Obsah (11)

§ 177§ 218§ 138§ 174§ 175§ 663§ 657§ 217§ 226§ 176§ 190

2-18-8163 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-8163 Kohtuasi XX hagi

) § 356 lg 1 alusel põhjendatud, kuna kostja menetluskulude vajalik ja põhjendatud suurus ei sõltu Saaremaa vallavanema vastu esitatud väärteokaebuse menetluses tehtavast lahendist. 7.2.

§ 177lg 2 alusel tuleb kindlaks määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus.

Kostja palub hagejal hüvitada lepingulise esindaja kulud 2805 eurot (17 tundi tunnihinnaga 165 eurot + käibemaks). Kohtumenetluses poolt esindava lepingulise esindaja (

§ 218

lg 1) kulud on

§ 138lg 1 ja § 144 p 1 järgi hüvitatavad kulud.

Asjaolu, et kulud kandis kolmas isik, ei välista

§ 174lg 9 järgi poolele menetluskulude hüvitamist.

Kuna hagi esitati vale kostja vastu, oli Saaremaa vald nõus kandma formaalselt menetluse pooleks oleva kostja esindaja kulud. Seetõttu on valla kulud käsitatavad hüvitatavate menetluskuludena. Kostja kinnitas, et tal on kohustus hüvitada Saaremaa vallale makstud summad. Kui kostja seda ei teeks, tekiks Saaremaa vallal nõudeõigus kostja vastu. Seega peab hageja hüvitama kostjale

§ 175lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud kulud.

Arvestades tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu olid kostja esindaja toimingud kostja õiguste efektiivseks kaitseks põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu kokku 17 tundi on dokumentide sisu ja mahuga vastavuses. Kostja õigusabiteenuse hind 165 eurot tunnis, käibemaksuta, on asja õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Hageja ei ole kostja esindaja tunnitasumäärale ka vastu vaielnud. Kostja ei taotle menetluskulude hüvitist koos käibemaksuga. 7.

1. Maakohus on jõustunud kohtumäärusega otsustanud menetluskulude jaotuse ning hageja ei saa seda enam vaidlustada. Samuti on maakohus juba varem kohtuasja menetledes käsitlenud hageja väiteid advokaadibürooga sõlmitud lepingu tühisuse kohta ning kontrollinud advokaadi esindusõigust. Hageja väidetel vallavanema korruptiivsete tegude kohta ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust. Hageja väited intellektuaalse võltsimise ja kelmuse katse kohta on asjakohatud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tuvastada, et kostjal ei ole tekkinud kohtumenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. 8.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud kostjal tekkida hüvitatavaid menetluskulusid Saaremaa vallavanema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud lepingu alusel, sest leping on TsÜS § 87 järgi tühine. Vallavanem MK sõlmis lepingu vastuolus Saaremaa Vallavolikogu
4. veebruari
5. a määruse nr 7 § 8 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt kuulub rahaliste kohustuste võtmine volikogu või vallavalitsuse, mitte vallavanema pädevusse. 3 2-18-8163 Samuti ei korraldatud riigihanget. Tegemist on avalike vahendite ebaseadusliku omastamisega ja korruptiivse tulu saamisega. 8.
6. Kostjal ei tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid ka seetõttu, et lepingu alusel väljastas advokaadibüroo arved Saaremaa vallale, mitte kostjale. Kostja ei ole advokaadibürooga lepingut sõlminud ja talle ei ole arveid väljastatud. Seetõttu ei saanud maakohus järeldada, et kostjal tekkis õigusabiteenuse eest tasumise kohustus. 8.
7. Maakohtu määrus on vastuoluline. Ühelt poolt leiab maakohus, et ta ei ole pädev hindama õigusabiteenuse osutamise lepingu tühisust, kuid teisalt leiab, et on pädev hindama õigussuhet kostja ja Saaremaa valla vahel, väites paljasõnaliselt, et kostja peab kulud vallale käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel hüvitama. Maakohus leidis sisuliselt, et kostja ongi omastanud avalikke vahendeid, kuid jättis tähelepanuta, et korruptsioonikuritegudega saadud tulu on võimalik tagasi nõuda üksnes õigusvastase kahju tekitamise sätete alusel. Ringkonnakohus peaks õigusselguse huvides ja põhjendamiskohustust järgides selgelt määratlema, millal tekkis alusetu rikastumise õigussuhe kostja ja Saaremaa valla vahel. 8.
8. Maakohus juhindus vääralt Riigikohtu
9. novembri
10. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 avaldatud seisukohtadest. Selles asjas ei olnud tegemist avalike vahendite korruptiivse kasutamisega ning menetlusosalise ja kolmanda isiku vahel oli kehtiv kokkulepe.
11. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtumääruse põhjendusi.

