1-18-940/13

1-18-940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-940 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Lenor Pinduse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Lenor Pindus (ik: 39406182015; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 28.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Lenor Pindus karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.07.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Lenor Pindus katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Lenor Pinduse suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Lenor Pindusele määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Lenor Pindus vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esindusele ja Lenor Pindusele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 02.10.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Lenor Pinduse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 05.02.
10. a kohtuotsusega tunnistati Lenor Pindus süüdi KarS § 424 ja § 4231 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel karistati teda vangistusega 3 (kolm) aastat ja 7 (seitse) kuud. Karistuse kandmise algus oli 16.12.
11. a ja lõpp on 16.07.
12. a. Lenor Pinduse kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Katseajal pani toime käesoleva kuriteo – joobes juhtimise ja süstemaatilise lubadeta juhtimise. Soodusteguriteks on alkoholi tarbimine koos kriminaalse taustaga sõpradega, tunnustusevajadus ja ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Vangistuses on isikule määratud üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, töötanud abitöölisena ning temaga on toimunud vestlused vihajuhtimise ja enesekehtestamise oskuse arendamiseks. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on ühetoalise üürikorteriga, mida üürib kinnipeetava ema. Nii korteri omanik kui kinnipeetava ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks korterisse. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole garanteeritud vabanemisjärgset töökohta. Isiku töökogemus on vanusest tingitult lühike. Tallinna Vangla andmetel 20.09.2019 seisuga on isikul võlad 14 352,96 euro ulatuses ning vabanemisfondis on xxx eurot. Vanglas toetab isikut rahaliselt ema, vabanemise korral võimaldab elukoha ja toidu olemasolu. Lenor Pindus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Lenor Pinduse vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Lenor Pinduse võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Lenor Pinduse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isikule ei ole omane kriminaalse subkultuuri põhimõtete järgimine. Käesolevalt väljendab suutlikkust hakkama saada uusi kuritegusid toime panemata ning väljendab sõnaliselt tugevat motivatsiooni, samuti valmisolekut korraldama elu selliselt, mis välistaks vajaduse auto kasutamiseks. Kriminaalhooldusel ei ole olnud ning vastumeelsust kriminaalhoolduse suhtes ei väljenda. Ametnikega on ta viisakas ning kaaskinnipeetavatega intsidente ei ole olnud. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Lenor Pinduse tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Lenor Pindusele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Lenor Pindusel olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Lenor Pindus, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/