna- ja tööõigust. Kaebaja ei vaidlustanud nimetatud otsuseid.

1. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ esitasid 04.06.2019 MTÜ-le Jäätmehalduskeskus avalduse nende pakkumuse osas uue otsuse tegemiseks, sest pakkumus vastab riigihanke alusdokumentide nõuetele. MTÜ Jäätmehalduskeskus tunnistas 07.06.2019 vastavusotsusega Eesti Keskkonnateenused AS ja RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumused vastavaks ning Amartox OÜ pakkumuse mittevastavaks. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumus vastab sisuliselt nõuetele ja MTÜ Jäätmehalduskeskus aktsepteerib oma viga.
2. MTÜ Jäätmehalduskeskus kõrvaldas 18.06.2019 kvalifitseerimise otsusega (allkirjastamata) Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse seoses kõigi pakkumuses osalejate kõrvaldamisega.
3. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 28.06.2019 vaidlustuse MTÜ Jäätmehalduskeskus 18.06.2019 otsuse peale. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 08.07.2019 otsusega nr 105-19/205752 vaidlustuse läbi vaatamata, leides, et 18.06.2019 otsus on töödokument, mida ei ole allkirjastatud ja mis tehti ekslikult Eesti Keskkonnateenused AS-le nähtavaks. Tegemist ei ole hankija otsusega

mõttes. Hankija otsusteks on 31.05.2019 ja 07.06.2019 otsused.

1. Eesti Keskkonnateenused AS esitas VAKO 08.07.2019 otsuse peale Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-19-1373). Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.10.2019 otsusega Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 29.08.2019 otsuse nr 3-19-
2. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas Eesti 2

§ 189lg 1).

Asjaolu, et vastustaja on 07.06.2019 otsuses Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse teistkordselt vastavaks tunnistanud, ei oma tähtsust, sest sellest ei tulene, et Eesti Keskkonnateenused AS ei ole kõrvaldatud ja osaleb uuesti menetluses. 07.06.2019 otsus ei muuda 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust. VAKO on võtnud 03.07.2019 ja 08.07.2019 otsustes vastuolulised seisukohad. Kuna vastustaja 18.06.2019 dokument pole hankija otsus

-i mõttes ja 07.06.2019 otsus ei sisalda otsustust Eesti Keskkonnateenused AS kõrvaldamata jätmise kohta, oli Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustuse esitamise ajaks menetlusest kõrvaldatud ega kvalifitseeru pakkujaks. Vastustaja kinnitas VAKO 08.07.2019 otsusest nähtuvalt, et ta ei ole 18.06.2019 ühtegi otsust teinud. Seega on ilmselgelt tegemist vastustaja sisedokumendiga. Kuna 18.06.2019 otsus puudus vaidlustuse esitamise aja seisuga, siis puudus ka otsus, mis oleks 31.05.2019 otsust muutnud. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine on õiguspärane. Kolmandad isikud esitasid hinnad täpsusega kaks kohta pärast koma. Käibes puudub väiksem 3

ega haldusmenetluse seadus (HMS) ei nõua, et hankija otsus oleks allkirjastatud. Riigihangete registris saab dokumente ja otsuseid koostada üksnes hankija. Isegi kui kaebaja oleks hankemenetlusest kõrvaldatud, oleks tal vaidlustamise õigus, et saavutada uue hankemenetluse korraldamine, kus ka temal oleks võimalik osaleda (Euroopa Kohtu 05.04.2016 otsus asjas nr C-689/13; Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2006 otsus asjas nr 3-06-647). Seega rikub 07.06.2019 otsus kaebaja õigust taotleda vastustajalt hankelepingu sõlmimist ja kaebajal on kaebeõigus. HKMS § 268 lg 1 ja

§ 185lg 1 järgi on kaebeõigus mh riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal.

RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentide nõuetele. Kriteeriumite järgimiseks pidanuks kolmandad isikud pakkuma hinda vähemalt 3,081 eurot. Kui kolmandad isikud leidsid, et pakutav hind tuleb ümardada kahe komakohani, tulnuks pakkuda hinda 3,09 eurot. Pakkudes hinnaks 3,08 eurot, said kolmandad isikud eelise teiste pakkujate ees, kuna selle võrra oli nende pakkumus madalam. Vastustaja ei saanud kriteeriumites kehtestatud protsentide kindlaks tegemisel lähtuda hinnast, mida kolmandad isikud ei pakkunud. 07.06.2019 otsus ei sisalda ühtegi põhjendust kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Seega on viide proportsionaalsuse põhimõttele asjakohatu, sest VAKO ja kohus ei teosta kaalumist hankija eest. Tegemist oli pakkumuse sisulise, mitte vormilise puudusega. Kolmandate isikute pakkumusest ei nähtu, et nad oleks teinud arvutusliku või trükivea. Kolmandad isikud kinnitasid, et märkisid hinna 3,08 eurot tahtlikult. Sisulised puudused välistavad pakkumuse vastavaks tunnistamise. Kohus ei saa VAKO asemel jätta vaidlustust läbi vaatamata või rahuldamata. 12. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.08.2019 otsusega kaebuse ning tühistas VAKO 03.07.2019 otsuse nr 88-19/205752 ja jättis Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Kohus mõistis Eesti Keskkonnateenused AS-lt RAGN-SELLS AS-i ja R-S Projektid OÜ kasuks välja menetluskulu 2140 eurot (resolutsiooni p 2). Vastustaja kõrvaldas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsusega kaebaja hankemenetlusest

§ 95lg 4 p 2 alusel, sest kaebaja oli rikkunud keskkonna- ja tööõiguse norme.

Kaebaja ei ole seda otsust tähtaegselt vaidlustanud. Järelikult on see otsus jõustunud ja kaebaja ei osalenud enam edasises hankemenetluses (

§ 96lg 5). 4

§ 47

lg 1 p-d 1 ja 4), millest järeldub, et vastustajal polnud kavatsust uut dokumenti teha. See omakorda võimaldab järeldada, et vastustaja pidas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust jätkuvalt kehtivaks. Kaebajale oli 18.06.2019 dokument näha seetõttu, et tegemist oli talle teatavaks tehtud 31.05.2019 otsuse muutmisega, uue versiooniga (vt Rahandusministeeriumi 15.08.2019 vastus kohtunõudele asjas nr 3-19-1373). Kuigi kaebaja poolt VAKO-le esitatud ekraanipildi järgi on 31.05.2019 kvalifitseerimise otsuse esialgne versioon aegunud ja seda on muudetud 18.06.2019, ei pea kohus vastustaja eesmärke arvestades 18.06.2019 otsust eraldi otsuseks (sarnaselt VAKO 08.07.2019 otsusele nr 105-19/205752), vaid ekslikust registri kasutamisest tekkinud töödokumendiks, mille eesmärk polnud kaebaja õigusi reguleerida. Tahtmatult tehtud eksimused ei anna põhjust lugeda kaebajat uuesti hankemenetlusse kaasatuks. Kuna kaebaja oli 31.05.2019 otsusega menetlusest kõrvaldatud ja ta ei ole seda otsust tähtaegselt vaidlustanud (

§ 189

lg 1), siis ei saanud hankemenetluses edaspidi tehtud otsused tema õigusi enam riivata ja kaebajal puudus vaidlustuse esitamise ajal 17.06.2019 õigus vaidlustust esitada. Kaebaja ei olnud riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja HKMS § 268 lg 1 tähenduses, sest hankemenetlusest kõrvaldamise tõttu ei olnud tal enam võimalik hankes osaleda ja kõrvaldamise otsuse vaidlustamata jätmise tõttu ei saanud ta seda olukorda ka tagasi pöörata. Kolmandate isikute viide Euroopa Kohtu 21.12.2016 otsusele asjas nr C355/15 on asjakohane. Sellest kohtulahendist tuleneb, et kui pakkuja on hankemenetlusest kõrvaldatud jõustunud otsusega, siis ei saa ta enam vaidlustada teise pakkuja kohta tehtud otsust. Kaebajal olnuks õigus vaidlustada 07.06.2019 otsust vaid juhul, kui ta oleks vaidlustanud tähtaegselt ka 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust. Sel juhul võinuks ta mõlema otsuse vaidlustamise kaudu saavutada olukorra, kus hankeleping sõlmitakse temaga. Praegusel juhul ei ole hankelepingu sõlmimine kaebajaga enam võimalik. Kaebaja selgitus, et ta vaidlustas 07.06.2019 otsust eesmärgil, et vastustaja korraldaks uue hanke, kus ka kaebaja saaks osaleda, ei anna alust tunnustada kaebaja kaebeõigust. Isegi kui vastustaja korraldaks uue hanke, ei kvalifitseeruks kaebaja ka sellel hankel, sest menetlusest kõrvaldamise alus (keskkonna- ja tööõiguse normide rikkumine) oleks jätkuvalt olemas ja annaks vastustajale uuesti võimaluse kaebaja menetlusest kõrvaldada. Kuigi