1. Hageja arvates ei ole kostjal tekkinud tema vastu esitatud hagi menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid, sest kostja ei ole sõlminud teda kohtumenetluses esindanud vandeadvokaadiga (advokaadibürooga) õigusteenuse osutamise lepingut ja kostjale ei ole ka õigusteenuse osutamise eest arveid esitatud. Samuti on õigusteenuse osutamise leping tühine, sest vallavanem sõlmis selle vastuolus seadusest tuleneva keeluga TsÜS § 87 tähenduses. Seega heidab hageja maakohtule ette seda, et maakohus jättis menetluskulude hüvitist välja mõistes arvestamata asjaolud, mis puudutavad kostjat kohtumenetluses esindanud vandeadvokaadi esindusõiguse aluseks olevaid õigussuhteid.
2. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostjat kohtumenetluses esindanud vandeadvokaadi kulud on kostjale hüvitatavad menetluskulud sõltumata sellest, et kostja ei sõlminud vandeadvokaadiga käsunduslepingut õigusteenuse osutamiseks ja talle ei esitatud osutatud teenuse eest arveid. 4 2-18-8163 Menetlusosalise menetluskuluks on

§ 138lg 1 ja § 144 p 1 järgi mh menetlusosalise esindaja kulud.

Seejuures ei välista menetlusosalisele menetluskulude hüvitamist

§ 174lg 9 järgi see, kui tema eest kandis kulud kolmas isik.

Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostjat esindas kohtumenetluses vandeadvokaat V. Puolakainen.

§ 217

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, seejuures võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla mh advokaat (

§ 218lg 1 p 1).

Kuigi

§ 226

lg 1 kolmanda lõike kohaselt advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse, esitas kostja asja materjalide juurde ka esindajale antud volikirja (kd I tl 120). Volikirja kohaselt oli Advokaadibüroo NOVE OÜ vandeadvokaat V. Puolakainen volitatud esindama kostjat selles tsiviilasjas, sh esitama avaldusi, kaebuseid ja taotlusi, taotlema ja kätte saama mis tahes originaaldokumente ja ärakirju registritest, asutustest, organisatsioonidest ja üksikisikutelt, samuti tegema kõike muud, mis on vajalik volitaja ülesannete täitmiseks ja tema huvides õigustoimingu tegemiseks. Seega oli vandeadvokaadil õigus ja kohustus kostjat kohtumenetluses esindada ja teha kostja õiguste kaitseks vajalikke menetlustoiminguid. Seda on esindaja ka teinud ning seetõttu on kostjal menetluskulude jaotusest juhindudes

§ 175

lg 1 järgi õigus nõuda, et hageja hüvitaks talle põhjendatud ja vajalikus ulatuses esindaja kulud. 14. Õigusteenuse osutamise lepingu tühisus ega asjaolu, et õigusteenuse osutamise lepingut ei sõlminud kostja isiklikult ja talle ei esitatud arveid, ei tähenda seda, et kostjale ei tuleks menetluskulusid üldse hüvitada. Kolleegium märgib, et olukorras, kus kostjat on kohtumenetluses lepinguline esindaja esindanud ning kostja õiguste ja huvide kaitseks vajalikke toiminguid teinud, tuleb hagejal vastavalt menetluskulude jaotusele ka kostja vajalikud ja põhjendatud esindajakulud hüvitada sõltumata sellest, kellega oli õigusteenuse osutamise leping sõlmitud ning kas see kehtis. Küll aga peab kohus tuvastama, kas menetlusosalisel on tegelikult tekkinud kohustus tasuda esindajakulud.

