Obsah (7)
§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 113§ 94KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5769 Tsiviilasi Narva lin
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt
§ 76
lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
§ 82
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
§ 100
sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja
§ 101
lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist.
§ 101
lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
§ 108
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
§ 101
lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 15. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.01.2019 summas 18,75 eurot ning perioodi 01.02.2019 – 12.04.2019 summas 10,35 eurot (kohus parandab ilmnenud arvutusliku ebatäpsuse, kuna avaldus esitati 12.04.2019, siis arvestas avaldaja sissenõutavaks muutunud viivist nimetatud kuupäevani). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja. 4
(6)16. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist 0,022% päevas summalt 664,83 eurot alates 15.04.2019 kuni 664,83 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud, kuid kohus on seisukohal, et jooksva viivise väljamõistmine ei ole võimalik kindlaksmääratud protsendina. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
§ 113
lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse
§ 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
§ 94
viidatud intressimäär on ajas muutuv, seega ei ole võimalik selle fikseerimist kindla protsendina. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt, s.o 664,83 eurolt, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 13.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
- Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. MENETLUSKULUD
- TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
- TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
- TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.
- TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 105 euro eest. Esindaja tunnihind on 75 eurot ja kokku on esindajal kulunud 1,4 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega ja mõistab need puudutatud isikult välja.
- Avaldaja palub mõista välja ka dokumentide tõlkimise kulud. Tõlkeid on avaldaja teinud 3,5 lehekülge ning lehekülje hinnaks on 7 eurot. Tegemist on asja läbivaatamise kuludega 5
(6)TsMS § 143 p 1 mõistes ning OÜ I poolt esitatud arvetest nähtuvad dokumentide tõlketasud on arvestatud kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjate tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-ga 6 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-ga
- Kohus leiab, et tõlkekulud summas 24,50 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning tuleb puudutatud isikult välja mõista.
- Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskulud summas 179,50 eurot.
- TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 6
(6)