§ 95lg 4 p 2 ei ole kohustuslik kõrvaldamise alus, puudub põhjus arvata, et uuel hankel kvalifitseerib 5

ega HKMS halduskohtul saata asja VAKO-le uueks lahendamiseks. Samuti ei saa vaidlustuse menetlus jääda pooleli, vaid vaidlustuse kohta tuleb teha menetlust lõpetav lahend. Kuna kaebajal puudus vaidlustuse esitamise õigus, tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata (

§ 197lg 1 p 8, § 192 lg 3 p 7; analoogselt ka HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 13. Eesti Keskkonnateenused AS palub 09.09.2019 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.08.2019 otsus ning jätta uue otsusega kolmandate isikute kaebus rahuldamata, menetluskulud kolmandate isikute kanda ning mõista kaebaja menetluskulud välja kolmandatelt isikutelt võrdsetes osades. Halduskohus rikkus HKMS § 61 lg-s 1 ja § 158 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise kohustust. Riigihangete registri 07.06.2019 teatest Eesti Keskkonnateenused AS-le nähtub selgelt, et hankija eesmärgiks ei olnud üksnes parandada esialgset viga, nagu väidab halduskohus, vaid hinnata uuesti pakkumusi, sh ka kaebaja pakkumust. Hankija sõnumis kaebajale on märgitud: „Saadame Teile teavituse, sest selle otsusega hindab hankija uuesti vastavaks tunnistatud pakkumusi (AS Eesti Keskkonnateenused ning AS Ragn Sells).“ Seega oli hankija ka ise 07.06.2019 vastavusotsuse tegemisel seisukohal, et vastavusotsus mõjutab kaebaja õigusi. Tõendite kohasel hindamisel oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et 07.06.2019 vastavusotsusest ja riigihangete registri 07.06.2019 teatest nähtuvalt osales kaebaja jätkuvalt hankemenetluses ning seega oli tal kaebeõigus. Kohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust (HKMS § 157 lg 1). Põhjendamatu on tugineda üksnes hankija vaidlustusmenetluses antud selgitustele selle kohta, millist eesmärki hankija väidetavalt 07.06.2019 vastavusotsusega taotles ning jätta kõrvale hankija varasem käitumine, millest nähtub üheselt, et hankija käsitas kaebajat jätkuvalt pakkujana ja tegi tema suhtes otsuseid. Vastuvõetamatu on hankija tegevus, kus ta alles pärast 31.05.2019 kvalifitseerimisotsuse vaidlustamise tähtaja möödumist ja vastavusotsuse vaidlustamist väidab, et pakkuja on hankest 31.05.2019 kvalifitseerimisotsusega kõrvaldatud. Tegemist on pakkuja eksitamisega, mis on vastuolus nii

§ 3p-dega 1 ja 2 kui ka hea halduse põhimõtetega.

Halduskohus leidis põhjendamatult, et 18.06.2019 kvalifitseerimise otsus ei mõjutanud kaebaja õigusi, mistõttu ei ole kaebaja enam pakkuja staatuses. Isegi, kui käsitada 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust kehtivana ka pärast 07.06.2019 vastavusotsust, kaotas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsus kehtivuse hiljemalt 18.06.2019 kvalifitseerimise otsuse tegemisega. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et haldusakti asendamisel ehk algse haldusakti asemel uue haldusakti andmisel kaotab algne haldusakt kehtivuse (vt Riigikohtu 07.08.2008 määrus asjas nr 3-3-1-88-07, p-d 24, 26, 38). Seega asendas 18.06.2019 kvalifitseerimise otsus 31.05.2019 kvalifitseerimise otsuse. Põhjendamatu on kohtu väide, et hankija ei soovinud 18.06.2019 6

