RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-18470 Otsuse kuupäev Tartu, 21. november 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Kaupo Paal
) § 127 lg-s 2 sätestatust ei ole hagejal õigust nõuda saamata jäänud tulu TsMS § 391 lg 1 p-le 1 tuginevas nõudes. Seega puudub hageja saamata jäänud tulu nõudel õiguslik alus.
- Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
- Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et hageja saamata jäänud tulu nõudel puudub õiguslik alus, sest hageja saamata jäänud tulu ei ole hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga
§ 127lg 2 mõttes.
Samuti ei ole selline kahju kostjale ettenähtav (
§ 127
lg 3), sest hageja eriõiguseellane OÜ TMA Holding oli hagi tagamise ajal olulises kahjumis äriühing ja kostjal polnud alust arvata, et äriühing jõuab kiiresti kasumisse. Seetõttu leidis maakohus õiguspäraselt, et hageja ei saa kostjalt nõuda saamata jäänud tulu (
§ 128lg 4) hüvitamist. 3
(5)2-17-18470 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et otsene varaline kahju on tõendamata, sest hageja ei ole kaupade soetamismaksumust veenvalt tõendanud. Kaupade väärtuse näitamine äriühingu raamatupidamises ei ole piisav kaupade soetamismaksumuse tõendamiseks, kuna raamatupidamisdokument ei ole ise müügilepingu aluseks. Isegi juhul, kui kahju oleks tõendatud, ei oleks tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja hagi tagamise vahel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud valesti tõlgendanud Riigikohtu seisukohta, mis puudutab saamata jäänud tulu hüvitamise võimalikkust hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude korral. Riigikohtu seisukohast ei tulene, nagu oleks põhjendamatu hagi tagamisega tekitatud saamata jäänud tulu hüvitamine alati välistatud. Juhul kui kohtud on Riigikohtu seisukohta õigesti sisustanud, tuleb Riigikohtu seisukohta muuta, sest see viib ebaõiglaste tulemusteni. Ringkonnakohus luges mittetõendatuks asjaolu, mille üle vaidlust ei olnud. Pooled ei vaielnud vara soetamismaksumuse üle, mille ka maakohus tuvastas, kuid ringkonnakohus jättis nõude rahuldamata põhjusel, et vara soetamismaksumus ei ole veenvalt tõendatud. Sellega on ringkonnakohus rikkunud menetlusõigust. Ringkonnakohus ei ole selle asjaolu ümberhindamist ka pooltega arutanud. Isegi kui ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata kahjunõude suuruse aluseks olev vara soetusmaksumus, on tõendatud kahju tekkimine. Seega tulnuks kahjuhüvitis välja mõista
§ 127lg 6 ja Ts
MS § 233 lg 1 alusel ehk kohtu siseveendumuse kohaselt.
- Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, palub jätta maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata ja menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, milles jäeti rahuldamata hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõue, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
- Maa- ja ringkonnakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kui leidsid, et saamata jäänud tulu nõue ei ole hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga
§ 127lg 2 mõttes.
See järeldus on kooskõlas Riigikohtu varasema seisukohaga, mille järgi saamata jäänud tulu ei ole
§ 127lg 2 mõttes hõlmatud Ts
MS § 391 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kolleegiumi selgituste järgi ei tohi hagi tagamine tuua hagi tagamist taotleva isiku jaoks kaasa liiga suuri riske juhul, kui kohus küll hagi tagab, kuid jätab hagi rahuldamata. Juhul kui hagi rahuldamata jätmise korral tuleks TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel hüvitada kogu kahju, mis on põhjuslikus seoses hagi tagamisega, riivaks see intensiivselt hagi tagamist taotleva isiku õigust kaitsta oma õigusi kohtus. Hagi tagamist taotleval isikul võib olukorras, kus ta loodab hagi rahuldamisele, olla mõistlik taotleda hagi tagamist, sest vaatamata hagi rahuldamisele võib kohtuotsuse täitmine muutuda võimatuks või olla raskendatud. Kahju hüvitamise kohustuse võimalus ei tohi hagi tagamist taotlevat isikut oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel (vt põhiseaduse § 15 esimene lause) ülemäära heidutada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981/106, p 14). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. 4
(5)2-17-18470 11. Maakohus leidis, et OÜ-le TMA Holding tekkinud otsese varalise kahju suurus on tõendamata. Hageja on leidnud, et kahjuna on käsitatav vara soetamismaksumuse ning pankrotimenetluse müügitulemi vahe. Kolleegiumi hinnangul võib kahjuna olla käsitatav vara tegeliku väärtuse ning müügitulemi vahe. Vara tegeliku väärtuse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 teisest lausest, mille kohaselt eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine turuhind. Seega saab vara tegeliku väärtuse ja müügisumma vahet lugeda hageja kahjuks, mis on
§ 127lg 2 järgi hõlmatud Ts
MS § 391 kaitse-eesmärgiga.
- Pankrotivara müügitulem ei ole üldjuhul käsitatav vara tegeliku väärtusena. Pankrotimenetluses korraldatud enampakkumisel müüakse pankrotivara tervikuna ning ostja ei saa erinevalt jaemüügist valida endale vajalikke tooteid. Ka sarnaste toodete jaemüügiga tegelev isik ei saa pankrotivara soetades kaupa ise komplekteerida, mistõttu enampakkumisel osalejal on soov osta pankrotivara selle tegelikust väärtusest madalama hinnaga. Küll võib vara soetamismaksumus olla käsitatav eeldusliku vara tegeliku väärtusena, seda nii vara soetamise hetkel kui ka edaspidi. Kui hageja suudab tõendada vara soetamismaksumuse, on see käsitatav eeldusliku vara tegeliku väärtusena ka vara müügi hetkel. Kostja saab sellisel juhul tõendada, et vara väärtus müügi hetkel on hageja väidetust (vara soetamismaksumusest) väiksem.
- Maakohus leidis, et OÜ TMA Holding varade arestimise ja võimaliku tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Seda põhjendas maakohus peamiselt OÜ TMA Holding netovara seisuga. Kolleegium märgib, et kui kostja tegevuse tulemusena arestiti kogu OÜ TMA Holding vara ja OÜ TMA Holding pankrotistus, siis tuleb eeldada põhjuslikku seost kostja käitumise ja võimaliku kahju vahel. Seepeale saab kostja tõendada, et OÜ-le TMA Holding oleks samasugune kahju tekkinud ka muul põhjusel. Lisaks märgib kolleegium, et ainuüksi äriühingu netovara seisust ei saa järeldada äriühingu püsivat maksejõuetust, nagu maakohus sisuliselt teinud on. Seega ei tõenda ainuüksi netovara negatiivsus, et OÜ TMA Holding oleks pankrotistunud ja tema vara oleks müüdud enampakkumisel samasuguse hinna eest ka kostja tegevuseta.
- Juhul kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks määrata, saab kohus muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel otsustada kahju suuruse
§ 127lg 6 esimese lause ja Ts
MS § 233 lg 1 järgi (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 41;
- septembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 41).
§ 127lg 6 ja Ts
MS § 233 lg 1 järgi kahjuhüvitise hinnanguline määramine on võimalik ka juhul kui kostja tõendab, et vara tegelik väärtus on selle soetamismaksumusest kui eelduslikust tegelikust väärtusest küll madalam, kuid ei saa kindlaks teha, kui palju vara väärtus on võrreldes selle soetamismaksumusega vähenenud.
- Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
- Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Jaak Luik, Kaupo Paal 5
(5)