Obsah (4)

§ 37§ 41§ 45§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-19-113 22. august 2019 Karin Jõk

§ 37lg 2 p 2).

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, kaebaja on esitanud haldusorganile sellekohase taotluse ning taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.

1. Kaebaja tugineb õnnetusjuhtumile, mis toimus 12.06.
2. Sel ajal kehtinud päästeseaduse (redaktsioon 15.03.2003 - 30.06.2004) § 34 lg 2-4 nägid ette toetuse maksmise, kui tuletõrjeja päästetöötaja invaliidistub teenistuskohustuste täitmisel. Praegu kehtiva päästeteenistuse seaduse § 14 näeb ette, et kui päästeteenistuja töövõime väheneb teenistusülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49 alusel ja korras. ATS § 49 lg 13 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada ATS § 49 nimetatud hüvitiste ja kulude arvutamise ja väljamaksmise kord. Määruse „Ametniku hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvitise, ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise ja väljamaksmise kord“ (edaspidi määrus) § 2 lg 3 p 2 näeb ette, et osalise või puuduva töövõime hüvitist taotlev isik esitab koos taotlusega Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse ning ametiasutuse nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsuse põhjusliku seose kohta ametniku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.
3. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kohustamiskaebuse esitamise õigust, kuna täidetud ei ole tingimus, et haldusorgan on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Päästeameti 16.10.2018.a kirja nr 1.2-3.1/17103-1 (edaspidi vaidlustatud kiri) puhul on tegemist menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga. Päästeamet ei ole kaebajale hüvitise maksmisest keeldunud. Päästeamet on esitanud määruse § 2 lg 3 p 2 nimetatud nõude esitada Sotsiaalkindlustusameti otsus vigastuse ja töövõime ulatuse vahelise põhjusliku seose kohta. Kohustamiskaebus ei ole lubatav. 2
4. Kaebus on käesoleva määruse koostamise seisuga muutunud täiendavalt lubamatuks põhjusel, et kohtuasja 3-19-411 materjalide põhjal tegi vastustaja 19.02.2019 otsuse nr 1.23.1/2083-1, millega ta keeldus kaebaja taotluse rahuldamisest (hüvitise maksmisest). Praeguses kohtuasjas esitatud kohustamiskaebuse rahuldamise korral oleks kohus saanud kohustada vastustajat kaebajale hüvitise maksmise otsustamiseks, mitte konkreetse sisuga otsuse tegemiseks ehk kaebajale hüvitise määramiseks (

§ 41lg 3, RVast

S § 6 lg 4). Otsus kaebajale hüvitise maksmise küsimuses on juba tehtud. Sel juhul ei ole enam kohaseks nõudeks kohustamisnõue, vaid kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja sobiv nõue on 19.02.2019.a otsuse nr 1.2-3.1/2083-1 tühistamise nõue. Kuna selle nõude esitas kaebaja eraldi kohtuasjana 3-19-411, siis puudub vajadus käsitleda eeltoodud nõuet või sellele ülemineku võimalust käesoleva kohtuasja raames. 8. Kaebus ei oleks olnud lubatav ka siis, kui seda tõlgendada vaidlustatud kirja kui menetlustoimingu vaidlustamisena.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Eelkirjeldatud olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Vastustaja küsis Sotsiaalkindlustusameti otsust asja lahendamiseks vajalike andmete kogumise eesmärgil ning vaidlustatud kirja saatmise aja seisuga ei olnud kuidagi võimalik ennustada, milline saab olema vastustaja lõplik otsus. Seega ei saanud väita, et põhjusliku seose hindamine tingib asja otsustamise kaebaja kahjuks. Mittemenetluslike või lõplikust haldusaktist mitte sõltuvate õiguste rikkumisele kaebaja tuginenud ei ole. Isegi kui kaebaja oleks sellisele alusele tuginenud, oleks tema õiguste riive vähese intensiivsusega ja kaebuse rahuldamine vähe tõenäoline, kuna vastustaja õigus nõuda Sotsiaalkindlustusameti otsust vigastuse ja töövõime ulatuse vahelise põhjusliku seose kohta tuleneb määrusest. Nõue oli põhjendatud juba üksi kaebaja selgitusega, et tal on peatraumasid olnud ka hiljem, Tallinna Vanglas viibides. Vaidlustatud kiri saadeti haldusmenetluses, mis algas kaebaja 16.09.2018.a taotluse esitamisega ning menetlust ei ole võimalik läbi viia

1. või
2. aastal kehtinud korras.
3. Kaebaja nimetab kaebuses ka kindlustusseltsi ERGO ja kindlustushüvitist. Päästeseaduse redaktsiooni 15.03.2003 - 30.06.2004 § 35 sätestas, et tööandja sõlmib tuletõrje- ja päästetöötajate kindlustamiseks õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu. Kohus selgitab, et eristada tuleb avalik-õiguslikku nõuet hüvitise saamiseks seoses teenistusülesannete täitmisega ja eraõiguslikku nõuet, mis tuleneb võimalikust kaebaja kasuks sõlmitud kindlustuslepingust. Kohtu hinnangul esitas kaebaja Päästeametile taotluse ja kohtule kaebuse temale kui ametnikule (päästeteenistujale) ette nähtud hüvitise saamiseks ehk tegemist on avalik-õigusliku nõudega. Kui kaebaja kasuks oli sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse leping ja kaebajal on etteheiteid kindlustuslepingu alusel talle makstud hüvitise osas, siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis lahendatakse maakohtus.
4. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovis riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna kaebuse 3 tagastamise aluseks olnud asjaoludest ühtlasi tuleneb, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks praeguse kohtuasja raames on ilmselt vähene.
5. Kaebuse tagastamise lahendamiseks. korral puudub vajadus riigilõivust vabastamise taotluse
6. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada taotlus asendada määruse avaldamisel tema nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avaldada muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida (

§ 175lg 3).

Kuna kaebaja vaidles kohtuasjas 3-18-1855 vastu kohtu algatusel tehtud otsustusele varjata kaebaja isikuandmeid, siis ei tee kohus seda omal algatusel ka praeguses kohtuasjas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 4