§ 185

lg 4 p-des 2‒6 sätestatu eesmärgiks on anda isikule kaebeõigus selleks, et saavutada uue hankemenetluse läbiviimine, kus vaidlustajal on võimalus taotleda hankelepingu sõlmimist. Seetõttu on kaebajal kaebeõigus 07.06.2019 vastavusotsuse vaidlustamiseks ka juhul, kui kaebaja oleks 31.05.2019 kvalifitseerimise otsusega hankest kõrvaldatud. Seda põhjusel, et 07.06.2019 vastavusotsuse tühistamise tulemusena peab hankija läbi viima uue jäätmeveo hanke (vt jäätmeseaduse § 135 lg 1), kus osalemise võimalus on ka kaebajal. Arvestades, et kaebaja esitas hankes pakkumuse ja ta on üleriigiliselt tegutsev jäätmekäitlusettevõtja, on täielik alus eeldada, et kaebaja esitab pakkumuse ka uues hankija korraldatud jäätmeveo hankes. Halduskohus oleks pidanud sisuliselt hindama seda, kas VAKO 03.07.2019 otsus on õiguspärane ja jõudma järeldusele, et hankija otsus osas, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks, on vastuolus alusdokumentidega. 14. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ paluvad 20.09.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud Eesti Keskkonnateenused AS kanda. Kohus ei ole jätnud tõendeid hindamata ega hinnanud neid valesti. Eesti Keskkonnateenused AS-l puudus vaidlustuse esitamise ajal vaidlustuse esitamise õigus ja VAKO oleks pidanud jätma vaidlustuse läbi vaatamata. Hankija otsuse vaidlustamise õigus on üksnes pakkujal (

§ 185lg 1).

Pakkuja staatus lõppeb ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamisel (

§ 96lg 5 teine lause) ja seda hetkel, mil jõustub lõplik otsus.

Euroopa Kohus on lahendis nr C355/15 (p-d 34‒36) öelnud, et lahendis C-689/13 kujundatud seisukoht ei kohaldu juhul, kui vaidlustaja on õiguskaitsemeetmete direktiivi (89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ) mõttes lõpliku otsusega riigihankest kõrvaldatud (art 1 lg 3 ja 2a lg 2). Eesti Keskkonnateenused AS-i tuleb pidada riigihankemenetlusest lõplikult kõrvale jäetud pakkujaks (pakkuja staatus puudub) tulenevalt asjaolust, et hankija poolt 31.05.2019 tehtud otsus apellant menetlusest kõrvaldada oli jõustunud (

§ 189lg 1) ajaks, mil apellant esitas VAKO-le 17.06.2019 vaidlustuse.

Asjaolu, et hankija on 07.06.2019 tehtud otsuses tunnistanud apellandi pakkumuse (teistkordselt) vastavaks, ei oma tähtsust, kuna eelnimetatud otsusega ei kinnitanud hankija, et Eesti Keskkonnateenused AS ei ole kõrvaldatud ning seega osaleb ka uuesti menetluses. Kõrvaldamise otsust saab ümber lükata üksnes uue hankija sõnaselge otsusega. Pakkuja ei saa menetlusse naasta kaudse tahteavalduse teel, vaid üksnes hankija vastavasisulise otsuse alusel. Apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahend nr C-333/18 põhineb sarnastel asjaoludel lahendiga nr C-689/13. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea hankija pärast kõrvaldamise otsuse tegemist pakkujale üle rõhutama, et pakkuja on kõrvaldatud. Apellant leiab Eesti kohtupraktikale viidates, et hankemenetluses osalenud isikul on lubatud vaidlustada hankija otsuseid eesmärgiga kõrvaldada konkurendile suunatud õigusvastane eelis või saavutada uue hankemenetluse läbiviimine. Viidatud lahendid ei ole asjakohased, sest vaidlused puudutasid kontsessioonilepingu muudatuse vaidlustamist. 7

mõttes ning 07.06.2019 otsus ei sisalda otsust apellandi kõrvaldamata jätmiseks (ja kvalifitseerituks lugemiseks), võib järeldada, et apellant oli VAKO-le 17.06.2019 vaidlustuse esitamise ajaks menetlusest kõrvaldatud ning seega ei kvalifitseeru pakkujaks, mida nõuab

§ 185lg 1.

