Obsah (10)

§ 663§ 659§ 217§ 218§ 226§ 175§ 174§ 176§ 178§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-7807 Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi XX hagi YY vastu e

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta

§ 659

ja § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Õige ei ole hageja seisukoht, et kohtud peavad käesolevas asjas andma hinnangu kostjat esindanud vandeadvokaadi advokaadibüroo ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendilepingule korruptsioonivastase seaduse alusel. Maakohus leidis lõppjärelduses õigesti, et käesolevas asjas ei lahendata selle kliendilepingu kehtivuse küsimust, kuid osaliselt tuleb muuta seda järeldust puudutavaid maakohtu määruse põhjendusi.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kostjat esindanud vandeadvokaadi advokaadibüroo ja kolmanda isiku vaheline õigussuhe käesolevas asjas tähtsust, kuna kostjat esindas vandeadvokaat viimasele antud volikirja alusel.

§ 217

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, seejuures võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla mh advokaat (

§ 218lg 1 p 1).

Vaidlust ei ole selle üle, et kostjat esindas vandeadvokaat. Kuigi

§ 226

lg 1 kolmanda lause kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, esitas kostja asja materjalide juurde ka esindajale antud volikirja (kd I tl 159). Volikirja kohaselt on Advokaadibüroo NOVE OÜ vandeadvokaat Veikko Puolakainen volitatud esindama kostjat käesolevas tsiviilasjas, sh esitama avaldusi, kaebusi ja taotlusi, taotlema ja kätte saama mis tahes originaaldokumente ja ärakirju registritest, asutustest, organisatsioonidest ja üksikisikutelt, samuti tegema kõike muud, mis on vajalik volitaja ülesannete täitmiseks ja tema huvides õigustoimingu tegemiseks. Eeltoodu tõttu ei oma advokaadibüroo ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendileping asjas tähtsust ja seda puudutavad põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Samal põhjusel ei oma tähtsust ka määruskaebuses esitatud väited kliendilepingu tühisuse kohta ja ringkonnakohus neid ei käsitle. 22. Kuna menetluskulud jäid maakohtu 27.12.2018 määrusega hageja kanda, tuli menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kindlaks teha, et kostjal on tekkinud menetluskulud ja kui kostjal sellised kulud on, siis määrata kindlaks nende põhjendatud ja vajalik suurus (

§ 175lg 1).

Iseenesest ei ole vaidlust selles, et kostjat esindanud vandeadvokaat esitas õigusabiteenuste eest arved kolmandale isikule. Hageja leiab aga ekslikult, et see välistab menetluskulude hüvitamise kostjale. 23. Maakohus viitas õigesti

§ 174

lg-le 9, mille kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Sellises olukorras on aga menetluskulud võimalik vastaspoolelt välja mõista üksnes siis, kui tuvastatud on, et menetlusosalisel on tegelikult tekkinud kohustus esindajakulude eest tasuda (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-173-15, p 13). Hageja märgib määruskaebuses õigesti, et ainuüksi õigusabiarvete järgi ei saa käesolevas asjas asuda seisukohale, et kostjal on tasumiskohustus tekkinud (vt ka Riigikohtu määrus nr 3-2-1-102-16 p 13).

§ 176

lg 6 kohaselt peab menetlusosaline kohtu nõudmisel ka tõendama esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et eelviidatud Riigikohtu juhised käesolevas asjas ei kohaldu. 4

1. Kostja kinnitas maakohtus (kd II tl 41 pöördel), et tal on kohustus hüvitada kulud neid kandnud kolmandale isikule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eeltoodust järeldub kostjal menetluskulude tekkimine. Seejuures ei oma menetluskulude rahalise kindlaksmääramise seisukohalt tähtsust see, milliseks tähtajaks peab kostja kulud kolmandale isikule hüvitama. Kuna see ei mõjuta hageja hüvitamiskohustust, ei pea ringkonnakohus seda asjaolu käesolevas asjas välja selgitama, nagu leiab hageja.
2. Kuna kohus jättis menetluskulud jõustunud lahendiga hageja kanda ja kostjal on menetluskulud tekkinud, mõistis maakohus need õigesti hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse ebaõiget hindamist ei ole hageja maakohtule ette heitnud.
3. Eeltoodu tõttu jääb hageja määruskaebus rahuldamata. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jääb rahuldamata kostja taotlus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude hageja kanda jätmiseks. 27. Maakohus andis hagejale 31.05.2018 määrusega menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 euro tasumisest vabastas maakohus hageja menetlusabi jätkuvuse korras. Ringkonnakohus leiab, et hageja tuleb

§ 190lg 7 alusel vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Maakohus tuvastas hagejale menetlusabi andmisel, et hagejal ei ole piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks, kuna tema igakuised sissetulekud, millest on maha arvestatud maksud ja sundkindlustuse maksed, on 253 eurot ja tema kohustused on kokku vähemalt 250 eurot kuus. Arvestades käesoleva asja menetluslikke asjaolusid, sh seda, et kohtud ei ole hageja hagi hoolimata menetlusabi andmisest sisuliselt läbi vaadanud, leiab ringkonnakohus, et esineb mõjuv põhjus hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastamiseks. Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5