§ 174

lg 1 II lause järgi peab kohus määrama hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks sõltumata sellest, kas menetlusosaline esitas vastava taotluse, ning saab seda teha mh tsiviilasja materjalide alusel. Riigikohus on selgitanud, et

§ 176

lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, kuid kohus võib

§ 176

lg 6 esimese lause kohaselt siiski anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama

§ 176

lg 6 esimese lause järgi tasumise kohustuse olemasolu ning esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimist tuvastamata ei saa vastaspoolelt menetluskulusid välja mõista (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Kolleegium ei nõustu hageja arusaamaga, et praegusel juhul ei saa viidatud Riigikohtu seisukohast juhinduda. Asjaolu, et hageja väitel on vandeadvokaadiga sõlmitud õigusteenuse osutamise leping tühine, ei tähenda seda, et menetluskulude hüvitamiseks ei saaks ega peaks kohus tuvastama, kas menetlusosalisel on kohustus tasuda kulude eest. 5 2-18-8163 Praegusel juhul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostjal on kohustus hüvitada Saaremaa vallale õigusabiteenuse kulud. Kostja kinnitas maakohtule, et arved õigusteenuse osutamise eest esitati Saaremaa vallale, kes on ka need arved tasunud, kuid menetluskulude hüvitise saamise korral hüvitab ta need kulud Saaremaa vallale, kellel on õigus nõuda temalt nende kulude hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel käsundita asjaajamisel tekkinud kuludena või VÕS § 1028 alusel alusetult saaduna. Kolleegiumi hinnangul saab Saaremaa valla tegusemist õigusabiteenuse lepingu sõlmimisel pidada käsundita asjaajamiseks VÕS § 1018 lg 1 tähenduses. Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi õigus nõuda asjaajamisel tehtud kulutuse hüvitamist, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Üksnes juhul, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et käsundita asjaajajal ei olnud kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist, ei saa ta seda ka VÕS § 1023 lg 3 järgi nõuda. Praegusel juhul on kostja Saaremaa valla tegutsemise esindaja leidmisel heaks kiitnud, kuna on väljastanud kohtule volikirja ja aktsepteerinud esindaja tegutsemist kohtumenetluses. Samuti ei saa asjaoludest järeldada, et Saaremaa vallal ei olnud kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist, sh olukorras, kus kohus teeb lahendi kostja kasuks. Seda arvestades on kostjal kohustus vallale esindaja kulud VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada ning sellest tulenevavalt peab ka hageja hüvitama kostjale kohtumenetluses tekkinud esindajakulud. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et hageja arvates on valla sõlmitud õigusteenuse osutamise leping tühine. Isegi kui leping oleks tühine, on õigusteenust osutatud ning sellisel juhul oleks esindajal õigus nõuda VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 2 alusel mõistlikku tasu käsundita asjaajamise korras tehtud töö eest.
3. Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab ülaltooduga kohtumääruse põhjendusi.
4. Kuigi maakohus vabastas hageja üksnes määruskaebuse esitamisel määruskaebuselt riigilõivu (50 eurot) tasumise kohustusest ja

§ 190

lg 2 järgi peab hageja need määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kandma, ei mõista kolleegium hagejalt tasumata riigilõivu riigituludesse, vaid vabastab hageja

§ 190lg 7 alusel sellest kohustusest.

Maakohus tuvastas hagejale menetlusabi andes, et hagejal ei ole piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks (sissetulekud 253 eurot kuus ja kohustused vähemalt 250 eurot kuus). Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole need asjaolud muutunud. Samuti jäi hagi läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei suutnud tasuda kostja menetluskulude katteks tagatist. Seega esineb mõjuv põhjust vabastada hageja

§ 190lg 7 alusel riigilõivu tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 6