Kuna apellant ei kvalifitseeru pakkujaks, puudub tal ka vaidlustamise õigus. Hankija otsus kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õiguspärane. Asjaolu, et kolmandad isikud määrasid suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ja haljastusjäätmete hinnaks 3,08 eurot ja mitte 3,081 eurot kuupmeetri kohta, ei mõjuta kuidagi käesoleva riigihanke tulemust ega anna kolmandatele isikutele ebaõiglast konkurentsieelist. Olukorras, kus kolmandad isikud on pakkumuse maksumuse sisestamisel „eksinud“ 0,001 euroga ning arvestades, et alusdokumendid ei täpsustanud, kui mitu kohta peale koma teenustasude hindasid esitada võis ja „eksimuse“ korrigeerimine ei mõjuta hindamistulemust, tuleb proportsionaalsuse printsiipi silmas pidades lugeda kolmandate isikute pakkumus alusdokumentide nõuetele vastavaks. Proportsionaalsuse printsiipi kui riigihanke üldpõhimõtet tuleb rakendada läbivalt kogu hankemenetluse jooksul, st alates alusdokumentide koostamisest kuni pakkujate suhtes otsuste tegemiseni. 15. MTÜ Jäätmehalduskeskus jääb 26.09.2019 kirjalikus seisukohas varasema seisukoha juurde. Hankija 07.06.2019 otsus on õiguspärane. Vastustaja ei ole 18.06.2019 ühtegi otsust teinud. Kaebajal puudub hankemenetluses kaebeõigus. 16. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ leiavad 23.10.2019 täiendavas seisukohas, et 18.06.2019 dokumendile

tähenduses otsuse tähenduse omistamine ei muuda kaebeõiguse küsimust, sest vaidlustamise õigust kontrollitakse vaidlustuse esitamise aja hetke seisuga. Kolmandad isikud ei nõustu Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga asjas nr 3-19-1373, mille kohaselt hankija tahe oli suunatud apellandi suhtes tema menetlusliku staatuse taastamiseks 07.06.2019 ja 18.06.2019 otsustega. Hankija on selgelt öelnud, et see ei olnud tema tahe, seega otsustel puudub regulatiivne toime. Lisaks ei ole 18.06.2019 otsus riigihangete registris kolmandatele isikutele nähtav, mis tõendab täiendavalt, et hankija tahe ei olnud suunatud uue otsuse tegemisele. Kolmandad isikud paluvad võtta asja materjalide juurde kuvatõmmise riigihangete registri veebilehelt, mis näitab hankija otsuseid kolmandate isikute vaatest. Isegi kui kohtuotsus asjas nr 3-19-1373 jõustub, ei ole sellel praeguses asjas määravat tähtsust.

1. Eesti Keskkonnateenused AS leiab 23.10.2019 täiendavas seisukohas, et tal on kaebeõigus 07.06.2019 vastavusotsuse tühistamise nõudmisel. Vastavusotsus on VAKO otsusega õiguspäraselt tühistatud. Eesti Keskkonnateenused AS palub jätta asja materjalide juurde võtmata kolmandate isikute esitatud kuvatõmmise. Kolmandad isikud ei ole põhjendanud, miks esitatakse tõend sedavõrd hilises menetlusfaasis. Vaidlus kaebeõiguse, sh kvalifitseerimisotsuste kehtivuse osas, on olnud ka praeguses haldusasjas vaidluse esemeks. Arusaamatuks jääb, mida soovivad kolmandad isikud kuvatõmmisega tõendada. Lisaks 18.06.2019 kvalifitseerimise otsusele ei nähtu kuvatõmmiselt ka see, et kolmandatele isikutele oleks nähtav 31.05.2019 kvalifitseerimise otsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus on vääralt asunud seisukohale, et Eesti Keskkonnateenused AS-l puudus kaebeõigus VAKO-le vaidlustuse esitamiseks ning jätnud alusetult VAKO otsusele sisulise hinnangu andmata. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 8

§ 52lg 3).

Samas tunnistas hankija 07.06.2019 otsusega vastavaks RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse ning ka Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse. Kuna Eesti Keskkonnateenused AS pakkumus tunnistati uuesti vastavaks, tähendas see, et hankija viis ka Eesti Keskkonnateenused AS suhtes läbi uut pöördmenetlust

§ 52lg 3 tähenduses.

Uue pöördmenetluse läbiviimine tähendab, et hankijal tuleb uuesti hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi ning kontrollida pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni (vt ka

§ 3p-d 1 ja 2).

