lg 2 järgi kiirmenetluses, järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav KURMET KARLEP isikukood: 37603065218; elukoht: xxxxxxx x xxxxxxxxx x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Kehtivaid kriminaalkaristusi 1: Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.01.2017.a. otsusega karistatud
järgi 8 kuulise vangistusega, mis
lg 1, 3 alusel jäetud tingimisi täielikult kohaldamata 1-aastase katseajaga Kehtivaid väärteokaristusi 3 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kurmet Karlep
Määrata
Arvata
lg 1 alusel Kurmet Karlepi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestada Kurmet Karlepi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 03.11.2019. a. Jätta vangistus 9 kuud ja 20 päeva täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kurmet Karlep ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx x xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vahistada Kurmet Karlep KrMS § 130 lg 41 alusel süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalis. Kohaldada Kurmet Karlepi suhtes tõkendit vahistamine kuni koheselt täitmisele pööratud 10-päevase vangistuse ärakandmiseni. Määrata Kurmet Karlepile
lg 2 p 8 ning lg 4 alusel katseajaks järgnevad lisakohustused: - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; - registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis, SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal; - teha hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Kurmet Karlepilt riigi tuludesse sundraha 405 eurot ja riigi õigusabi tasu 32,40 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Kurmet Karlepil õigus tasuda menetluskulu kokku 437,40 eurot ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kurmet Karlep on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 145,80 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tasumiseks vajalikud andmed (sh viitenumbrid ja pangakonto numbrid) sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.etoimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta Kurmet Karlepile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 88,80 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 2 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kurmet Karlep toime pannud kuriteona:
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema olles varem karistatud Tartu Maakohtu 25.01.2017. a otsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, mille mõistetud karistus ei ole veel kustunud, juhtis taas 03.11.2019 kella 16.18 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Valma külas Valma teeristis, Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee 51.km mootorsõidukit Keeway Focus, registreerimismärgiga XXXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,00 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus K. Karlep kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 10 päeva vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest 03.11.2019.a,
Ülejäänud 9 kuud ja 20 päeva vangistust jätta K. Karlepi suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui K. Karlep ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Kurmet Karlep on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
Karlepile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav 3 kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik; Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik; Valga Haigla; Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond; Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik; Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee);AJK Kliinik; Viru Haigla Tapa Tervisekeskus; Kuressaare Haigla.
lg 4 alusel määrata Kurmet Karlepile katseajaks lisakohustuse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada K. Karlep kohtusaalis. Süüdistatav K. Karlep nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi kolme kuu jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Kalju Kutsarile kohtueelses menetluses määratud tasu summas 32,40 eurot ja sõidukulu summas 88,80 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 810 eurot. Vastavalt kiirmenetluse sätetele vähendada sundraha kohtu poolt poole võrra, s.o 405 eurot. - KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 405 eurot ja kaitsjatasu summas 32,40 eurot, so kokku 437,40 eurot, kaitsja sõidukulu summas 88,80 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud kokku summas 437,40 eurot jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda ning sama paragrahvi lõike 3 alusel ajatada menetluskulude tasumine kolmeks kuuks. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K. Karlep süüdi
Samuti tuleb K. Karlepilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4 Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb K. Karlep KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada K. Karlepi kahtlustatavana kinnipidamise ajast, s.o alates 03.11.2019. Tõkendit vahistamine tuleb kohaldada K. Karlepi suhtes kuni koheselt täitmisele pööratud 10-päevase vangistuse ärakandmiseni. Kohus selgitab, et vastavalt
p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus on otsuse tegemisel juhindunud KrMS §-dest 2561, 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.