) § 75 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et avalduse saabudes kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub.
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 1 järgi on kohtualluvuseks isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 kohaselt määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, üldise kohtualluvusega, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele.
lg 1 (üldise kohtualluvuse) kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 ja lg 4 kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ning kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Maksekäsu kiirmenetluses nimetas kostja oma elukoha aadressiks xxx.
§-st 94 (valikulise kohtualluvuse) tulenevalt võib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi. Liiklusõnnetuse toimumise koht on Narva linnas.
lg 1 kohaselt kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu avaldus esimesena esitati. Käesoleval juhul on hagejal õigus valida kuhu kohtusse soovib ta hagi esitada kas üldise kohtualluvuse järgi või valikulise kohtualluvuse järgi. Pärnu Maakohus andis asja Viru Maakohtule, sest avaldaja oli maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetanud pädevaks kohtuks Viru Maakohus. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja elukoht on Tartu linnas. Hageja teatas kohtule, et soovib asja lahendamist Tartu Maakohtus. Kostja aadress asukohaga Tartus on märgitud ka hagiavalduses. 2/3 2-19-115709 Kohtute seaduse (KS) § 9 lg-st 3 nähtuvalt asuvad kohtumajad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad ning teeninduspiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri poolt 27.10.2005 vastu võetud Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad määruse § 2 lg 4 p 1 alusel on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja teeninduspiirkonnaks Tartu maakond. Seega allub vaidluse lahendamine üldise kohtualluvuse järgi kostja elukohajärgsele kohtule ehk Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus
lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ning saadab hagi
lg 2 alusel menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
lg 3 kohaselt annab kohus asja alluvuse järgi õigele kohtule üle, kui kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kui kohtumääruse peale esitati määruskaebus, annab kohus asja üle, kui määruskaebus on jäetud rahuldamata. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.