Et hankija mõistiski seda täpselt nii, nähtub riigihangete registri 07.06.2019 kell 10.05 teatest Eesti Keskkonnateenused AS-le, kus hankija annab teada, et on teinud uue vastavaks tunnistamise otsuse ning hankija hindab uuesti vastavaks tunnistatud pakkumusi (Eesti Keskkonnateenused AS ja RAGN-SELLS AS) ning teate ülevalt nähtub Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse seisund sel hetkel: hindamisel. Hankija hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi ning kontrollis pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja pakkuja kvalifikatsiooni 18.06.2019 kvalifitseerimise otsusega. Hankija 18.06.2019 otsuse kehtivuse osas jääb ringkonnakohus 21.10.2019 otsuses nr 3-19-1373 avaldatud seisukohtade juurde neid üle kordamata. Kui hankija tahteks poleks olnud Eesti Keskkonnateenused AS suhtes uut pöördmenetlust avada, ei oleks tulnud tal enam uuesti kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamist kontrollida. Kuna Eesti Keskkonnateenused AS-l on kaebeõigus tulenevalt sellest, et vaidlustuse esitamise ajaks ei olnud ta hankest kõrvaldatud, ei ole vajalik võtta seisukohta sellest, kas Eesti Keskkonnateenused AS-l oleks kaebeõigus ka juhul, kui ta oleks olnud selleks hetkeks hankest kõrvaldatud (tulenevalt huvist uue hanke korraldamise vastu). 9

§ 114lg-d 1 ja 2).

Vaidlus puudub selles, et hindamiskriteeriumite kohaselt pidi suurjäätmete, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning haljastusjäätmete veo ja käitluse hind moodustama 30‒50% pakutava segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast. Vaidlus puudub ka selles, et RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkusid segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnaks 10 eurot ja 27 senti ning suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ja haljastujäätmete veo ja käitluse hinnaks 3 eurot ja 8 senti, mis moodustab 29,990% segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast. Järelikult – ühispakkujad ei esitanud suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ja haljastujäätmete veo ja käitluse hinnaks ei 3,09 eurot ega 3,081 eurot ning hankija ei saanud mingilgi moel neist hindadest lähtuda, sest hanke alusdokumentides ei olnud mingeid ümardamisreegleid ja -tingimusi kirja pandud. Ühispakkujate pakutud hind nimetatud jäätmete veo ja käitluse puhul oli 3,08 eurot, mis oli alla hindamiskriteeriumites märgitud piiri ning tähtsust ei omagi, mis põhjusel ühispakkujad sellise hinna kirja panid. Kui ühispakkujad esitasid hindu kaks kohta pärast koma, siis oleks nende hind hindamiskriteeriumitele vastavuse tagamiseks pidanud olema 3,09 eurot, mitte 3,08 eurot. Tegemist oli sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest

§ 114

lg 2 tähenduses (pakkumus alla hindamiskriteeriumites märgitud piirmäära) ja selline kõrvalekalle toob

§ 114

lg 2 kohaselt kaasa pakkumuse tagasilükkamise ning proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu.

1. Eelnevat kokku võttes rahuldab ringkonnakohus Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ kaebuse VAKO 03.07.2019 otsuse nr 88-19/205752 tühistamiseks ja vaidlustuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks rahuldamata (HKMS § 200 p 3).
2. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Et otsus tehakse hankija kahjuks, kannab Eesti Keskkonnateenused AS (vaidlustaja VAKO-s ja kaebaja halduskohtus) menetluskulud hankija MTÜ Jäätmehalduskeskus (ehkki Eesti Keskkonnateenused AS menetluskulude hüvitamise taotlustes on menetluskulude hüvitamist ekslikult nõutud kolmandatelt isikutelt). RAGNSELLS AS ja R-S Projektid OÜ (kolmandad isikud VAKO-s ja halduskohtus) menetluskulud jäävad nende endi kanda HKMS § 108 lg 8 alusel. Eesti Keskkonnateenused AS taotleb esimeses kohtuastmes kokku 1738,80 (1036,80+702) euro hüvitamist ning teises kohtuastmes kokku 2357,20 (riigilõiv 640+1436,40+280,80) euro hüvitamist (koos käibemaksuga). Menetluskulude kandmise kohustus ja menetluskulude seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud. Menetluskulude suurus on mõistlik ja kooskõlas valitseva kohtupraktikaga sarnaste vaidluste puhul. Seega mõistab ringkonnakohus MTÜ-lt Jäätmehalduskeskus Eesti Keskkonnateenused AS esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja kokku 4096 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) 10