) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o täpsustada haginõude täitmise kord ebaõigete andmete eemaldamise kohustamise nõude osas; täiendada hagi põhjendusi mittevaralise kahju osas; tasuda riigilõiv summas 325 eurot või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Hageja puuduseid kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Hageja esitas kohtule kaks nõuet: 1) mittevaraline nõue (ebaõigete andmete eemaldamise kohustamine) ja 2) mittevaralise kahju nõue 500 eurot, mis teeb hagihinnaks kokku 4000 eurot (3500+500), millelt RLS lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõiv summas 325 eurot.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohtu nõuet hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud: hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ega esitatud tasumise maksekorraldust ega esitanud kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Kohus ei leidnud riigilõivu tasumise andmeid ka Kohtute Infosüsteemist.
lg 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Riigikohtu tsiviilkolleegium 10.10.2007.a otsuse nr 3-2-1-53-07 punktis 14 on leidnud, et hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis.
lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt
lg 5 ja
ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega tsiviilhagi menetlemisel ei saa kohus ise määrata ega täpsustada hagi nõuded, vaid peab lähtuma hagiavalduses sätestatust nõuetest.
lg 2 p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et hagi nõue ei ole selge haginõude täitmise korra osas, nimelt, ajavahemiku osas, mille jooksul peab kostja hagi rahuldamisel täitma ebaõigete andmete eemaldamise kohustust. Hageja jättis täpsustamata haginõuet täitmise korra osas. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb hagejal teha selgeks, milles selline kahju seisneb, st missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-34-05). Rahaline hüvitis tuleb kõne alla üksnes juhul, kui „rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab“. Nimetatud asjaolu peab tõendama kahjustatud isik, s.o hageja. Hageja jättis täpsustamata ja põhistamata haginõuet mittevaralise kahju osas. Et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ning haginõuded ei ole selged ebaõigete andmete eemaldamise kohustamise täitmise korra ja mittevaralise kahju osas, leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt
lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 3
Arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning kostja ei osalenud kohtumenetluses, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.